Eesti vaesemad pered elavad Jõgevamaal

Eesti kõige vaesemad pered, kelle heal juhul vaid mõne tuhande kroonini küündiv kuusissetulek ei luba neil sageli isegi arsti juurde minna, elavad Jõgevamaal, Valgamaal ja Ida-Virumaal.

Kui rohkemate töövõimalustega Harjumaal teenib üks pereliige keskmiselt 64 636 krooni aastas, siis Valgamaal, Ida-Virumaal ja Jõgevamaal on see vaid 34 000 – 35 000 krooni, mis teeb kuus heal juhul mõni tuhat krooni.

Sellised andmed avalikustas eile Eesti leibkondade 2003. ja 2004. aasta sissetulekuid ja elamistingimusi uurinud statistikaamet. Nende uuring näitas, et keskmiselt on Eestis pere ühe liikme sissetulek 50 000 krooni aastas.

Rikas Harjumaa

Samas võivad sellist aastasissetulekut endale lubada vaid Harjumaa sarnased rikkamad maakonnad, suur osa Eestist vireleb vaesuses. Veelgi suuremaks venib näiteks Harjumaa ja Jõgevamaa sissetulekute vahe siis, kui arvestada seda, kas raha toob majja naine või mees.

Harjumaa peredes, kus raha teenib peamiselt mees, arvutavad statistikud ühe liikme aastasissetulekuks ligi 79 000 krooni, Jõgevamaal aga 43 000 krooni. Naiste puhul on see 49 000 krooni Harjumaal ja 27 000 krooni Jõgevamaal.

Jõgevamaal Peipsi ääres asuva Kasepää valla sotsiaalspetsialist Kaja Muru tõdes, et nende vallas ongi paljudel juhtudel naine peres ainus rahateenija. «Peamine põhjus on see, et töökohti lihtsalt pole, valitseb suur tööpuudus,» nentis ta.

Muru lisas, et naised küll käisid Maratis õmblejatena tööl ja teenisid raha, kuid mehed on praktiliselt töötud. Mõned ettevõtlikumad pered on Kasepää vallast ka ära Soome läinud. Kuid need, kes on jäänud, kasvatavad kurke ja tomateid, müües need sentide eest maha, et talv kuidagi üle elada.

«See ongi põhjus, mis Jõgevamaa näitaja alla viib,» selgitas Muru. «Ettevõtteid oleks vaja, näiteks kunagi oli siin isegi Kirovi kalurikolhoosi osa, kus tehti kalamarja, aga kõik need hooned jäid tühjaks.»

Tõuseb tuhast

Jõgeva maavanem Aivar Kokk oli aga optimistlik ning kinnitas, et maakonna arengus on toimunud suur murrang, sest paljud tugevad ettevõtted on investeerinud Jõgevamaale.

Statistikaameti uuringu kohta märkis Kokk, et kuna keskmiste palkade osas on toimunud maakonnas aastaga märgatav kasv, siis ei anna 2003. või 2004. aasta andmed Jõgevamaast õiget pilti.

«Selle aasta esimesel poolaastal on keskmised palgad tõusnud juba kolmandale kohale,» nentis maavanem. «Meil on silmis lootusehelk, et iga kvartaliga on tulemused paremad. Kõik püüavad selle poole, et elu Jõgevamaal edasi viia.»

Koka sõnul on aga ka riik oma regionaalpoliitikas üha enam tähelepanu pööranud Jõgevamaale ja Lõuna-Eestile.

Lisaks perekondade keskmistele sissetulekutele uurisid statistikud Eesti elanike elamistingimusi, tervist, arstiabi kättesaadavust ja elanike turvatunnet.

Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes pidasid eestlased oma tervist oluliselt kehvemaks. Eriti kurtsid halva tervise üle väiksema sissetulekuga elanikud. Kõige viletsamaks pidasid oma tervist Põlvamaa elanikud.

Elamistingimuste puhul rõhutas aga statistikaamet tõsiasja, et vaestel Eesti elanikel pole ennast kuskil pesta.

Tõsi on samas see, et Euroopa reeglite järgi korraldatud uuring ei arvestanud pesemisvõimalusena sauna.


Postimees