Akste sipelgariik sulgeb turistide jaoks uksed

Suvisel tipphooajal on Akste looduskaitsealal käinud kuni pool tuhat inimest päevas.

Põlvamaa keskkonnateenistus otsustas külastamiseks sulgeda Akste looduskaitseala, mida rahvas kutsub ka Akste sipelgariigiks.

“Sipelgaid tuleb hakata inimeste eest kaitsma. Aitab sellest sipelgate massimõrvamisest seal Akstes,” rääkis kaitseala üks rajajatest, sipelgauurija Ants Martin. 1970-ndate aastate algusest sipelgariigis ekskursioone ja eri uurimisgruppe juhtinud mürmekoloogi sõnul on viimastel aastatel hakanud üks Euroopa suuremaid metsakuklaste asurkondi hävinema ning sipelgad ise on asunud otsima uusi, rahulikumaid elupaiku ja põgenevad kõi-ge enam tallatud õppe- ja matkaradade ümbrusest.

Suvisel tipphooajal külastas Akste sipelgariiki kuni 500 inimest päevas ning Martini hinnangul võis ühe päevaga turistide jalge all hukkuda sadu tuhandeid sipelgaid.
Nüüd on Põlvamaa keskkonnateenistus kaitseala valitsejana otsustanud sipelgateadlaste soovitusel sulgeda ajutiselt Akste sipelgariik külaliste jaoks ning see otsus peaks sipelgate arvukust veidigi tõstma.

Sihtasutuse Põlvamaa arenduskeskuse turismiarendusjuht Reeli Kork rääkis, et keskkonnateenistuse otsus on ääretult mõistlik ja loodusturisminduses kehtib esmalt ikkagi reegel, et kõrgemal on looduse, seejärel turisti huvid.

“Tõsisemate sipelgahuviliste jaoks ei jää ka Akste suletuks ja kokkuleppel looduspargiinimestega on külastused võimalikud,” lisas Kork.

Vähemalt neljaks aastaks

Kuid kooliõpilastele ja teistele suurematele turismigruppidele soovitab Kork külastada Akste asemel Kiidjärve metskonda jäävaid teisi sipelgaasurkondi. “Ka seal saab näha suuri sipelgate pesapüramiide,” soovitas Kork.
Kuid Ants Martini sõnul tuleb Kiidjärvel veel enne turistide vastuvõtmist rajada õppe- ja matkarajad.

Tõenäoliselt jääb Akste sipelgariik suurematele turismigruppidele suletuks vähemalt neljaks-viieks aastaks. Martini sõnul peaks pesade ja radade aktiivsuse perioodiline seire näitama asurkonna seisundi muutumist, et otsustada, millal oleks võimalik kaitseala taas avada.

“Muid lahendusi kui kaitse-ala sulgemine inimestele pole. Ei aita ka mingi laudteede ehitamine inimestele, sest sipelgad on head ronijad ja esimeses järjekorras hakkaks laudteed kiirteena kasutama just sipelgad,” lisas Martin.

http://www.epl.ee/artikkel_313887.html