Hotell saab tagasi endisaegse ilu

Haapsalu kuurordi hiilgeaegade ühe esindushoone, Lossiplatsi ääres asuva Sankt Peterburgi hotelli praegune omanik tahab taastada maja fassaadi selle endisaegses ilus.
Pärast uue kultuurimaja valmimist 1975 õige kasutuseta jäänud ja taasiseseisvumisajal käest kätte käinud Sankt Peterburgi omanik on Tallinna kinnisvarafirma Nordik Haldus.

Nüüd on firma tellinud maja arhitektuurilise lahenduse Katrin Etvergilt. Etverk on muu hulgas nii Kadrioru lossi kui ka Tallinna reaalkooli renoveerimisprojekti autor.

Majja tuleb 11 korterit ja restoran. Ka hotelli aegu oli majas restoran. Apteegi–poolsesse külge tulev restoran on Haapsalu mõistes suur, sada ruutmeetrit, ütles linnavalitsuse muinsuskaitseametnik Tõnis Padu. Restorani all keldris võiks olla piljardisaal, pakkus Etverk.

Kunagise muusikakooli kohale tuleb uus tiib

„Tore pärl," ütles Etverk auväärse maja kohta. „Maja on küll halvas, aga mitte lootusetus seisukorras."

Tänavapoolse fassaadi dekoori saab suures osas taastada, leidis Etverk. Ka osa aknaplokke saab restaureerida. Taastatavad on ka puittrepp ja restoranisaali puiduga ääristatud portaal.

Päris uus tiib tuleb hoovi — kohale, kus oli nõukogude ajal kultuurimaja saal ja muusikakool. Juurdeehitis tuleb omaaegsest siiski väiksem.

Mõni korter tuleb eriti uhke, lossimüüri poole aeda avaneva suure terrassiga. Osa esimese korruse kortereid saab sauna ja panipaigana kasutusele võtta keldrikorruse. Osa teise korruse kortereid tuleb aga läbi kahe korruse, küündides ärklikorrusele.

Keldrite kasutuselevõtu asjas oli Padu skeptiline: „Kui kavatsete majaaluse tühjaks kaevata, teeb seda arheoloog. Supilusikaga!"

Omanikud ei kiirusta renoveerimisega

„Meil pole kiiret," ütles Nordik Halduse üks osanikke Endo Hõbesalu. „Peaasi et tuleks ilus lahendus."

Hõbesalu ütles, et Haapsalu kinnisvaraturg pole praegu atraktiivne, hinnad on odavad.

„Merevaatega kortereid müüakse 20 000 krooniga ruutmeeter!" ütles Hõbesalu. „Ei näe sellel mõtet."

Hõbesalu ütles, et Haapsalu tundub talle kultuuriinimeste linn ja kultuuriinimesi näeb ta ka Lossiplatsi majas korteriomanikena.

„Kes pidutseda tahab, see Haapsallu elama ei tule," ütles Hõbesalu Haapsalu vaikust kiites ja hinnates.

Taastamine on hea lahendus

„On lootus, et Haapsalule väga tähtis maja restaureeritakse," ütles linnavalitsuse muinsuskaitseametnik Tõnis Padu. Seda maja on vähemalt 15 aastat üritatud lammutada.

Lossiplatsile on see maja arhitektuurselt väga vajalik. Kui vana maja maha võtta, peaks sinna kindlasti uue ehitama. See on aga tundlik teema.

„Kitši teha ei taha, aga moodne arhitektuur tekitab küsimusi," arutles Padu. „Restaureerimine tundub kõige õigem."

Linnaarhitekt Anu Joost ütles, et nii kaua kui tema mäletab, on maja peamiselt tühi seisnud. Maja on ka põlenud.

Nõukogude aja lõpus tehti majale muusikakooli tarvis projekt ja hakati ehitamagi, aga siis sattusid arheoloogid kindluse lisamüüritisele, riigikord muutus, raha sai otsa ja ehitus jäi seisma.

Kui Rootsi kuningas 1992 Haapsalus käis, tahtis maavalitsus maja lammutada, aga abimaavanem Rein Romet otsustas: tõmbame majale rohelise remondikanga ümber. Sellesse oli maja mässitud mitu aastat, enne kui maja üle värviti.

1990ndail pidas Heikki Sool seal Valge Daami päevade ajal ülimenukat Lestauime kõrtsi.

„Maja on õnnelikult kõik üle elanud ja vastu pidanud," ütles Padu.

Kunstiajaloolane Liivi Künnapuu koostas muinsuskaitse eritingimused. Kogu töö käib muinsuskaitse järelevalve all.


http://www.le.ee/?a=uudised&b=4663