Digitelevisioon ei jää tulemata!!

Aprillis algavad testsaated kuulutavad televisiooni üleminekut digitaalajastusse.
“Tehniliselt on digitaaltelevisioonile üleminek lihtne,” ütles Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse Levira digitaal-TV osakonna juhataja Aivar Kender.
Esimene testsaade on kavandatud aprilli lõppu. Lähiajal on oodata elektroonikauplustes esimesi nn digitaaldekoodreid (set-top box), kastikesi, mis võimaldavad teleritel digitaalsignaali vastu võtta. Praegu veel ei suutnud Tallinna elektroonikamüüjad sellist kaupa pakkuda. Enamasti vastati sellise riista küsimise peale, et veel on vara.
Need vähesed pered, kel säärane karbike Soomest ostetud, ei pea paigaldama ka mingit spetsiaalset antenni, piisab olemasolevast DM-antennist või traadijupist – kõik sõltub sellest, kui kaugel ollakse saatjast.
Digitaaltelevisioonil on regionaalselt erinevad standardid. Eestisse kavandatav levivõrk peaks ühilduma Soomes juba toimivaga, nii et meile ilmuvate seadmetega peaks olema võimalik näha YLE 24 digitaalprogrammi.
Mida põhimõttelist muudab digitaaltelevisioon? See toob uued tehnilised standardid. Näiteks filmide vaatamisel on analoogtelevisioon võrreldav VHS videokasseti vaatamisega ja digitaaltelevisioon DVD ja kodukino võimalustega.
Peale selle võimaldab digitaaltelevisioon suurel hulgal igasuguseid asju, mida esmapilgul ei oskagi seostada mõistega televisioon. Pigem sarnaneb asi internetiga, kust on võimalik saada osa mängudest, infovoogudest jpm.
Aivar Kender hindas kulutuste suuruseks, mida Ringhäälingu Saatekeskus digitaaltelevisioonile üleminekuks tegema peab, umbes 100 miljonit krooni. “Kõik sõltub sellest, mida ütleb seadusandja ja kuidas käituvad meie tellijad. Seni on kindlad plaanid edastada digitaalprogrammi vaid Eesti Televisioonil.” Riigikogu peab lähitulevikus võtma vastu digitaaltelevisiooni levikut reguleeriva seaduse.

Praegu on ka teada, et digitaaltelevisiooni alal alustab esimesena Eesti Televisioon, kes tahab järgmisel aastal edastada regulaarset programmi.

Ringhäälingunõukogu poolt vastu võetud Eesti Rahvusringhäälingu tegevussuunised näevad ette, et olemasolev analoogprogramm koos digitaalsega saavutavad kokku suurima vaadatavuse Eesti telekanalite hulgas.

Kogu maailma kogemus on näidanud, et kommertstelejaamad tulevad digitaalseks muutumise arenguga ettevaatlikult kaasa, sest see toob neile lisakulusid. Avalik-õigusliku televisiooni vaataja kulutused peaks kinni maksma riik.
Soome riigitelevisiooni Yleisradio alustas digitaalse programmiga YLE24 juba 27. augustil 2001. Seal saab näha mitmesuguseid uudiseid, sealhulgas näiteks saami keeles. Tehakse otseülekandeid parlamendist ja valitsuse pressikonverentsidelt. Saateid saab näha ka internetist.
Yleisradio uuringute osakonna juhataja Erja Ruohomaa sõnul on praegu veel vara rääkida digitaaltelevisiooni edust Soomes. “Digitaalkanalite vaatamiste numbrid on väikesed, kuna dekoodreid on veel kodudesse vähe muretsetud,” ütles Ruohomaa. Kuigi Soome elektroonikapoed andsid hiljuti teada, et dekoodrid on nende menukaim müügiartikkel, on praeguse seisuga vaid 6% kodudes digitaaltelevisiooni vastuvõttu võimaldav riistapuu.

Siiski on Soomes juba teada analoogajastu lõputärmin, Eduskunnas käib ringi seaduseelnõu, mille järgi läheb teleprogrammide edastamine täielikult digitaalseks alates 2007. aasta septembrist.

Kui Eestis lahendatakse kõik tehnilised ja turuga seotud probleemid ning võetakse vastu ka poliitiline otsus, siis võiks Eesti digitaaltelevisioonist rääkida 2009. –2012. aastal.

EPL