Eesti keelt saab õppida Euroopa vanimas ülikoolis

Eesti keelt saab õppida 17 välisriigi 37 kõrgkoolis, kusjuures viimasena täiendas seda kaarti Euroopa vanim, Bologna ülikool Itaalias.
“See on eelkõige juhus, et Bologna ülikoolis eesti keelt olen õpetama hakanud,” ütles eesti keele õppejõud Ülle Toode. “Praegu on meil märtsi lõpuni kestev väike eksperiment, et selgeks teha, kas huvi eesti keele õppimise vastu on.”
Toode sõnul on Bologna ülikoolis soome-ugri keelte professor Carla Corradi Musi, kes ise aastakümneid tagasi üliõpilasena on eesti keelt õppinud. “Eesti keelt ta küll ei räägi, aga eesti kultuuri ja näiteks soome-ugri šamanismi ja Kalevipoja-teemalisi loenguid on ta pidanud ja kavatseb Kalevipoja itaalia keelde tõlkida,” lausus Toode.
Huvi eesti keele õppimise vastu on Toode sõnul Bolognas isegi suurem, kui nad professor Musiga lootsid. “Paaris esimeses tunnis on käinud küm-me inimest, aga arvasime enne, et hea, kui viis tuleb,” lausus ta. “Õpe on mõeldud eelkõige üliõpilastele, aga on avatud ka teistele ning näiteks on õppima tulnud 50-ndates aastates naine ülikooli teabeteenistusest,” ütles ta.

Kui kevadine eksperiment hästi läheb, võib sügisest käivituda juba põhjalikum eesti keele õpetus.

Võrdluseks – näiteks 55-aastase eesti keele õpetamise traditsiooniga Prantsusmaa INACO-s ehk ida keelte ja kultuuri instituudis õppis sügissemestril eesti keelt 22 üliõpilast. Peterburi ülikoolis, kus äsja eesti keele kabinet avati, õppis 26 noort.

“Siiani on eesti keele õpetamine välismaistes kõrgkoolides olnud seotud üldse soome-ugri keelte ja kultuuri õpetamisega või on seda kandnud kas estofiilid või väliseestlased,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi keeletalituse peaekspert Anneli Roose.

Praegu õpetab Eesti riigi lähetusel eesti keelt välisülikoolides kolm lektorit: Prantsusmaal INACO-s, Leedu ja Peterburi ülikoolis. “Valmivas programmis on Saksamaa ja Suurbritannia esimesel ja teisel kohal, kuhu Eesti riik oma kuludega lektori võiks veel saata,” ütles Roose. “Saksamaa seepärast, et seal on aastaid olnud eesti keele vastu suur huvi,” selgitas ta.

Eesti keele lektori kulud Prantsusmaal on aastas 417 000 krooni, Vilinuses 170 000 ja Peterburis 180 000 krooni. Lisaks saadab Eesti õppematerjale.

“Eesti jaoks on niisugune tegevus uus, aga maailmas on see väga levinud ja nimetatakse pehmeks diplomaatiaks, mille tulemused ilmnevad aastate pärast,” ütles Roose.

Eestis töötavad juba aastaid välismaised lektorid, kes siin oma riikide kulul keeli õpetavad ning ühtlasi eesti keele selgeks saavad. Näiteks itaalia keele lektor sai eesti keele nii selgeks, et asub Euroopa Liidu juurde tõlgina tööle.

Toode sõnul on üks motiiv Eesti-suguse Euroopa Liitu astuva väikerahva keelt õppida ka võimalus edaspidi töö leidmisel lisapunkte koguda. “Kui neli aastat tagasi, mil Bolognasse elama tulin, ei teadnud peaaegu keegi Eestist ja pigem seostati meid Venemaaga, siis viimasel kahel aastal on Eesti teadjate hulk kasvanud ning meid hakatakse juba ka Skandinaaviaga seostama,” lausus eesti keele lektor Bolognas.

“Kõige kauem, üle saja aasta on eesti keelt õpetatud Soome, Rootsi ja Ungari ülikoolides,” tuletas Roose ajalugu meelde.

EPL