Via Hanseatica – Baltimaade seniavastamata võimalus
Via Hanseatica turismitee kulgeb mööda kunagist kuninglikku-keiserlikku maanteed, mis ühendas Hansalinna Lübeckit endise Vene Impeeriumi pealinna Sankt-Peterburgiga.
Tänane Via Hanseatica ühendab Läänemere idapiirkonna Euroopa Liidu tuumikaladega, läbides Baltimaades Šiauliai ja Taurage maakonnad Leedus, Zemgale ja Vidzeme piirkonnad Lätis ning Valga, Tartu, Jõgeva ja Ida-Viru maakonnad Eestis.
SA Lõuna-Eesti Turism on alates 2004. a detsembrist koordineerinud Läänemeremaade INTERREG III B poolt osalt finantseeritavat projekti «Baltimaade turismivõrgustiku väljatöötamine Via Hanseatica arenguvööndis».
Koostööprojektis osaleb 15 ametlikku partnerit (peamiselt kohalikku omavalitsust) Eestist, Lätist ja Leedust, SA Lõuna-Eesti Turism esindab projektis lisaks veel 31 Eesti kohalikku omavalitsust.
Huvi «uue Euroopa» vastu
Kuna enamikul Via Hanseatica piirkondadel on kõrge turismipotentsiaal, võib see kaasa aidata nende kiirele majanduslikule arengule. Juba praegu valitseb Balti riikide turismis buum: 1,76 miljardi euro suuruse käibega sektor kasvas 2004. aastal koguni 16 protsenti.
Seega on turismisektori areng kiirem sama piirkonna majanduskasvust. Nüüdseks valminud alusuuringud – situatsioonianalüüs, turu-uuring ja ajaloolis-kultuuriline uuring – on aluseks järgmiste sammude planeerimisel.
Turu-uuringu kohaselt peitub vööndi arenguvõimalus seni üksteisest eraldatud piirkondade lõimimises, et täita nõudlust reiside järele, mis annaksid Balti riikidest tervikmulje. Projektijuht Sille Talveti sõnul on siin piirkonnas praegu enim turiste Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt.
«Kindlasti oleks nad lisaks Baltimaade pealinnade külastamisele huvitatud ka muudest piirkondadest. Seni pole aga suudetud muid alasid turistidele samaväärselt reklaamida. Väga oluline on selle projekti käigus seega ka turismiettevõtjate koolitamine,» tõdes Talvet.
Areng sõltub koostööst
Situatsioonianalüüsi tulemusel valmis esialgne nimekiri objektidest, mille abil hakatakse tulevikus Via Hanseatica vööndit reklaamima ja arendama. Esikümnesse valiti objekte kõigist Balti riikidest, enim on neid siiski Eestist. Edetabeli tippu kaunistavad Sinimäed. Sisukas on ka kultuuri- ja ajaloouuring, see aitab mõista Via Hanseatica vööndi minevikupärandit ja identiteeti.
Alusuuringute tutvustamiseks, siinsete koostööpartnerite teavitamiseks ja paremaks kaasamiseks edasisse arengutegevusse korraldab SA Lõuna-Eesti Turism jaanuarikuus seminarid kõigis Via Hanseatica trassile jäävates Eesti maakonnakeskustes.
Turu-uuringu tulemuste järgi saaks mitmetest kitsaskohtadest turismivööndi arendamisel (nt maanteede halb olukord) üle saada täiendavate avaliku- või erasektori investeeringute abil.
Järgmised sammud kõigis kolmes riigis ongi seotud väikeinvesteeringutega turismiinfrastruktuuri, täpsemalt ehitusprojektide, tasuvusanalüüside, viidasüsteemide jms ettevalmistamisega.
Postimees
Tänane Via Hanseatica ühendab Läänemere idapiirkonna Euroopa Liidu tuumikaladega, läbides Baltimaades Šiauliai ja Taurage maakonnad Leedus, Zemgale ja Vidzeme piirkonnad Lätis ning Valga, Tartu, Jõgeva ja Ida-Viru maakonnad Eestis.
SA Lõuna-Eesti Turism on alates 2004. a detsembrist koordineerinud Läänemeremaade INTERREG III B poolt osalt finantseeritavat projekti «Baltimaade turismivõrgustiku väljatöötamine Via Hanseatica arenguvööndis».
Koostööprojektis osaleb 15 ametlikku partnerit (peamiselt kohalikku omavalitsust) Eestist, Lätist ja Leedust, SA Lõuna-Eesti Turism esindab projektis lisaks veel 31 Eesti kohalikku omavalitsust.
Huvi «uue Euroopa» vastu
Kuna enamikul Via Hanseatica piirkondadel on kõrge turismipotentsiaal, võib see kaasa aidata nende kiirele majanduslikule arengule. Juba praegu valitseb Balti riikide turismis buum: 1,76 miljardi euro suuruse käibega sektor kasvas 2004. aastal koguni 16 protsenti.
Seega on turismisektori areng kiirem sama piirkonna majanduskasvust. Nüüdseks valminud alusuuringud – situatsioonianalüüs, turu-uuring ja ajaloolis-kultuuriline uuring – on aluseks järgmiste sammude planeerimisel.
Turu-uuringu kohaselt peitub vööndi arenguvõimalus seni üksteisest eraldatud piirkondade lõimimises, et täita nõudlust reiside järele, mis annaksid Balti riikidest tervikmulje. Projektijuht Sille Talveti sõnul on siin piirkonnas praegu enim turiste Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt.
«Kindlasti oleks nad lisaks Baltimaade pealinnade külastamisele huvitatud ka muudest piirkondadest. Seni pole aga suudetud muid alasid turistidele samaväärselt reklaamida. Väga oluline on selle projekti käigus seega ka turismiettevõtjate koolitamine,» tõdes Talvet.
Areng sõltub koostööst
Situatsioonianalüüsi tulemusel valmis esialgne nimekiri objektidest, mille abil hakatakse tulevikus Via Hanseatica vööndit reklaamima ja arendama. Esikümnesse valiti objekte kõigist Balti riikidest, enim on neid siiski Eestist. Edetabeli tippu kaunistavad Sinimäed. Sisukas on ka kultuuri- ja ajaloouuring, see aitab mõista Via Hanseatica vööndi minevikupärandit ja identiteeti.
Alusuuringute tutvustamiseks, siinsete koostööpartnerite teavitamiseks ja paremaks kaasamiseks edasisse arengutegevusse korraldab SA Lõuna-Eesti Turism jaanuarikuus seminarid kõigis Via Hanseatica trassile jäävates Eesti maakonnakeskustes.
Turu-uuringu tulemuste järgi saaks mitmetest kitsaskohtadest turismivööndi arendamisel (nt maanteede halb olukord) üle saada täiendavate avaliku- või erasektori investeeringute abil.
Järgmised sammud kõigis kolmes riigis ongi seotud väikeinvesteeringutega turismiinfrastruktuuri, täpsemalt ehitusprojektide, tasuvusanalüüside, viidasüsteemide jms ettevalmistamisega.
Postimees
Uudiste arhiiv
Aurupäevad24.07.2019
PS Troika kontsert Viitna Kõrtsis!30.04.2018
Ansambel Respekt Viitna Kõrtsis!28.02.2018
Kalju-lava suvekontserdid 201819.02.2018
Padise metsades avatud suusarajad19.02.2018
Jõuluvana rong10.11.2017
Kommentaarid
555uHZ6SZOw (20.04.2024)
555WA1Vz3Zj (20.04.2024)
555TcbvSWKy (20.04.2024)