Riia köidab viljandimaalasi üha enam

Riia on Lõuna-Eestile järjest tugevam tõmbekeskus, meelitades ka viljandimaalasi üha sagedamini sinna äri ajama ja puhkama.

Viljandist on Riiga vaid 58 kilomeetrit rohkem kui Tallinna, ent pealinnade suuruse vahe on enam kui kahekordne. Seepärast pole midagi imestada, et Tartust ja Pärnust suuremasse keskusesse ihkavad viljandimaalased sõidavad tihti osturetkele või meelt lahutama hoopis miljonilinna Riiga, mitte Tallinna, kirjutab Sakala.

.G.M. Büroo juhi Tiia Särevi sõnul on talvehooajal peaaegu pool nende korraldatavatest bussireisidest tellitud just sinna. Kui külmade ilmadega eelistatakse lõbutseda Jurmala veepargis ja Lido restoranikompleksis, siis alates kevadest pöördub tähelepanu kaunile vanalinnale.

Baltimaade ärikeskus

Pärast ühinemist Euroopa Liiduga on Läti pealinna roll aina tõusnud ka meie majanduses. Kuigi eestlastele meeldib kujutleda end Baltikumi liidrina, tuleb Tallinnal rahvusvahelise äri osas Riiale sageli alla vanduda, sest suured kontsernid eelistavad teha oma Baltimaade peakorteri just sinna.

«Väga paljud lääne ettevõtted käsitlevad Baltikumi ühe regioonina ning Riia on selle keskus,» selgitab Viljandist pärit Sulev Luik, kes praegu elab Riias. «Eemalt vaadates näivad kolme riigi kultuur, taust ja ajalugu sarnased.»

Luik töötab Baltikumi müügiarenduse juhina piirkonna suuremaid leivatööstusi koondavas kontsernis Vaasan & Vaasan, kellele kuulub ka Eesti Leibur. Et tal tuleb ametiasju ajada nii kodumaal, Lätis kui Leedus, on just Riia parim koht töötamiseks, sest sealt on Tallinn ja Vilnius mõlemad autosõidutee kaugusel.

«Olen pikka aega töötanud Tallinnas ja suhelnud sealt Läti ja Leeduga, aga nüüd on mul tunduvalt lihtsam,» lausub Luik.

Ehkki ühest küljest on äriolud Läti pealinnas Eesti omadest soodsamad, on ka meil õnneks suuri plusse. Seetõttu pole karta, et siinsed suurfirmad hakkaksid hulgakaupa Lätti üle kolima või välisinvestorid meid maha jätaksid.

«Eestil on selged eelised maksupoliitikas, kuigi Läti püüab end atraktiivsemaks muuta,» selgitab Luik. «Teiseks on Riia minu hinnangul Baltimaade kõige kallim linn, eriti kinnisvara osas. Seetõttu ma kolimist väga tõsiselt ei võtaks, pigem tehakse Lätti harukontoreid.»

Luik ei oska öelda, kui palju Viljandi ettevõtteid Riias kanda on kinnitanud, aga ta teab, et Lätis neid leidub.

«Näiteks KEK Trading ajab äri kogu Baltikumis, samuti on Lätis kohal Viljandi juurtega kinnisvarafirma Vestman,» räägib ta ning lisab, et Eestis vaibuma hakkav kinnisvararalli käib Lätis täie hooga. «Pirukaid jätkub kõigile veel küll ja küll.»

Viljandi ettevõtja Urmas Suik, kes käib viimasel ajal Läti pealinnas isegi sagedamini kui Eesti omas, peab seda samuti kinnisvara osas huvitavamaks kui Tallinna. Samas tähendab see, et Baltikumi metropol on meist maha jäänud.

Lõuna-Eesti värav maailma

«Hotellikohtadest oli seal suvel tohutu puudus,» toob ta näite. «Aga eks ta tule järele.»

Suik sõidab Läti vahet hoopis lehtpuu pärast, mida ta sealt Soome, Rootsi ja Hiinasse vahendab.

«Olime kahe Soome sõbraga Eesti juba läbi uurinud ja vajasime puidu hankimiseks uusi kohti,» põhjendab ta lõunanaabrite juures tegutsemist.

Suik toob Riia plussidena välja nii linna suuruse kui sealsete ettevõtjate rohkuse. Puiduäris on oluline seegi, et lätlastel on meist palju paremad kontaktid Venemaa ja Valgevenega. Pronkssõduri tõttu ei taha venelased eestlastele eriti puitu müüa, kuid Läti kaudu saab kauba ikkagi kätte ja sihtturgudele toimetada.

Riia pole värav maailma mitte ainult palgikoormatele, vaid ka vähemalt 2,5 miljonile inimesele, kes kasutavad sealse lennujaama teenuseid. Nende seas on tõusmas eestlaste osa, sest Riia lennujaam võib kiidelda märksa suurema hulga sihtjaamadega kui Tallinna oma.

«Riiat kasutavad ka odavlennufirmad ja meile, lõunaeestlastele, on see Tallinnale hea alternatiiv,» arvab Reisieksperdi Viljandi büroo juhataja Ülle Kütt.

Siiski on Riia lennujaamal Eesti pealinna omaga võrreldes üks oluline miinus: sinna on keeruline kohale jõuda. Selle ilmeka näitena meenutab Kütt viljandlast, kes Riias lennujaama otsides valele poole keeras, Tallinna lennujaama minnes poleks ta seda kindlasti teinud.

Ühendust pole ollagi

Riia kui tõmbekeskuse tähtsust vähendabki ilmselt kõige rohkem korraliku transpordiühenduse puudumine. Kui autot pole, on kõige lihtsam võimalus sõita kõigepealt Pärnu ja istuda sealt Riia bussile, sest Viljandist otseliini ei lähe, rongist rääkimata.

Sulev Luik nendib, et ega autogagi Riiga jõuda lihtne ole. Ehkki kilomeetrite poolest tundub teekond Tallinna omaga peaaegu võrdne, kulub lõunanaabrite juurde sõites tublisti rohkem aega.

«Kõige pikem maa on läbi Valga, kusjuures sealtkaudu sõites tuleb arvestada, et Läti poolel pole teed kõige paremas korras,» hoiatab ta. «Lilli piiripunktist on otsem, kuid siis tuleb läbida 30 kilomeetrit käänulisi kruusateid. Seetõttu on mugavaim võimalus minna Ikla kaudu.»

Foto: Lauri Kulpsoo
Hans Väre/Sakala


http://www.tarbija24.ee/150307/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/250108_1.php