Ruhnu tahab saada kõrgetasemeliseks turismipiirkonnaks

Ruhnu volikogus vastuvõtmist ootav valla arengukava aastateks 2006–2009 näeb Ruhnut kui keskkonnasõbralikku ja kõrgetasemelist turismipiirkonda, kus ettevõtluses on lisaks teenindusele ja ehitusele esindatud ka töötlev tootmine.

Ravivesi kasutusse

Praegu täiendamisjärgus oleva arengukava projektis loodavad selle autorid, et tulevikuvisioonis on saarel ettevõtluses kasutusele võetud ka kohalik loodusvara, näiteks mets ja ravivesi.

Suure soola- ja broomisisaldusega mineraalvett saavad ruhnlased 800 meetri sügavusest puurkaevust, mis süvendati saare maapinda 1960. aastate lõpul naftat otsides.

Eesti Ekspress kirjutas 2001. aastal, et arstide hinnangul võib Ruhnu mineraalveega ravida liigespõletikku, kasutada närvisüsteemi, günekoloogiliste ja ülemiste hingamisteede hädade puhul.

Samuti loodetakse Ruhnu arengukavas, et ettevõtlusharuna on säilitanud arenguvõime põllumajandus, tööpuudust ei ole ja välja on arendatud kohalik infrastruktuur: sadam, lennuväli ja teed.

Võtmeprobleemideks nimetavad ruhnlased transpordikorralduse arengut, võimalikult hea ettevõtluskeskkonna loomist, lastele parimate võimaluste loomist ja elukeskkonna arengu tagamist.

“Valla tee sadamast külani vajab remonti. Transpordikorraldus mandri ja Saaremaaga on riigipoolse toetuse jagamise põhimõtete puudumisel määramatu,” nenditakse arengukava projektis.

Valmis loodetakse ehitada Ruhnu uus koolimaja koos spordirajatistega. Vajadusel saab uues koolimajas ruumid ka lasteaed.

Ühisveevärk

Rajatakse ka kogu küla joogivee vajadusi rahuldav ühisveevärk koos kanalisatsiooniga, saavutades ka normidele vastava joogivee kvaliteedi. Praegu on saare salvkaevud suviti tühjad ja nende vesi ei ole kvaliteetne. Olemasolevad puurkaevud ei rahulda kogu saare vajadusi ja on samuti vähekvaliteetse veega.

Lisaks koolile ja ühisveevärgile investeerib Ruhnu veel teedeehitusse ja munitsipaalelamutesse.

Viimane on vallavanem Aare Sünteri sõnul vajalik saarele erinevate spetsialistide sissetoomiseks. Praegu ei ole mõtet mandrilt või Saaremaalt neid Ruhnu kutsuda, sest pole võimalik elamispinnaga kindlustada.

http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=25469&kat=1