Julge kava lubab kõikjale interneti viia

Netiühendus aitab luua maapiirkondades uusi töökohti, loodab valitsus.

Kahe aasta pärast on igal metsatalu elanikul võimalus soovi korral oma koduarvutist arveid maksta või äri ajada, kui peaks täituma valitsuse püstitatud ambitsioonikas eesmärk katta kogu Eesti netiühendusega.

“Kiire internetiühenduse üle-eestilise kättesaadavuse kindlustamisest” räägib oktoobris valitsuse heakskiidu saanud majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava aastateks 2005–2007. Interneti ääremaadele levimine tagab dokumendi järgi kõigile inimestele võimaluse luua ja tarbida e-teenuseid ning vähendab oluliselt piirkondlikku ebavõrdust.

Varju jäänud ääremaad

Majandusministeeriumi nõuniku Mait Heidelbergi sõnul toetab samu sihte ka aasta tagasi kinnitatud “Eesti lairiba strateegia”. “Valitud on see tee, et internetiteenuste pakkumine on erafirmade asi, riik saab seda protsessi küll soodustada. Asi edeneb igal pool,” lausus Heidelberg. “Aga teha on veel palju.”



Õlg tuleb tema sõnul alla panna just ääremaadel, kuhu interneti toomine ei tasu firmadele ära. Riigi rahaline abi on seni jäänud üsna tagasihoidlikuks. Riigi infosüsteemide arenduskeskus jagab tänavu ja 2006. aastal maakondlikele projektidele kümme miljonit krooni, millega püütakse operaatoreid meelitada.

Töös on “Külatee 3” programmid, mille raames tuleb näiteks 2006. aasta lõpuks katta 90 protsenti Ida-Viru maapiirkondade elanikest lairibainterneti levialaga. Kavas on paigutada mobiilsidemastidele seadmed, mis tagavad ühenduse viie kilomeetri raadiuses. Maainimestele ei pakuta midagi tasuta – eesmärk on luua neile samad tingimused, mis on linnades.

Asjale aitab kaasa tehnoloogia kiire areng. Traadita interneti, eriti WiMaxi leviku tõttu ei pea enam kolkaküladesse kalleid kaableid vedama. Internetti panustavad ka omavalitsused. “Kohalikud valimised olid siin suureks stiimuliks ja präänikuks,” lisas Heidelberg.

Valitsus näeb internetistamises hooba, mis paneb aluse uutele töökohtadele ja paindlikele töövormidele, vähendades nii ühiskonna “digitaalset lõhet”. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Janno Järve sõnul sobib kaugtöö neile, kes ei saa regulaarselt kaheksaks tunniks tööl käia. “Ilmselt ei näe ministeerium ette otsest rahalist toetust,” märkis ta. “Meie roll on harida nii tööandjaid kui ka töövõtjaid.”



Ettevõte ei näe Matsalul perspektiivi

•• Matsalus külas elav psühholoog ja õppejõud Tõnu Ots veab juba seitsmendat aastat
vägikaigast Elioniga (varem Eesti Telefon – toim), kes on lugenud selle Läänemaa piirkonna väheperspektiivseks.
“Saan kolm korda aastas Elionilt pakkumise liituda internetipaketiga. Kui tunnen asja vastu huvi, öeldakse, et analoogkeskjaama tõttu pole püsiühendus võimalik,” ütles Ots.

Elion on tema sõnul lugenud piirkonna väheperspektiivseks ja keeldub seetõttu uusi investeeringuid tegemast. “Mis õigus on Elionil langetada selliseid otsuseid? See peaks olema valitsuse strateegiline otsus,” lausus Ots. “Minu tütar töötab siin arstina. Kas ta peab ära kolima, kuna ala on väheperspektiivne?”

Otsa sõnul on ta sunnitud internetti kasutama sissehelistamisteenusega, mistõttu tema telefoniarved küünivad kuus üle 3000 krooni. “Mul on vaja oma tööd teha. Ma ei mängi mänge,” oli ta nördinud.

Tema sõnul töötab hooajal Matsalus sada ornitoloogi, kes kõik on huvitatud korralikust netiühendusest. K.K.



Eesti Päevaleht