Võlgu jäämine kallineb

Võlaõigusseaduse muudatus, mis aasta lõpus jõustus, avab tee enam kui kolmekordseks viivisemäära tõusuks, kirjutab Äripäev.
Kuni eelmise aasta lõpuni nõudsid pangad võlgu jäänud kliendilt 7% viivist, kuid tähtaja möödudes jätsid sisse nõudmata lepingujärgse intressi. Alates 27. detsembrist võib nõuda täie rauga nii lepingujärgse intressi kui ka viivise. Võlglasele tähendab see vähemalt summa kahekordistamist.
Laenuvõtjad, eriti aga kõrge intressiga järelmaksukaartide omanikud, peavad arvestama, et võlgu jäämisel ootab neid järsult kasvav võlakoorem.
Samas võib seadusemuudatus esile kutsuda ka kõikvõimalike muude viiviste suurendamise või täiendava sisseviimise. Seda lisaks laenudele ka igasuguste muude võlasuhete puhul. Miks peaks pankade raha olema väärtuslikum kui teiste firmade või minu isiklik raha, võib ettevõtja küsida.
Elion Ettevõtted teatas näiteks, et alates oktoobrist arvestab ta viivist 7%. Enne olid maksmata jäänud telefoniarved viivisevabad. “Viivise küsimine parandab maksedistsipliini,” märkis ettevõte.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Kaupo Paali kinnitusel oli tarvis võlaõigusseadust muuta seoses selle mitmetitõlgendatavusega viiviseintresside osas.
“Valitses arvamuste paljusus, viivist nõuti nii 7% kui 14%,” nentis Paal.
Eesti pangad on kasutanud varem ehk eelmise aasta lõpuni peamiselt kliendisõbralikumat lähenemist ehk 7% viivist.
Viivisesüsteem 7% pluss lepingu intress kehtib 27. detsembrist 2003 1. maini 2004 ehk kuni ELiga liitumiseni.

EPL