Eestlased otsivad Soomest inimväärset elu

Nad teenivad ligi 30 000. Elavad kahe-kolmekesi toas ja käivad kuus korra-kaks kodus. Nad ei ole õnnelikud, aga pingutavad, et lastel oleks parem elu.



Selleks, et hommikul kell 8.15 Tallinnast Helsingisse väljuvale parvlaevale Rosella jõuda, tuleb ärgata natuke pärast nelja. Keda viib naine, kes on varakult autokoha broneerinud, sest oma masinat on Soomes hädasti vaja.

“Kurat, ma olen ainult neli tundi maganud,” kostab laevalepääsu ootavast kolmesest meestepundist. Mehed moodustavadki esmaspäevahommikuse “tööliste laeva” reisijatest enamiku, kuid kohtab ka dressipükstes naisi.

Unised inimesed otsivad laevas kohta, kus magada. Pehmemad ja pimedamad nurgatagused saavad kiiresti hõivatud, paljud sätivad end lausa põrandale põõnama. “Ma ei tegutse enam Tallinnas. Olen rohkem välismaal,” räägib üks mees poes telefoniga.

Soomes töötab ajutiselt 10 000 – 12 000 eestlast

Erinevatel hinnangutel töötab Soomes ajutiselt 10 000 – 12 000 eestlast. Tööturuameti töövahenduse võrgustiku EURES koordinaatori Heleri Hermansoni andmetel töötas neist ajavahemikul 1. maist kuni 31. detsembrini 2004 tööloaga vaid 1692. Ülejäänud on ametis rendifirmades või “mustalt”.

Soome tööandjale läheb ehitaja koos maksudega maksma 25-30 eurot tund. Viieeurose tunnipalgaga leppiv võõramaalane vähendaks selle näitaja 15-20 euroni.

Eeskätt käivadki Soomes tööl ehitajad, aga leidub ka auto- ja bussijuhte, kokki, kelnereid, koristajaid ja teiste elukutsete esindajaid. Kõik tahavad vähemalt 15 000 – 20 000 krooni kuus kätte saada, ehitajad veelgi enam.

Tööjõuvahendusfirma Personalipunkt EXTRA tegevdirektori Herdis Ojasu andmetel teenivad nende ehitajad keskmiselt 34 400 (normaalajaga palk koos päevarahaga), kokad 19 300 – 26 900, koristajad 14 000 – 16 000 (kuuetunnise tööajaga) ning kelnerid-ettekandjad ligi 25 000 krooni kuus. Need on numbrid, mida inimene peo peale saab, Eesti 23protsendiline tulumaks ja muud maksud on siit juba maha arvestatud.

Ehitaja tunnipalk peaks algama 7.39 eurost

Sellise palga teenimiseks peab hästi soome keelt oskama ja olema valmis ühiselamus elama. Arvestada tuleb sõidukulude, elamisraha ja perest eemalolemisega, tööleping sõlmitakse kuueks kuuks.

“Oleme püüdnud hästi seaduslikult asju ajada ja erialaliidu kollektiivlepingutest kinni pidada,” lausus Ojasu. “Lükkame viieeurose tunnihinnaga töö ja vagunelamus elamise tagasi, aga on ka neid, kes selliste tingimustega nõustuvad.”

Tallinnas Liivalaia 11/4 asub Soome ametiühingute finantseeritav Soome tööturu infokeskus, mis on avatud esmaspäevast reedeni kella 10-16 (telefon 648 7750, www.sak.fi/tallinn). Nende andmetel näeb ehitajate ametiühingu kollektiivleping algaja ehitaja tunnipalgaks ette 7.39, väikeste kogemustega ehitajal 8.47, ametikoolitusega alustajal 9.31, ametikoolitusega töötajal 10.18, kogenud ametimehel 11.14 ja eriti kogenud ametimehel 12.03 eurot.

Iga ehitaja palk koosneb palgarühmas ettenähtud tunnipalga määrast, millele on lisatud isiklik lisapalk. Erinevatel objektidel töötades, sõltuvalt töö keerukusest ja vastutusest, võidakse kokku leppida töökohase lisapalga osas.

