Turismiobjekt nimega Sõda

Nagu näitavad kõiksugu uuringud ja ka elu ise, on turismi arengu üks olulisemaid eeldusi ajalugu. Mis ajalugu on meil siin Ida-Virumaal näidata? Ajaloolist arhitektuuri siin eriti säilinud pole. Uhkeima pärli – Vana-Narva, mis enne sõda võis vabalt konkureerida ükskõik millisel Euroopa linnade iludusvõistlusel, hävitasid sõja lõpus nõukogude pommilennukid. Suursuguse Oru lossi õhkisid taganevad sakslased. Narva-Jõesuu kuulsad puitvillad on peaaegu olematuks närinud hoolimatusest innustust saanud ajahammas ning hävimisele kaasa aidanud süütamised-põlengud.

Kuid ajalugu – see pole ainult arhitektuur. On siiski fakt – Ida-Virumaal toimusid viimase sõja ajal raskeimad ja ohvriterohkeimad lahingud Eesti pinnal. See võib tunduda küünilisena, ent tegelikult on see tänapäeval meile turismi seisukohalt plussiks. Suured tragöödiad ning ohvriterohked lahingupaigad on miskipärast inimesi hiljem alati enda juurde tagasi tõmmanud. Võtke Waterloo või Volgograd (Stalingrad), Normandia või Borodino. Need on justkui kultuspaigad, kus inimesed tahavad käia.
Sõda on kole ja julm. Kuid järeltulevatele põlvedele on see põnev. Sellest jätkub ainest kirjanikele ja filmitegijaile ning loomulikult tahetakse oma silmaga näha paiku, kus inimesed tuhandete kaupa julmas veresaunas on hukkunud. Turistid tahavad käia kohtades, kus on võidelnud nende vanaisad ja vanavanaisad. See, et Hansatee 3000 turismiobjekti seas on Sinimäed tunnistatud parimaks, on meie maakonnale turismi seisukohast tugev kvaliteedimärk. Nüüd on turismiarendajate ülesanne seda märki aina enam särama lihvida – nii, et sellelt peegelduv valgus langeks ka neile lähedalolevatele huviväärsustele, mis seni teenimatult varjus olnud.

Põhjarannik