Kinnistamata korterit ei tunnista notar ega pank

Järgmise aasta 1. märtsist ei saa vallasvaraga teha notariaalseid tehinguid.

Asjaõiguse rakendamise seaduse kohaselt ei saa järgmise aasta 1. märtsist notari juures müüa kinnistamata korterit või elamut ega neid laenu katteks pantida.

Põhjuseks on veninud omandireform, mida riik loodab sellisel sunnimeetodil lõpetada.

Pealinlane Hanna ostis Põhja-Tallinna kümne korteriga majja elamise 2002. aasta suvel vallasasjana. Juba toona ajas ühistu esimees asju, et maa erastamine korda ajada ja kõik korterid kinnistusse kanda. Selleks oli aga vajalik, et kõik korteriühistu liikmed maksaksid vastavalt oma omandile ära maksu. Summad kõikusid ruutmeetrite järgi 2600–4000 kroonini korteri kohta.

Hanna möönis, et raske oleks motiveerida pensionäri, kelle jaoks nõutav summa on kuusissetulekust suurem, kel pärijaid pole ja kes ei kavatse oma eluajal korterit müüa. Hanna teada oli nõutud maks nende majas tänavu kevadeni tasumata kahel korteril ja seega protsess seisis. Nüüd on küll raha makstud, kuid keegi lihtsalt ei leia aega, et kinnistamine korda ajada.


Hannale tähendab selline seisak aga seda, et kuna korter on siiani vallasasi, pole ta selle ostmiseks võetud laenu saanud ümber vormistada hüpoteegina, mis tähendab, et maksta tuleb praegu tunduvalt kõrgemat intressi.

Vähe tehinguid

OÜ Varaarenduskeskuse juhatuse liige Piret Lõoke kinnitas, et tehinguid vallasvaraga tehakse praegu juba väga vähe, sest pangad on lõpetanud vallasvara tagatisel laenu andmise.

Kärdla notar Maira Kattel sõnas, et tema büroos on selle aasta üheksa kuu jooksul tehtud 16 tehingut Hiiumaal, Tallinnas, Harjumaal ja Viljandimaal asuva kinnistamata korteri või hoonega, eelmisel aastal oli 22 vallasasjade tehingut.

Katteli arvates tema töökoormus 1. märtsist 2006 ei muutu.

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Marit Otsingu sõnul on nad ühistutele õpetust andnud juba aastaid. Reeglina on nii, et ühistu korraldab ka korterite juurde maa erastamist ja neid ühistuid, kus see asi tegemata on jäänud, olevat vähe. "Pigem on see probleemiks maapiirkondades, kus inimesed ei oska korterit väärtustada."



Paanikaks pole põhjust

•• EKÜL-i juristi Heigo Petsi arvates ei tohiks 2006. aasta 1. märtsi saabumine põhjustada paanikat, sest antud tähtaega on riigikogu mitu korda muutnud ning tõenäoliselt muudetakse ka seekord.
•• Juristi hinnangul on antud seadusesäte vastuolus põhiseadusega, kuna kodaniku varalised õigused on kaitstud põhiseaduslikul tasandil ja omandiõigust saab kitsendada ainult kindlatel juhtudel.
•• Elamutealuse maa erastamisega viivitamine peamiselt omandireformi tõttu ei tohi olla aluseks kellegi omandiõiguse piiramiseks. Antud norm on seadusesse pandud õiguspoliitilistes huvides.
•• Eluruumide erastamise seaduses on antud lahendused selliseks puhuks, kui elamu omanik avaldust korteriomandi erastamiseks tähtaegselt ei erasta, jääb maa riigile või kohalikule omavalitsusele.
••See tähendab, et maa ja elamu tsiviilkäive võib eraldi lepingutega reguleerida (hoonestusõigus vms). Kindlasti ei tähenda aga 2006. a
1. märts seda, et kellegi vallasasjast elamu omandiõigus lõppeb ehk see ei kuulu kellelegi ning seda ei saa müüa-vahetada-kinkida-pärida.



Eesti Päevaleht