Euroliidu ootel talvine Türgi elab rahulikult ega paanitse linnugripi pärast

Ankara turg sumiseb nagu mesitaru ja kihiseb justkui sipelgapesa. Turulisi näib jaguvat kõikjale. Aga ei, paari poekese uksel igavlevad kurva näoga müüjad. Nemad pakuvad kanaliha.



Linnugripi hirmus on paljud türklased loobunud kanaliha söömisest. Turul just peamiselt linnulihaga kauplev Hasan Albayrik ütleb, et varem müüs nende väike pood tonni kanaliha päevas, aga nüüd sada kilo.

Kanaliha moodustab selle lihapoe kaubast 90 protsenti, mis tähendab, et kui enne linnugripipaanikat oli neil tööl kuus inimest, siis nüüd vaid kaks.

Aga paanika on siiski vale öelda. Kohalikud elavad rõõmsalt oma igapäevaelu ja linnugripp pole nende vestluses kuigi olulisel kohal. Nad ei räägigi sellest, kui just ei küsi. Lihtsalt paljud on otsustanud, et praegu pole kuigi tark tegu kanaliha süüa.

Linnuliha hind langeb

Nõnda pingutavad linnulihamüüjad püksirihma ja alandavad hinda. Enne linnugrippi maksis kanaliha Albayriki poes 2.75 liiri kilo, jaanuari lõpul oli hind lastud kahele liirile. Mõne leti peal on kanakoibade kilohinnaks kirjutatud isegi üks liir. Eesti rahasse arvutamisel tuleb see laias laastus korrutada kümnega.

«Aga ikkagi eelistavad paljud ostjad nüüd muud liha, kuigi odavuse poolest järgmisena on valida punast liha kilohinnaga kümme liiri,» ütleb müüja. «Ja meie pood on üks odavamaid.»

Albayrik ise kinnitab, et tema toidulaual on kanaliha endiselt olulisel kohal. «Ja maitseb väga hästi,» muigab ta.

Pealegi ei müü tema pood suvalistelt linnukasvatajatelt kokku ostetud liha, vaid varustajaks on Türgi suurfirma CP Pilic, mille farmid asuvad riigi 81 provintsist seitsmes. Albayriki sõnul saabub sealt vaid kontrollitud kaup, mille pakendil kinnitab toote ohutust spetsiaalne kleebis. Kuigi tema poes on ka pakkimata kanaliha ilma ühegi kleebiseta.

Albayrik arvab, et võib-olla kolme-nelja kuu pärast pöörduvad inimesed oma harjumuste juurde tagasi ja linnuliha muutub taas nõutud kaubaks.

Lootus tulevikul

Aga eks aeg näita. Nii näiteks on kanaliha söömisest teadmata kauaks loobunud turismialal töötav Mehmet Kerim Ogur. Parasjagu turul kõndiv mees ei vaata lihalettide poolegi, vaid tassib kolme suurt kilekotti puu- ja juurviljadega. Ogurit ootab kodus kaunis naine, aga ta on nõus pisut viivitama ja linnugripist rääkima.

«Mina sõin kana viimati kaks-kolm nädalat tagasi,» lausub ta. «Siis otsustasin mõni aeg ilma läbi ajada. Lihtsalt et oleks kindel tunne. Mu suguvõsa elab Ida-Türgis, nemad tegid kanalihaga nädalase pausi, kuid nüüd söövad edasi.»

Ogur arvab, et tegelikult on linnugripi teemaga liialdatud ja see kipub minema poliitiliseks küsimuseks, millest mõni oskab kasu lõigata ning teised kaotavad.

«Nagu mõni aasta tagasi oli hullu lehma tõbi suur kõneaine, kuid nüüd on see unustatud,» lausub ta.

Neliteist aastat turisminduses töötanuna ei usu Ogur, et linnugripp võiks hakata turiste Türgist eemale hoidma. «Ma arvan, et linnugripp turismi ei mõjuta,» sõnas ta. «Aga kunagi ei või kindel olla. Tean, et mõni üksik turist on peatselt algava hooaja broneeringutest ära öelnud.»

Suurfirma juht arvab

Ankara turult kaugel eemal suurtes ja mugavates hoonetes resideeruvad eriti tähtsad persoonid on linnugripi mõjus turismile sama meelt kui turult kaupa ostev turismitöötaja.

Eri valdkondades oma olulisust tõestanud Türgi suurfirma Nurol Holding peadirektor Hüsnü Dogan ütleb Sheratoni viietärnihotellis peetaval õhtusöögil ajakirjanikele, et praegu käib Türgis 15—16 miljonit turisti aastas, kuid see pole kaugeltki lagi.

Dogan pakub välja, et tulevikus tõuseb turistide arv Türgimaal 35 miljoni inimeseni aastas. Kuid millal see juhtuda võib, peadirektor ei täpsusta.

Hiljem sama teema juurde naastes möönab Dogan siiski, et tema ei oska öelda, kas ja kuidas linnugripp turismi arengut mõjutab. «Eks näis,» kostab ta.

Nagu Dogan samas lisab, ei suuda ta kuidagi uskuda, et inimesele ohtlikku linnugrippi haigestunud metsikud linnud on ringi lennanud vaid Türgis, mis viimasel ajal on ametlikult teatanud üha uutest haigusjuhtumitest.

Dogan meenutab, et tema ise sõi kanaliha mõni päev tagasi. Perega koos.

Valitsuspartei lisab

Türgi juhtiva, Õigluse- ja Arengupartei (AKP) peakorteris ütleb Türgi parlamendi tervishoiukomisjoni esimees Cevdet Erdol, et linnugripi leviku tõkestamiseks on mullu sügisest saadik Türgis tapetud 1,5 miljonit kodulindu. (Muide, Türgi põllumajandusliidu andmeil on riigis 150 miljonit kodulindu.)

Tervishoiukomisjoni esimehe sõnul maksab riik linnukasvatajale viis liiri ehk ligi viiskümmend krooni iga hukatud linnu eest.

Valitsuspartei asepresident, parlamendi liige Saban Disli kinnitab, et sellega ei taha valitsus piirduda ja otsib võimalusi, mil moel lindudest ilma jäetud kanakasvatajaid veel aidata ja nende kahjusid kompenseerida.

Midagi erilist ta siiski välja pakkuda ei oska.

«Võib-olla tuleks korraldada sedasi, et pangad neile raskel ajal laenu annaksid,» lausub Disli.

Nagu suurfirma juht Hüsnü Dogan, arvab ka valitsuspartei asepresident Saban Disli, et linnugripp turismi ei mõjuta.

«Ma ei usu seda,» lisab ta. «Uueks hooajaks juba broneeritakse reise.»