Euroliitu astumine toob kaasa sisserände hoogustumise

Ekspertide hinnangul suureneb alates maist elamisloa taotlejate arv eelkõige idast pärit inimeste osas, kes loodavad Eesti kaudu Euroopa Liitu pääseda, kirjutab Eesti Päevaleht.
Viimasel kahel aastal on Eestis õppimise pärast tähtajalist elamisluba taotlenud hulk India ja Hiina tudengeid, kes peamiselt EBS-is ja Concordia ülikoolis õpivad.
«Sisseränne huvitavatest piirkondadest on hakanud suurenema ning võib lähiaastatel, kui Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks, veel kasvada,» ütles kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) välismaalaste dokumenteerimise osakonna juhataja Leevi Laever.
Kodakondsusspetsialist Mart Nutt ennustab euroliiduga ühinemise järel sisserände hoogustumist Eestisse eelkõige perekondlikel põhjustel.
«Ja ega inimesed ei pruugigi nii väga tahta Eestisse jõuda, vaid eelkõige siitkaudu Euroopa Liitu,» lisas ta.
Kuna Eestisse tööle saada on raskem, võib Laeveri sõnul kasvada nende arv, kes siin õppida soovivad. Mullu elamisluba taotlenud isikutest 17 protsenti soovis Eestisse tööle tulla ning kümme protsenti õppima asuda.
Samas on Laeveri sõnul ka õnneotsijaid, kes proovivad lihtsalt riiki pääseda, kui vähegi õnnestub. Ta tõi näiteks kahe aasta taguse juhtumi, kui 11 nigeerlast taotlesid Eestist elamisluba.

Mullu esitati 8461 elamisloa saamise ja pikendamise taotlust, mis on umbes 800 võrra rohkem kui 2002. aastal.

Elamisloa andmisest on KMA keeldunud järjest sagedamini – mullu 218 taotleja puhul, mis on 2,2 protsenti taotlejate koguarvust. Sageli on need otsused kohtusse kaevatud.

«See, et keeldume elamisloa andmisest rohkem, ei tule mitte sellest, et muutume järjest õelamaks, vaid pigem sellest, et õpime, kuidas tööd teha,» ütles Laever. «Järjest enam suudame süveneda taustadesse sisuliselt ja hinnata eri asjaolusid.»

Mullu oktoobrini jõudis kohtusse 72 kaebust, millest 34 lahenes riigi kasuks.


Postimees