Audru neli küla kujundavad ühtset turismimarsruuti

Suurtest maanteedest eemal Neitsiraba veeres asuvad neli küla on kujundamas ühtset turismimarsruuti, peibutades huvilisi matkaradade, nišitalude ja käsitööpäevadega.



Eassalu-Neitsi külaseltsi nime all tegutseb Soomra, Eassalu, Kihlepa ja Kärbu piirkonna rahvas 2004. aastast, mullu teenis Soomra aktiivsuse eest Pärnumaa aasta küla tiitli.


Mullu sai Soomra külas euroraha toel valmis avalik internetimajake ning toimus esimest korda suvine käsitöömeistrite päev, mis tänavu leiab aset lausa kahel korral. Esimese korraldas Pihlaka koduloomade talu oma heinamaal läinud laupäeval ja teine on külaseltsi algatusel tulemas 28.-29. juulil Eassalus, järgmisel aastal Kihlepas ja ületuleval aastal Kärbus.

Laupäeval võis iga külastaja ostumelu vahepeale õpikojas ise merekarpe kivikeste peale liimida, puidust peremärki välja tahuda või paela punuda, jälgida maalide valmimist, keset heinamaad laotud põhupallidest pingireal jalgu puhata ja nautida näiteks Kihnu lauliku Virve Kösteri või Lindi näitetrupi Adru esinemist.

Külaseltsi korraldatavaid käsitööpäevi juuli lõpus ilmestavad šamaaniõhtu loengu ja temaatiliste filmidega, nõiaköök, kus õpitakse ravimtaimi tundma, ja massaažikool, võisteldakse veeämbrite vedamises kaelkookudega, palgikoorimises ja muudes vanades talutöödes, huvilistele on avatud külaseltsi loodud matkarada.

Matk soosaarele

Külaseltsi esimees Marika Hunt sõnas, et õige pea jõuab kohaliku omaalgatuse programmi toel kaante vahele kohalikke vaatamisväärsusi tutvustav brošüür, mis jagatakse laiali infopunktidesse ja koolidele. See hõlbustab huvilistel matkaradade läbimist, sest kaardita on raske kohti looduses üles leida.

Seltsi naised tegid Panga mäe matkaraja loomisega algust, et väärtustada kodukandi huvitavaid paiku ning näidata neid kaugemalt tulijatelegi. Panga mägi koosneb ise loode-kagusuunalistest rändkivide kuhjatistest, rajale jääb näiteks ohvrikivi, kuhu orjaajal heitnud ori puhkama ja kivile tekkinud sellest lohujälg.

Hunt rõhutas, et kuna rada lookleb eramaadel, on see avatud päikesetõusust päikeseloojanguni.

Soovi korral on selts valmis olema matkaseltskonnale giidiks. Seda võimalust on juba kasutanud mitu kooli, laste loodusringid ja seltsid, abi võivad julgelt küsida sõprade seltskonnad ja loodusturismist huvitatud peredki.

Koolimajale uus elu

Peale Panga mäe matkaraja pakub selts mitut teist matkamarsruuti, talviti on kuumad matkad kaheksa kilomeetri kaugusele rabasaarele. Korraga võetakse rabamatkale kaasa kuni 15 inimest, sest looduskaitseseadus seab osalejatele piirid.

Matku tehakse ka bussiseltskondadele umbes 20 kilomeetri raadiuses, käiakse tutvumas kohalike nišitaludega ja antakse grupp soovi korral lõpp-punktis Alu külas üle Tõstamaa valla Tõhela külaseltsile, kes on valmis giiditööd tegema kuni kauni mõisakooliga Tõstamaani välja.

Kihlepa vana koolimaja tühja ossa tahab selts rajada Neitsi külade külakeskuse ning vald on sellele omalt poolt kahe käega poolehoidu avaldanud.

“Tahame teha hostelli tüüpi keskuse, nii et kaks korrust on turistide majutamiseks ja ülemisele korrusele tulevad töötoad, klaasikoda, massaažisalong ja nii edasi,” kirjeldas Hunt.

Eassalu külaplatsil on lõkkekoht ja telkimisvõimalus, selts kavatseb sinna ehitada lava, grillimiskoha ja muudki.

Hunt tõdes, et suuri kavatsusi poleks võimalik ellu viia, kui poleks maaelu arengule suunatud toetusprogramme ja fonde ning valla toetust. “Talv otsa kirjutasime igasuguseid projekte,” tunnistas seltsi esimees.

Koduloomaaed

Soomra küla Pihlaka talu on üks neist vähestest kohtadest Pärnumaal, kus linnalaps saab koduloomadega tutvust teha.

Iga aastaga püüab talu perenaine Katrin Pirs loomade valikut täiendada, juurdekasvu tuleb oma talustki. Selle kevade-suve uusasukaiks on minisead, kameroni minikits ja paabulind, hiina minisiidikanad, küülikud, linnud.

“Minisiga hakkab kohe-kohe poegima. Hanel on tita all, isa kaitseb teda partide eest ja peremehele kingiti jõuludeks maakarja pull,” loetles Pirs.

Õuele on roigastest ehitatud mänguplats ja murul on väljapanek vanadest põllutööriistadest.

Pihlaka talust veidi enam kui kiviviskekaugusel saeb ukrainlanna Ljubov Petrova Sanga-Tõnise talus lauajuppe, et ehitada neist venepärast pitsilist aeda. Vene rahvusliku tarbekunsti hohloma kogumisest innustunud naine rügab selleks, et näidata: vastupidiselt levinud arvamusele võib vene koduõu olla vägagi hoolitsetud.

Petrova lehitses tarka raamatut ja näitas fotolt vaimustunult vene pitsilist taluarhitektuuri – seda tahab ta ka eestlastele tutvustada.

Naine möönis, et pole turistide vastuvõtuks veel valmis. Pitsaia taha tahab ta rajada venepärase ahju, pingid ja väikse katuse alla suure kella, mis oli igas Vene külas, et teatada vajadusel rahvale hädaohust.

Uudistamist on Soomras veelgi. Sealsamas on Sanga-Udeka ratsutamistalu ning Mikhail Chichkan valmistamas omapärast roigasmööblit. Kaugemal Taga-Soomras asub aga Mercedes Merimaa ravimtaimeaed. Ekskursioonidel tehakse soovi korral peatus neiski taludes.

http://www.parnupostimees.ee/110706/esileht/artiklid/10065979.php