Eestlased teevad pikki töönädalaid tervise arvel

Sotsiaalministeeriumil ja Euroopa Komisjonil on ühine mure ületöötavate, oma tervise eest mittehoolivate inimeste pärast, kirjutab Eesti Päevaleht.
Komisjon algatas esmaspäeval arutelu Euroopa Liidu reeglite muutmiseks tööliste tervise säästmise nimel.

Eestis on lubatud töötada maksimaalselt nii palju, kui Euroopa Nõukogu 1993. aastal vastu võetud tööaja direktiiv lubab ehk siis 40 tundi nädalas pluss kaheksa lisatundi. Lisaks võib teha aastas veel 200 lisatundi, mille peab aga üldjuhul heaks kiitma tööinspektsioon. Seda võimalust kasutatakse näiteks ehituses või põllumajanduses.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Piret Lillevälja sõnul on Eesti keerulises olukorras. «Ühest küljest on meil majanduse tõhususe osas teistele riikidele vaja järele töötada. Teisalt, nüüd kus inimesed on 5–10 aastat aktiivselt töötanud, on nende tervisenäitajad ainult halvenenud,» ütles ta.

Sotsiaalministeerium ei poolda maksimaalse tööaja piiramist, tegutsedes majanduse kiire arengu huvides. «Oleme mures,» sõnas Lilleväli. «Ei tea, kas inimesed on võimelised pensionieani töötama nüüd, kus see iga tõuseb. 40-aastasi infarktidega mehi on juhtide hulgas palju.»

Lillevälja sõnul on tööaeg seadusega küll paika pandud, kuid järelevalve on nõrk. «Inimene hakkab oma tervist hindama siis, kui ta haigeks jääb või rikkaks saab. See on pikk protsess, kuid väike mõtlemise muutus on juba toimumas.»

Teistel Ida-Euroopa riikidel ja ka näiteks Suurbritannial on Eestiga sarnane töönädala pikkus. Euroopa Komisjon tunnebki erilist muret just Suurbritannia tööliste pärast, kellest 16 protsenti töötavad rohkem kui 48 tundi nädalas.

Postimees