Riik tahab lapsehoidja seadustada

Rahvastikuministri büroo üritab välja mõelda, kuidas legaliseerida ja muuta kontrollitavaks eralapsehoidmist, sest tuhandetest lapsehoidjatest vaid mõndasadat on agentuurides kontrollitud.
“Kahekümne viie end lapsehoidjaks pakkunu kohta üks on niisugune, kellele võin sada protsenti kindel olla,” ütles OÜ T&V Koduabi juhataja Triin Tshoritsh. “Lapsehoidjaid tööle saates pean garanteerima, et midagi ei juhtuks,” lisas ta.
Kahe käe näppudel võib üles lugeda agentuure, kes lapsehoidjaid vahendavad, ning neis on kirjas kõige rohkem paar-kolmsada nime. Ülejäänud tuhanded lapsehoidjad leiavad töö ajalehekuulutuste või tuttavate soovituste kaudu.
26-aastane Kadri üritas oma 1,3-aastasele pojale hoidjat leida nii agentuuri kui ka lehekuulutuse abil ning loobus lõpuks lapse kõrvalt töölehakkamisest.
Ajalehekuulutuse kaudu leidis Kadri eaka lapsehoidja, kellega poeg sobis, kuid ühel päeval selgus, et lapsehoidja on alkohoolik. Mõne päeva proovis Kadri ka minilasteaeda, kuid lubatud kolme ühevanuse lapse asemel hoidis teenust pakkunud naine 5-6 eri vanuses last. “Esiteks ta valetas meile. Ning ma ei kujuta, kuidas ta üksi nii paljude lastega hakkama saab, kui kellegagi midagi juhtub. Kelle kätte ta teised jätaks?” arutas Kadri.

Kadri katsetas ka agentuuriga, kuid loobus sellestki. “Kui küsisin agentuurist, kas nad lisaks sellele, et vahendamise eest 1300 krooni võtavad, ka hoidjale garantii annavad, siis vastati, et tegelikku garantiid ei saa neiltki,” lausus Kadri.
Mitu agentuuri, kellega Eesti Päevaleht rääkis, kinnitasid siiski, et probleemide puhul on nende poole võimalik pöörduda ja ka eelnev taustakontroll on tugev.

“Võtan tööle vaid niisuguseid, kes varem lapsi hoidnud, ja käin ka nende endi kodus külas, et näha, kui puhtusehoidja inimene on,” ütles Koduteenuste juhataja Piret Talvadre.

Tartu firma Pihel juhataja Sirje Siilbeki sõnul peavad nende tulevased lapsehoidjad täitma väga põhjaliku ankeedi ning kindlasti kontrollib firma, kus ja kuidas inimene eelmises kohas töötas. “Esimesel kuul küsime perest, kuidas lapsehoidjaga läheb.”

Talvadre sõnul on nende agentuuris kirjas 30 lapsehoidjat ning nad võiksid ka rohkem hoidjaid vahendada, kui soovijaid oleks. “Pered otsivad aga odavamaid lapsehoidjaid ning ei pöördu seepärast agentuuri.”

Agentuuride kaudu tuleva lapsehoidja tunnihind on 25-35 krooni, aga muidu kõigub see 10-30 krooni vahel. Mõnel juhul sisaldab see ka sotsiaalmaksu, aga enamik lapsehoidjaid töötab agentuurideski kas füüsilisest isikust ettevõtjana, sel juhul ka mingil määral makse makstes, või sisuliselt illegaalselt.

“Rikkamatel on võimalik palgata ka 35-kroonise tunnihinnaga hoidjat, aga vaesemad niisugust hinda endale lubada ei saa,” ütles Kadri. “Aga just neil on suurem vajadus kiiremini lapse kõrvalt tööle minna.”

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo idee järgi võiks kohalike omavalitsuste juurde luua lapsehoidjate andmebaasi ning riik võiks lapsehoidjate eest maksta sotsiaalmaksu, et hoidjate tasu peredele üle jõu ei käiks. Kas neid ideid on võimalik ellu viia, seda hakkab arutama jaanuari lõpus kogunev töörühm.

“Suurem osa naisi on omaks võtnud hoiaku “mitte töö või lapsed, vaid töö ja lapsed”,” ütles rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. “Sestap otsime töö- ja pereelu paindliku ühildamise uusi võimalusi,” ütles minister.
“Koduse lapsehoiu seadustamine on selles üks osa munitsipaallasteaedade võrgu ja eralasteaedade võimaluste ülevaatamise, töökohas lastehoiuvõimaluste kujundamise, väikelaste vanemate osaajalise töötamise kõrval,” lausus ta.
Ministri ettepanekul võiks riik korraldada ka lapsehoidjate koolitust, mis võiks olla aluseks nende andmebaasi kandmisel.
“Lapsehoidjal oleks vaja esmaabikursust ning teadmisi eri eas laste psühholoogiast,” ütles Triin Tshoritsh.
Kui välismaale otsitakse noori lapsehoidjaid, siis Eestis soovivad lapsevanemad rohkem vanaemade moodi hoidjaid.

EPL