Liikluses anarhia põhjustanud Narva maantee remonditöö lõpeb
Narva maanteel toimuva remondi tõttu rikkusid paljud bussijuhid liikluseeskirja.
Täna avatakse rekonstrueeritaval Narva maanteel mõlemasuunaline liiklus, mis lõpetab Maardu–Valgejõe teelõigul kogu suve kestnud liiklusanarhia.
“Terve suve olen seal liikluseeskirju rikkunud, sest muidu poleks graafikus püsimine võimalik,” tunnistas eile üks karistuse hirmus anonüümseks jääda soovinud SEBE liinibussi juht.
Veel mitu tema kolleegi tegid paha nägu, kui kuulsid, et juttu tuleb Maardu–Valgejõe rekonstrueeritavast teelõigust, kus veel eile oli liiklus ligi kolmekümnel kilomeetril suunatud vastassuunavöönditesse ja sõidukiirust üldjuhul piiratud 70 kilomeetrini tunnis.
Viimastel päevadel järsult halvenenud ilm raskendas liiklust Tallinna–Narva maantee rekonstrueeritava teelõigu kilomeetritel 17,4 kuni 62,4. Lund täis sadanud liiklusmärgid lubasid vaevu aimata, kus on vaja keerata vastassuunavööndisse. Niigi segaseid liiklusolusid halvendas seegi, et hulk liiklusmärke oli pikali sõidetud või tuule tõttu pikali kukkunud.
Mitmesse kohta olid paigutatud kiirusepiirangu märgid, aga kuna töötegijaid nende juures näha polnud, ületas enamik liiklejaid pidevalt lubatud piirkiirust. Kuna iga päevaga oli töömehi teel aina vähem näha, aga liiklust mõlemas suunas ei avatud, tekkis nii mõnelgi liiklejal küsimus, kas pole teetööd graafikust maha jäänud.
Kiirusepiirang jääb
Eile pärastlõunal teatas maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap, et töövõtja Skanska EMV ja liiklusjärelevalve koostöös taastatakse liiklus Maardu–Valgejõe teelõigu mõlemas suunas juba täna. “Töötsoonides jäävad küll kehtima kiirusepiirangud,” ütles Konsap.
Ta lisas, et maanteeameti ning Skanska vahelise lepingu lõpptähtaeg on 26. november ning selleks ajaks on ehitaja lubanud kõik tööd lõpetada.
Viimast kinnitas ka Skanska EMV AS-i teedeehituse, vaia- ja pinnasetööde divisjoni direktor Jüri Põld. “Teha on jäänud veel kõikide töölõikude lõppviimistlus. Näiteks mahapandud asfaldi märgistusjoonimine, haljasalade korrastamine ja niitmine, viitade ja märgistuse kohendamine ja paigaldamine, loomavõrgu pingutamine,” ütles ta.
Põld lausus, et põhitööd, mis olid seotud ilmatingimustega, said sajaprotsendiliselt tehtud 15.
septembriks. “Kuigi arvestades selle aasta sooja sügist, oleks võinud ka selliseid töid teha kuni 9. oktoobrini, mil temperatuur ei langenud alla nulli ja päeval oli vähemalt 10 plusskraadi,” lisas ta.
Töötempo kannatas
Urmas Konsap maanteeametist ütles, et maanteeamet pole tellijana töövõtja töötempoga siiski päris rahul, kuid mõistab, et valimiste-eelsel ajal said teedeehitajad väga palju tellimusi.
Narva maantee rekonstrueerimise maksumuseks kujuneb maanteeameti hinnangul 320 miljonit krooni.
Põtrade eest hoiatavad joonised
•• Narva maantee paljukirutud, kuid lõpule jõudva remondi teeb eriliseks loodussõbralikkus.
•• Nimelt rajati viiekümnekilomeetrisele teelõigule 1,5–2,5-meetrise läbimõõduga truubid, mille kaudu peaksid tee alt läbi pääsema nii kahepaiksed, alates konnadest, kui ka väiksemad imetajad metskitsedeni välja.
•• Mitmes kohas on asfaldile kantud suured põdrakujutised, mis hoiatavad juhte teele sattuda võivate loomade eest.
•• Rekonstrueeritaval teelõigul on varem igal aastal hukkunud umbes kolmkümmend looma.1
Rein Sikk
Eesti Päevaleht
Täna avatakse rekonstrueeritaval Narva maanteel mõlemasuunaline liiklus, mis lõpetab Maardu–Valgejõe teelõigul kogu suve kestnud liiklusanarhia.
