Valgamaa turismitooted olid Helsingis teretulnud

Helsingis peeti EAS Turismiarenduskeskuse ja Tuglase Seltsi koostöös juba 22. korda mardilaata, kuhu Eestist oli registreerunud 110 ettevõtet, neist 20 turismisuunitlusega. Messihalli külastas üle 10 000 inimese ja hinnanguliselt oli see üle aastate üks õnnestunumaid müügiüritusi Soomes.

Maakondlik turismiorganisatsioon SA Valgamaa Turism osales mardilaadal esimest korda. Mardilaadaks sai valmis soomekeelne tiraaž turismitrükisest “Valgamaa rännuteed”, mille koostamisel lähtuti Lõuna-Eesti brändi kommunikatsioonistrateegiast. Tutvustati ka Valgamaa käsitöömeistrite toodangut.

Valgamaa on atraktiivne

“Mardilaadale eelnes Ettevõtluse Arendamise SA Turismiarenduskeskuse vastuvõtt, millest võtsid osa nii Soome kui ka Eesti reisikorraldajad ning ajakirjanikud,” rääkis Otepää turismiinfokeskuse infokonsultant Mare Raid.

“Oli võimalus sõlmida otsekontakte ning suhelda kolleegidega. Vesteldes Soome turismiarendajatega saime teada, et Valgamaa on Soomes atraktiivne tänu Otepääle ja meie suusatajaile. Seda soovitasid nad enam müügitegevuses ära kasutada. Väga oluliseks peeti ettevõtjatevahelist koostööd ja seda mitte ainult valla või maakonna piires.

Kaugemalt vaadates ei ole potentsiaalse turisti jaoks tähtsad administratiivsed piirid, vaid pakutavad turismitooted. Seega soovitati näiteks Soome turu jaoks pakkuda enam pakette, mille sisuks oleksid mitmekülgsed Lõuna-Eesti turismitooted, mitte kitsalt ühe maakonna piiresse jääv.”

Õhtuses programmis oli teiste hulgas ka Lõuna-Eesti tutvustus koos slaidishowga, meelelahutusprogramm ning kiirloterii. Loteriid toetasid Valga maakonna poolt Karupesa hotell, Taagepera loss ja hotell Metsis, pannes auhinnafondi oma tooteid ja teenuseid, ning SA Valgamaa Turism Valgamaa fotoalbumite ning suveniiridega.

Laupäeval toimus aga Helsingis Merikaapelihallis (endine kaablitehas) põhisündmus - mardilaat. Laada eesmärk oli tutvustada ja müüa soomlastele Eesti madalhooaja turismitooteid. Turismipinnal kasutati atraktiivse kujunduselemendina põrandal asetsevat 11×17 m suurust illustreeritud Eesti kaarti – see eristas turismipinda teistest laadalistest. Kaardi peal asusid Eesti regioone tutvustavad letid, eraldi 20 infoletti olid mõeldud turismiettevõtetele.

“Regioone tutvustaval pinnal asuski Valgamaa ja Otepää infolett, kus lisaks marsruudiraamatule jagati ingliskeelset värvitrükis maakonna 2006. a sündmustekalendrit ning üldtrükiseid, samuti mardilaadal osalemiseks soovi avaldanud turismiettevõtete infobuklette,” jutustas Mare Raid.

“Soome lõpptarbijale suunatud materjale saatsid mardilaadale SA Tehvandi Spordikeskus, Pühajärve SPA hotell, Karupesa hotell, Taagepera loss, hotell Metsis.”

Infoletis töötasid Valga ja Otepää TIKi infokonsultandid.

Soomlased eelistasid tumedat šokolaadi

Mardilaada kauplemis- ja müügipinnal oli Valgamaa samuti esindatud – eesmärgiga tutvustada maakonna käsitöömeistrite toodangut. Müüdi Eesti ja Läti magusatootjate šokolaadi ning kommikarpe, Sangaste Linnase kinkepakke, piparkooke ja Valgamaa käsitöömeistrite näputöid. Müümas oldi mardilaadal esimest korda.

“Läksime bussiga, mis oli käsitööesemeid ja muud laadaks vajalikku kraami täis, paar eelmist päeva olid kulunud esemetele hindu tehes ja silte kinnitades,” jutustas Marina Lauk.

“Teele asudes põikasime Tartust läbi ja võtsime sealt lausa trükisoojadena kaasa soomekeelsed turismibrošüürid “Valgamaa rännuteed”.”

Marina Laugi sõnul oli ostjaid väga palju, valgamaalaste kootud kinnastel, sokkidel ja mütsidel oli tõeliselt hea minek.

“Kindad-sokid olid Valga käsitöökeldri naiste kootud. Otepäält saime kaasa Marge Tadolderi kudumeid, mis ostjatele väga meeldisid. Müüsime ka Valga meistri Aivar Aani puidust mänguasju ja Lüllemäe rahvaõpistu kunstkäsitöid. Degusteerimiseks pakkusime kondiitritooteid ja Valga Lihatööstuse sinki.”

Ka magusa vastu tunti suurt huvi. “Kalevi” toodang oli soomlaste seas hinnatud juba nõukogude ajal. Aga näiteks šokolaadi puhul küsisid põhjanaabrid kohe, millest see tehtud ning mis seal sees on.

“Selgus, et paljudel soomlastel on piima- ja pähkliallergia. Selle peale ei osanud me üldse mõelda. Tuleval aastal tasub rohkem tumedat šokolaadi kaasa võtta,” sõnas Marina Lauk. “Päris palju tunti ka huvi, kust kandist mingi kudum pärit on.”

Marina Lauk ja temaga koos müügiletis askeldanud Anneli Kattai kinnitasid, et Valga maakonnal läks hästi.

Millestki muust kui oma kauba pakkumisest ja müümisest nad laadal osa ei saanud, sest huviliste ring oli kogu aeg ümber. Aga kodukandile tuli see kasuks, arvasid nad.

Oma panuse andsid paljud

“Soome turiste käib siinmail küll, aga enda tutvustamisest ei saa kunagi küllalt,” rõhutas Anneli Kattai. “Olime hirmus väsinud, kui koju tagasi jõudsime, aga sama seltskonnaga läheks mardilaadale ka tuleval sügisel.”

Mardilaadast osavõtt oli Valga maakonna üks turismi turundustegevustest, mis sai rahastuse Phare 2003 Turismi turunduse toetusprogrammi projekti “Valgamaa turundustegevused prioriteetsetel välisturgudel” raames. Toetuse taotlejaks ja saajaks oli Otepää vallavalitsus, partneriteks MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit, SA Valgamaa Turism ja SA Valgamaa Arenguagentuur.