Üks suuremaid lisatasusid on 30eurone päevaraha. Selline on päevaraha määr Euroopa Liidu sees, näiteks Moskvas tuleb maksta 70 eurot päevas. Sissetulekut suurendavad veel tööaja lühendamise raha (3,6% palgast), ületunnitasu jpm.

Pärnu 10 000 – 12 000 krooni suuruse kuupalgaga ehitaja (parimad teenivad 25 000) võib sellistest numbritest ainult unistada. Ime siis, et juuksekarva lõhki ei hakata ajama ja lepitakse ka 6-7eurose tunnitasuga.

Päästeteenistusest Soome ehitajaks

Pärnumaa päästeteenistuses töötas pereisa, kes viis iga kuu koju ligi 5000 krooni. Oma nime all ei tahtnud ta lehes rääkida, nimetan teda Tarmoks.

Tarmo otsis puhkuse ajal tuttava abiga Helsingi lähedal töökoha ja käib nüüd juba üle aasta Soomes. 34 400 krooni kuus just kätte ei saa, aga ligi 15 000 kannatab iga kuu kõrvale panna küll.

Nimetuks jääv mees ei varja, et ületundide eest makstakse talle “pimedalt”. “Kuidas ise viitsid laupäeval-pühapäeval teha, võib-olla viiendik. Aga on ka palju tühja aega,” rääkis ta.

Tarmo käib tööl oma autoga, sest ehitusobjektid on eri kohtades laiali. Elamiseks on üks tuba ja köök, mille eest ta maksab veidi üle 200 euro kuus.

Kodus Pärnumaal käib mees kahe-kolme nädala tagant. Toidukraami väga palju kaasa ei võta, sest mõni asi on Lidli poes odavamgi. Kõige raskem olevat suitsumeestel – pakk Marlborot maksab Soomes 60 krooni.

“Töö on üsna närvesööv ja raske. Mõtled ikka kodule ja pead igal pool arvestama, et raha alles jääks,” tunnistas ta.

Tarmo rabab Soomes seepärast, et maja remontida ja inimväärselt elada. Eestis töötamisele mõtleks ta siis, kui iga kuu võiks vähemalt 10 000 koju tuua.

Urmas Raplamaalt on Soomes plaatija. Nõutud amet nii siin- kui sealpool piiri, millega teenib iga kuu 30 000 – 40 000 krooni. Ka tema sissetulekust ligi viiendik tuleb “pimeda” ületunnitöö eest.

Tõsise maamehena viib Urmas enamiku toidust Eestist kaasa. Mõnikord ehitusmaterjaligi, sest see on Eestis odavam.

“Toidu ja muu igapäevase elamisega väga palju kokku ei hoia,” tõdes Soome ehitajate ametiühingu Helsingi piirkonna toimetaja Valeri Niemenmaa. “Helsingi linnatranspordi pilet maksab 2.20 eurot tund, ühe-kahetoalise korteri üüriks tuleb Helsingis 600 eurot kuus maksta.”

Illegaalseid on vähe

Ehitajate ametiühingul on kasulik Karjalast tulnud Valerit palgal pidada, sest Soomes töötab ligi 20 000 välismaa ehitajat, kellest pea pooled on venekeelsed. Ehitajate ametiühingusse kuulub 720 võõramaalast, neist ligi pooled venekeelsed ja kolmandik eestlased.

Valeri hindab täiesti illegaalsete välismaa ehitajate osakaaluks vähem kui viiendiku, enamik töötab osa ametlikult ja osa “pimedalt”. “Kes saavad alla 7.40 euro tunnis (ehitajate kollektiivlepingu madalaim palgaaste – T. R.), võivad kohtu või ametiühingu kaudu vahe välja nõuda. On vaja vaid tegelikke tööl oldud tunde tõestada,” ärgitas ta eestlasi oma õiguste eest võitlema.

