Teadlased hoiatavad, et SARSi viiruse kandjate ring on laiem
Äsja lõppenud uurimus kinnitab, et loomade ring, kes on võimelised kandma akuutse respiratoorse sündroomi (SARS) viirust, on laiem kui seni arvati. Värske uurimus lisab viirusekandjate ringi tsiibetkassi, kähriku ning tuhkru.
Teadlased Hollandist ning Hong Kongist on teinud kindlaks, et viirus võib nakatada kodukasse ning tuhkruid. Teade tekitab murelikkust, kuna kinnitab, et SARSi kandjateks võivad olla paljud metsa- ning koduloomad. See aga tähendab, et viirus võib kergesti taas inimestele levida. Paljud teadlased kardavad, et mida laiem on potentsiaalsete SARSi kandjate ring, seda raskem on teha kindlaks viiruse allikat ning hoida ära haiguse levikut.
Uurimusega on samas seotud ka positiivsed uudised. Nimelt loodavad teadlased, et tuhkrud osutuvad varem kasutatud ahvidest efektiivsemateks ravimite ja vaktsiinide katseloomadeks, kuna tuhkru sümptomid SARSi poolt põhjustatava kopsuhaiguse korral on väga sarnased inimese sümptomitele.
21. oktoobril Genfis kogunenud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) SARSi teadusuuringute nõuandev komitee sõnastas edasiste tegevusprioriteetidena haiguse diagnostilise testi väljatöötamise ning lennureisijate voogude hindamise, et teha kindlaks, millised linnad on võimalikule haiguspuhangule kõige vastuvõtlikumad.
Eesti Geenikeskus
Teadlased Hollandist ning Hong Kongist on teinud kindlaks, et viirus võib nakatada kodukasse ning tuhkruid. Teade tekitab murelikkust, kuna kinnitab, et SARSi kandjateks võivad olla paljud metsa- ning koduloomad. See aga tähendab, et viirus võib kergesti taas inimestele levida. Paljud teadlased kardavad, et mida laiem on potentsiaalsete SARSi kandjate ring, seda raskem on teha kindlaks viiruse allikat ning hoida ära haiguse levikut.
Uurimusega on samas seotud ka positiivsed uudised. Nimelt loodavad teadlased, et tuhkrud osutuvad varem kasutatud ahvidest efektiivsemateks ravimite ja vaktsiinide katseloomadeks, kuna tuhkru sümptomid SARSi poolt põhjustatava kopsuhaiguse korral on väga sarnased inimese sümptomitele.
21. oktoobril Genfis kogunenud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) SARSi teadusuuringute nõuandev komitee sõnastas edasiste tegevusprioriteetidena haiguse diagnostilise testi väljatöötamise ning lennureisijate voogude hindamise, et teha kindlaks, millised linnad on võimalikule haiguspuhangule kõige vastuvõtlikumad.
Eesti Geenikeskus
Uudiste arhiiv
Aurupäevad24.07.2019
PS Troika kontsert Viitna Kõrtsis!30.04.2018
Ansambel Respekt Viitna Kõrtsis!28.02.2018
Kalju-lava suvekontserdid 201819.02.2018
Padise metsades avatud suusarajad19.02.2018
Jõuluvana rong10.11.2017
Kommentaarid
555uHZ6SZOw (20.04.2024)
555WA1Vz3Zj (20.04.2024)
555TcbvSWKy (20.04.2024)