Linnapea saatis eksamile võõra

Maardu linnapea Georgi Bõstrov saatis oma juhiloaga riigikeele eksamile tundmatu mehe, kes põgenes eksamipaigalt, kui eksaminaator vale-Bõstrovi isikut tahtis kindlaks teha.
“Eesti keele kõrgtaseme eksamile tuli Georgi Bõstrovi nimeline isik, kes esitas eksaminaatorile kontrollimiseks juhiloa,” ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse riigikeele talituse juhataja Ada Lumiste. “Eksaminaator märkas, et eksamile tulnud mees ei sarnanenud juhiloa fotol oleva mehega ja küsis, kas ta ikka on Bõstrov.
Vastuseks sai, et foto on tehtud kümme aastat tagasi ja seepärast ei sarnane fotol olev isik enam temaga,” rääkis Lumiste.
Kuna eksaminaator kahtles selles väites, kutsus ta mehe kaasa, et minna riigikeeleeksami kontaktisiku juurde samas koolimajas. Enne kui nad sinna jõudsid, mees lahkus, jättes Bõstrovi juhiloa eksaminaatori kätte. Vale-Bõstrovi isik jäigi kindlaks tegemata.
Kaks tundi hiljem tuli politseivormi kandnud mees ja nõudis Bõstrovi dokumenti. “Eksaminaator ütles, et ei saa eksamit katkestada ja palus politseinikul hiljem tagasi tulla,” ütles Lumiste.

Politseinik tuligi tagasi, kuulas eksaminaatori üle ja koostas protokolli selle kohta, miks oli Bõstrovi dokument eksaminaatori käes.

Politsei pressiesindaja Timo Tarve sõnul peeti Bõstrov 5. septembril, mil juhtunu toimus, Tallinnas kinni lahtise turvavööga sõitmise pärast, kuid tal polnud juhiluba esitada. “Bõstrov ütles, et unustas juhiloa eksamipaika,” ütles pressiesindaja. “Bõstrov viidi Lõuna politseijaoskonda ning teda hoiti seal seni, kuni politseinik käis ja loa ära tõi,” lausus Tarve.

Lumiste sõnul ei tule võltsimist ja valetamist riigikeele eksamil väga sageli ette.

Jaanuaris algatas politsei ka kriminaalasja Rostislavi-nimelise isiku kohta, kes tuli eksamile võltsitud passiga, kuhu oli kleebitud uus pilt.

Varem on näiteks turske mehe asemel eksamile tulnud siniste vuntside ja mütsiga naine.

Lumiste sõnul korraldati detsembris eksaminaatoreile ka koolitus, et õpetada dokumendi kuritarvituste avastamist.

Georgi Bõstrov töötab Maardu linnapeana neljandat ametiaega ja keeleinspektsioon on talle eesti keele mitteoskamise pärast korduvalt ettekirjutusi teinud.

Keeleinspektsiooni peadirektori asetäitja Urmas Veikat möönis, et alates 2000. aastast ei ole neil õnnestunud Bõstrovi keeletaset ja vastavust ametikoha nõuetele kontrollida.

“2000. aastal vastu võetud linna põhimääruse järgi ei nõuta linnapealt eesti keele oskust ja sellest lähtudes ei ole meil õnnestunud Bõstrovi keeleoskust kontrollida, ehkki põhjust oleks,” ütles Veikat. Ta lisas, et avaliku teenistuse seaduse järgi peab linnapea oskama eesti keelt kõrgtasemel.

2002.–2003. aastal tegi keeleinspektsioon Maardu linnavalitsuses üheksa kontrollakti ametnike keeleoskuse kohta, millest viiel juhul leiti, et keeletase ei vasta nõutule. Bõstrovi ei saadud kontrollida. “Olen Bõstroviga saanud eesti keeles rääkida,” lausus Veikat, lisades, et see pole siiski kõrgema taseme eesti keel.

Maardu linnasekretäri Tiit Beereni sõnul on Bõstrovil kõrgema kategooria keeletunnistus. Samas tunnistavad mitmed Maardu linnavalitsuse töötajad, et linnavalitsuse istungid toimuvad põhiliselt vene keeles.

“Paralleelselt,” ütles linnasekretär keelekasutuse kohta Maardus. Abilinnapead ning näiteks ka volikogu esimees on Maardus eestlased.

Kõigil kohalike omavalitsuste valimistel alates 1993. aastast on Bõstrov olnud Maardus äärmiselt populaarne. 1993. aastal andis 4772 valijast 2075 tema poolt oma hääle.


EPL