“Terve suve olen seal liikluseeskirju rikkunud, sest muidu poleks graafikus püsimine võimalik,” tunnistas eile üks karistuse hirmus anonüümseks jääda soovinud SEBE liinibussi juht.
Veel mitu tema kolleegi tegid paha nägu, kui kuulsid, et juttu tuleb Maardu–Valgejõe rekonstrueeritavast teelõigust, kus veel eile oli liiklus ligi kolmekümnel kilomeetril suunatud vastassuunavöönditesse ja sõidukiirust üldjuhul piiratud 70 kilomeetrini tunnis.
Viimastel päevadel järsult halvenenud ilm raskendas liiklust Tallinna–Narva maantee rekonstrueeritava teelõigu kilomeetritel 17,4 kuni 62,4. Lund täis sadanud liiklusmärgid lubasid vaevu aimata, kus on vaja keerata vastassuunavööndisse. Niigi segaseid liiklusolusid halvendas seegi, et hulk liiklusmärke oli pikali sõidetud või tuule tõttu pikali kukkunud.
Mitmesse kohta olid paigutatud kiirusepiirangu märgid, aga kuna töötegijaid nende juures näha polnud, ületas enamik liiklejaid pidevalt lubatud piirkiirust. Kuna iga päevaga oli töömehi teel aina vähem näha, aga liiklust mõlemas suunas ei avatud, tekkis nii mõnelgi liiklejal küsimus, kas pole teetööd graafikust maha jäänud.
Kiirusepiirang jääb
Eile pärastlõunal teatas maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap, et töövõtja Skanska EMV ja liiklusjärelevalve koostöös taastatakse liiklus Maardu–Valgejõe teelõigu mõlemas suunas juba täna. “Töötsoonides jäävad küll kehtima kiirusepiirangud,” ütles Konsap.
Ta lisas, et maanteeameti ning Skanska vahelise lepingu lõpptähtaeg on 26. november ning selleks ajaks on ehitaja lubanud kõik tööd lõpetada.
Viimast kinnitas ka Skanska EMV AS-i teedeehituse, vaia- ja pinnasetööde divisjoni direktor Jüri Põld. “Teha on jäänud veel kõikide töölõikude lõppviimistlus. Näiteks mahapandud asfaldi märgistusjoonimine, haljasalade korrastamine ja niitmine, viitade ja märgistuse kohendamine ja paigaldamine, loomavõrgu pingutamine,” ütles ta.
Põld lausus, et põhitööd, mis olid seotud ilmatingimustega, said sajaprotsendiliselt tehtud 15.
septembriks. “Kuigi arvestades selle aasta sooja sügist, oleks võinud ka selliseid töid teha kuni 9. oktoobrini, mil temperatuur ei langenud alla nulli ja päeval oli vähemalt 10 plusskraadi,” lisas ta.
Töötempo kannatas
Urmas Konsap maanteeametist ütles, et maanteeamet pole tellijana töövõtja töötempoga siiski päris rahul, kuid mõistab, et valimiste-eelsel ajal said teedeehitajad väga palju tellimusi.
Narva maantee rekonstrueerimise maksumuseks kujuneb maanteeameti hinnangul 320 miljonit krooni.
Põtrade eest hoiatavad joonised
•• Narva maantee paljukirutud, kuid lõpule jõudva remondi teeb eriliseks loodussõbralikkus.
•• Nimelt rajati viiekümnekilomeetrisele teelõigule 1,5–2,5-meetrise läbimõõduga truubid, mille kaudu peaksid tee alt läbi pääsema nii kahepaiksed, alates konnadest, kui ka väiksemad imetajad metskitsedeni välja.
•• Mitmes kohas on asfaldile kantud suured põdrakujutised, mis hoiatavad juhte teele sattuda võivate loomade eest.
•• Rekonstrueeritaval teelõigul on varem igal aastal hukkunud umbes kolmkümmend looma.1
Rein Sikk
Eesti Päevaleht
Uudiste arhiiv
Aurupäevad24.07.2019
PS Troika kontsert Viitna Kõrtsis!30.04.2018
Ansambel Respekt Viitna Kõrtsis!28.02.2018
Kalju-lava suvekontserdid 201819.02.2018
Padise metsades avatud suusarajad19.02.2018
Jõuluvana rong10.11.2017
Kommentaarid
555uHZ6SZOw (20.04.2024)
555WA1Vz3Zj (20.04.2024)
555TcbvSWKy (20.04.2024)