Kooliekskursioonid viivad soost Londonini

Kooliekskursioonid viivad tänapäeval õpilased reisidele rabasse loodusega tutvuma, aga ka Londonisse või Taize kloostris Prantsusmaal, kirjutab Vahur Koorits.
Kooliekskursioone on mitut sorti. Kõige meeldejäävamad on kahtlemata keskkooliõpilaste pikad bussireisid kaugetesse välismaistesse paikadesse, nagu näiteks Tšehhi, või siis algklasside ja keskastme õpilaste laevasõit Soome.

Keskkooliõpilastest nooremad piirduvad ekskursioonile sõites siiski peamiselt Eestiga või lähevad lähiriikidesse Lätti või Soome.

Tartu Tamme gümnaasiumi õppealajuhataja Karmel Adovi sõnul käivad väiksemad lapsed näiteks Elistvere loomapargis, Taevaskojas või Tallinna loomaaias loomabeebisid vaatamas.

«Igal aastal plaanid muutuvad vastavalt sellele, kuidas õpetajal võimalik on. Ja kuidas klassi soovid on. Ja on ka klasse, kes ei lähe, sest ega õpetajal ole ju kohustust ekskursioone teha.»

Reis teaduskeskusesse

Haapsalu gümnaasiumi direktor Tiit Aedmäe lausus, et nooremad õpilased piirduvad näiteks Hiiumaa või Osmussaarega, keskastmes aga minnakse juba kaugemale, suundutakse näiteks klassiekskursioonile Soome Heureka teaduskeskust vaatama.

Kuigi peamiselt käivad Eestis ekskursioonil nooremate klasside õpilased, teevad riigisiseseid reise ka vanemad koolilapsed.

«Klassiekskursioon oli Kihnu. Praam oli lahe, Amalie, kui ma õigesti mäletan. Munalaiu sadam on ka äge. Saare peal tuli meie klassile roheline veoauto vastu ja läksime kämpingutesse,» kirjeldas 15-aastane Tallinna tüdruk Brita oma blogis.

Lähiriikidest käivad põhikooliõpilased kõige tihemini Soomes Heureka teaduskeskuses ja Lätis Jurmala veekeskuses.

«Käisime ekskursioonil Jurmalas ja Lidos. Saime liguneda veepargis 4 tundi ja pärast käisime söömas Lidos, sest selle aja peale olime juba väga näljased,» kirjutasid oma ajaveebis Läti-reisist Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi 6.c klassi õpilased.

Keskkooliõpilased üldiselt enam Eestiga piirduda ei taha ja lähevad hea meelega ekskursioonile kaugematesse kohtadesse, nagu Tšehhi, Ungarisse või Inglismaale. Samuti käiakse endiselt palju Peterburis, kuigi viisa hankimise kohustuse tõttu oleks palju lihtsam piirduda Euroopa Liidu riikidega.

Ent lisaks tavalistele turismimarsruutidele käiakse ka palju huvitavamates kohtades. Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium läheb sel aastal näiteks Prantsusmaale Taize kloostrisse.

«See on kooli pikaajaline traditsioon uurida Euroopa kloostritraditsiooniga seonduvat,» ütles kooli gümnaasiumiosa juhataja Anu Nigesen.

Ta lisas, et õpilaste huvi kloostri vastu on suur. «See on maailm, mida peetakse huvitavaks uurida. See on andnud meie praeguses stressikeskkonnas võimaluse järelemõtlemiseks.»

Vanemate rahakotil

Reisimise sihtkohad sõltuvad paljuski vanemate rahakotist.

«Kõigepealt küsitakse laste käest, mida nad tahaksid. Nemad muidugi tahaksid kindlasti Itaaliat,» rääkis Tallinna Lilleküla gümnaasiumi õppealajuhataja Anu Luure. Hind paneb tema sõnul siiski asjad paika ning reisima minnakse kas Soome või Rootsi, vahel ka natuke kaugemale, nagu Tšehhimaale.

Sama kehtib ka teistes koolides. Kui Tallinna Prantsuse lütseumi õpilased teevad regulaarseid keeleõppereise Prantsusmaale ja Inglismaale, siis näiteks Võrumaa Varstu keskkooli õpilased peavad rahapuuduse tõttu piirduma kas Eesti või siis Lätis Jurmala veekeskuse külastamisega.

Mõisaid vaatama

Lisaks puhkereisidele klassikaaslaste seltskonnas korraldavad koolid ka õppereise. Näiteks kui ajalootunnis on teemaks Eesti mõisad, siis minnakse neid vaatama, rääkis Tallinna 32. keskkooli direktor Mari-Anna Puskar.

Palju käiakse ka looduses, kus uuritakse oma silmaga tunnis õpitut. «Täpselt seda, mis õppekavas on, seda nad vaatavad. Kas siis vett, linde, puid või sootaimi,» tõi Adov näite.

Omaette teema on reiside ajal toimuv seltsielu, mis sisaldab hiliseid magamaminekuid ja tihti ka palju alkoholi.

«Lõpuks kui aeg magama oli jääda, oli meid toas 7. Kaks voodit. Täiesti kägaras. Mõne tunni pärast ärkasin selle peale, et Kadril helises telefon, et Maris ja Maiu on rannas. Läksime ka. Jube külm oli, päike tõusis ja linnud laulsid,» jätkas Kihnu reisi kirjeldust Tallinna tüdruk Brita.

«Igal õhtul toimus mingi väike libistamine vist. Magamine toimus päeval bussis. Põhimeelelahutus oli magavate inimeste pildistamine. Ja kui keegi magas suu lahti, siis topiti suitse või toitu suhu ja tehti pilti. Ärksamatel päevadel käis jook isegi bussis ringi. Lõpuks oli õpetajast juba poogen,» kirjeldab pikka Euroopa reisi oma blogis üks tundmatu tüdruk.

http://www.postimees.ee/290406/esileht/siseuudised/199809.php