Kui ametiühing teada saab, et mõni firma maksab oma töötajatele vähem, kui üleriigilises kollektiivlepingus on kokku lepitud, kuulutab ta sellele firmale kuni asjaolude selgumiseni töökeelu. Objekt suletakse ja tööandjal on valida, kas maksta vaheraha kinni või kuulutada end maksejõuetuks. Pankrot pole sama mis Eestis, maksuamet jälitab ettevõtjat elu lõpuni.

Töökeelde on pandud ka Eesti tööjõuvahendusfirmadele. Näiteks pakkus Tartu Restauraator 1,5 aastat tagasi Tamperes linnavalitsuse hoone ehitusel 150 000 eurot konkurentidest vähem ja võitis vähempakkumise.

Ametiühing hakkas uurima, kui palju eestlased palka maksavad. Lõpuks lepiti Tampere linnavalitsusega kokku, et need annavad Tartu Restauraatorile lisaraha, ja firma maksis igale töölisele viis protsenti juurde.

Ehitajate ametiühingu välisteenistuse juht Esko Auvinen kutsus Eesti ettevõtjaid lepinguid sõlmides ettevaatlikkusele. “Keerulised lepingud võivad alltöövõtjast väikefirma seada olukorda, kus töö saab küll tehtud, aga raha jääb saamata. Mõnikord viiakse väikefirma pankrotti ja võetakse töötajad endale,” rääkis ta.

Auvinen ei soovitanud Eesti ehitajatel mitte mingil juhul üle kuue kuu 35% suurust tulumaksu maksta. “Lappeenrannas võeti kaks aastat 35%. Pärast tegi firma maksuametile taotluse ja sai selle raha endale,” tõi ta hoiatava näite.

Oma mees ametiühingus

Soome ehitajate ametiühing on moodustanud eraldi välistööjõu osakonna, mille eesotsas on eestlane Helmut Jürgenson. Varem Eesti ehitajate liidu esimehena töötanud mees on kolmandat aastat tööl Soome ehitusfirmas ning valmis kõiksugu küsimustele vastama (+358 404 107 829, helmut.jyrgenson@luuku.com).

Murmanskist pärit Sergei Filippoviga paaris töötav Jürgenson on küll erialalt puussepp, aga teeb kõiki ehitustöid. Kui ma esmaspäeval tal Espoo lähedal külas käisin, oli parasjagu käsil tilkuva maa-aluse ruumi katuse parandamine.

Jürgensoni palgarühmaks on neljas, mis teeb tema tunnipalgaks 10.18 eurot. Sellele lisanduvad päevaraha ja isiklik lisa ning läheb maha 20 protsenti tulumaksu. Kuus saab mees kätte Eesti rahas ligi 30 000 krooni.

“Palku on eestlastel igasuguseid, on 10 000 – 15 000 kätte, on suuremaid. Poolakad saavad Eesti rahas 6000 ja on ka õnnelikud. Alati tuleb töötunde võrrelda, tavaliselt teevad eestlased ületunde, et nende tasu soomlastega võrdne oleks,” ütles Jürgenson.

Soome tööturu infokeskuse konsultandi Kalev Liiberti andmetel maksustab Soome riik kuni 183päevasel riigis viibimisel teenitud tulu 35protsendilise tulumaksuga.

Tööandja võib arvestada tulumaksuvabaks osaks 510 eurot kuus või 17 eurot päevas, kui see on märgitud maksuametist saadud tulumaksukaardil. Eesti tööandja poolt lähetatud töötajad ja renditöötajad maksavad sel juhul tulumaksu Eestis.

Kui inimene on järjestikuse 12 kuu jooksul viibinud Soomes üle 183 päeva, maksustatakse tema tulu astmelise tulumaksu järgi ja tal tekib kohustus esitada tuludeklaratsioon Soomes.

Soome riigile makse maksvad eestlased arvestavad hoolega pensionikindlustust, sest eri riikides kogutud pension liidetakse. Võõrsil teenitust on oodata vanaduspäevade olulist lisa.


Pärnu Postimees