Soome turistide huvi Eesti vastu vaibub

Arengule on märgatavalt kaasa aidanud euroliitu astumine ja uute liinide juurdetulek.

Soome turistide huvi Eesti vastu on vähenemas, kuid samas kasvab eestlaste soov puhkus kodumaal veeta. EAS Turismiarenduskeskuse turismiuuringute koordinaatori Piret Kallase sõnul kasvab Eesti turistide osakaal kodumaal samas mahus välisturistide arvuga.

Siseturismi tähtsuse tõusu ja huvi kasvu prognoosis ta ka lääneeurooplaste seas.

Mullu kasvas turistide hulk võrreldes 2003. aastaga 24 protsendi ja majutuskohtade arv tervelt kolmandiku võrra. Kiire arengu põhjustena tõi Kallas välja liitumise Euroopa Liiduga, reisimisvõimaluste avardumise, hoogsa reklaamitöö ja ööbimisvõimaluste lisandumise.

Märkimisväärselt on Kallase sõnul kaasa aidanud ka uued laeva- ja lennuliinid, mis meelitavad siia inimesi Saksa-, Vene- ja Inglismaalt, Rootsist ning Norrast. “Kolmveerandi turistidest moodustavad siiski korduvkülastajad naaberriikidest ning sakslaste ja inglaste osa turistide koguarvus on hetkel veel väike,” tõdes Kallas.

Saaremaa SPA Hotelsi turundusjuht Dajana Tiitsaar rõõmustas Mõntu–Ventspilsi laevaliini avamisega suurenenud Läti turistide hulga üle, kes külastavad sügisel Saaremaad ka autoga reisides. Kallas ja Tiitsaar möönsid, et soomlaste huvi Eesti vastu on raugemas ja reisijate arv püsib samal tasemel, mis mõjutab otseselt turistide arvu üldist kasvu. “Eestlaste seas on jätkuvalt populaarsust kogumas nädalavahetuse veetmine sanatooriumis koos eri raviprotseduuridega. Kodumaised puhkajad moodustavad külastajate arvust ligi poole,” lausus Tiitsaar.

Tema sõnul on Saaremaa spaades järsult tõusnud rootslaste ja sakslaste hulk ning sellesuunalist arengut on oodata ka tuleval aastal.

Tiitsaar tõi esile ka omalaadse rekordi Saaremaal Rüütli hotellis, kus juuli täitumus ulatus 98 protsendini. Selle aasta üheksa kuu täitumus on tema sõnul mullusega võrreldes kasvanud kahe protsendi võrra.

Piret Kallase väitel on turismi areng ka talvehooajal endiselt kiire. Siiski on sel aastal turismituru kasvu teatud aeglustumist märgata – uusi ööbimiskohti on lisandunud vaid viie protsendi võrra, mida on tunduvalt vähem kui paaril varasemal aastal.



Eesti Päevaleht