Herald Tribune avaldas pika loo Saaremaast
Mõjukas päevaleht Inter-national Herald Tribune kirjutas teisipäeval Saaremaa ootustest ja hirmudest süvasadama ning silla rajamise eel.
Reporter Alexander Osipovich kirjeldab loos “Muutused maabuvad Eesti saarele” kahtlusi ja muret, mida eelkõige suvesaarlastes tekitab Tallinna Sadama poolt Tagalahte rajatav turismisadam. Mihkel Kaevatsi (23) sõnul on matketuristid kõige viletsamad, nad ei huvitu millestki ja tahavad vaid laeval pidu panna.
Sadam arengumootoriks
Kohalikud loodavad aga sadamast olulist tõuget majandusarengule. Endine fotograaf Tõnu Grepp viitab, et tema kodu juures, kus kunagi karjatati 600-pealist karja, valitseb täna tühjus. Sadam aitab tema arvates luua uusi töökohti ja parandada ühendust muu maailmaga.
Reporter valgustab ka Saaremaa lähiajalugu ja nendib, et saar oli nõukogude režiimi jaoks pigem koht, kus rohkem kui vaenlase spioonide saabumist peljati nõukogude kodanike Läände putkamist. Pärast 1944. aasta suurt Rootsi pagemist massilisemaid paadipõgenemisi hiljem siiski ette ei tulnud.
Välisilmale suletuna säilitas Saaremaa oma pastoraalse eripära, mis on tuntav veel tänagi. Kui üks osa Kuressaarest välja arvata, siis Saaremaal puuduvad endistele idabloki linnadele iseloomulikud korrusmajade kvartalid. Metsad on täis loomi ja looduskaitsealustel rannikualadel pesitseb hulgaliselt linnuliike, vahendab reporter.
Iseseisvusaastatel on asjad aga hakanud muutuma. Praamiühendus paraneb, linna kerkivad moodsad ehitised. Turism on tinginud selle, et linna turuplatsil domineerivad kala- ja põllumajandustoodete asemel nüüd suveniirid.
Küllap pärast seda, kui Saaremaast saab Balti kruiisiliinide üks peatuskoht, suureneb oluliselt ka suveniiride müük. Vaatamata aastatepikkusele vägikaikavedamisele looduskaitsjatega saab matkesadam siiski valmis ja Tallinna Sadam valmistub esimeste aluste sildumiseks 2006. aasta mais.
Sadama järel sild
Kui sadamaga näivad asjad olevat ühel pool, siis järgmine samm Saaremaa integreerumisel muu maailmaga on püsiühenduse rajamine. Parvlaevaühenduse asendamine tunneli või sillaga on kohalikes tekitanud tugeva vastukaja.
Suvilaomanikud aga pelgavad silla ja süvasadama koosmõju. Tallinna Sadama eitamisele vaatamata kardetakse, et viimasest võib saada kaubasadam ja Saaremaast ida-läänesuunaline transiidikoridor.
Suvesaarlane Erko Valk (25) arvab, et Saaremaa on juba kaotamas oma unikaalsust. Ja see, mis juhtub Saaremaaga, kandub tulevikus teistelegi Eesti saartele.
---
Vt ka www.iht.com/articles/2005/10/10/travel/trsaar.php
MM / Meie Maa 15-10-2005
Reporter Alexander Osipovich kirjeldab loos “Muutused maabuvad Eesti saarele” kahtlusi ja muret, mida eelkõige suvesaarlastes tekitab Tallinna Sadama poolt Tagalahte rajatav turismisadam. Mihkel Kaevatsi (23) sõnul on matketuristid kõige viletsamad, nad ei huvitu millestki ja tahavad vaid laeval pidu panna.
Sadam arengumootoriks
Kohalikud loodavad aga sadamast olulist tõuget majandusarengule. Endine fotograaf Tõnu Grepp viitab, et tema kodu juures, kus kunagi karjatati 600-pealist karja, valitseb täna tühjus. Sadam aitab tema arvates luua uusi töökohti ja parandada ühendust muu maailmaga.
Reporter valgustab ka Saaremaa lähiajalugu ja nendib, et saar oli nõukogude režiimi jaoks pigem koht, kus rohkem kui vaenlase spioonide saabumist peljati nõukogude kodanike Läände putkamist. Pärast 1944. aasta suurt Rootsi pagemist massilisemaid paadipõgenemisi hiljem siiski ette ei tulnud.
Välisilmale suletuna säilitas Saaremaa oma pastoraalse eripära, mis on tuntav veel tänagi. Kui üks osa Kuressaarest välja arvata, siis Saaremaal puuduvad endistele idabloki linnadele iseloomulikud korrusmajade kvartalid. Metsad on täis loomi ja looduskaitsealustel rannikualadel pesitseb hulgaliselt linnuliike, vahendab reporter.
Iseseisvusaastatel on asjad aga hakanud muutuma. Praamiühendus paraneb, linna kerkivad moodsad ehitised. Turism on tinginud selle, et linna turuplatsil domineerivad kala- ja põllumajandustoodete asemel nüüd suveniirid.
Küllap pärast seda, kui Saaremaast saab Balti kruiisiliinide üks peatuskoht, suureneb oluliselt ka suveniiride müük. Vaatamata aastatepikkusele vägikaikavedamisele looduskaitsjatega saab matkesadam siiski valmis ja Tallinna Sadam valmistub esimeste aluste sildumiseks 2006. aasta mais.
Sadama järel sild
Kui sadamaga näivad asjad olevat ühel pool, siis järgmine samm Saaremaa integreerumisel muu maailmaga on püsiühenduse rajamine. Parvlaevaühenduse asendamine tunneli või sillaga on kohalikes tekitanud tugeva vastukaja.
Suvilaomanikud aga pelgavad silla ja süvasadama koosmõju. Tallinna Sadama eitamisele vaatamata kardetakse, et viimasest võib saada kaubasadam ja Saaremaast ida-läänesuunaline transiidikoridor.
Suvesaarlane Erko Valk (25) arvab, et Saaremaa on juba kaotamas oma unikaalsust. Ja see, mis juhtub Saaremaaga, kandub tulevikus teistelegi Eesti saartele.
---
Vt ka www.iht.com/articles/2005/10/10/travel/trsaar.php
MM / Meie Maa 15-10-2005
Uudiste arhiiv
Aurupäevad24.07.2019
PS Troika kontsert Viitna Kõrtsis!30.04.2018
Ansambel Respekt Viitna Kõrtsis!28.02.2018
Kalju-lava suvekontserdid 201819.02.2018
Padise metsades avatud suusarajad19.02.2018
Jõuluvana rong10.11.2017
Kommentaarid
555uHZ6SZOw (20.04.2024)
555WA1Vz3Zj (20.04.2024)
555TcbvSWKy (20.04.2024)