Kuriteoohver saab riigilt kuni 50 000 krooni hüvitist

Tagasiulatuvalt veebruarist kehtima hakanud uue ohvriabi seaduse järgi laienes abi saajate ring ning riikliku hüvitise määr kasvas 50 000 kroonini.

Nüüdsest hüvitatakse lisaks füüsilise tervise taastamisega seotud kuludele ka vaimse tervisega seotud kulud. Suurenevad ka hukkunud ohvri ülalpeetavatele makstavad hüvitised. Hüvitist makstakse nii tahtlikult toime pandud kui ka ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo puhul, teatas sotsiaalministeerium.

Õigus ohvriabile on kõikidel inimestel, kes on hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvrid. Seega võib ohvriabi saada iga inimene, kellele on vägivallakuriteoga põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju. Lisaks saavad toetust inimesed, kes on kandnud ohvri matusekulutused või ravikulutused.

Ohvriabi hüvitise taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse vähemalt ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest või ohvri surma päevast alates. Taotluseid on erijuhtudel võimalik esitada ka hiljem.
Hüvitise suuruse määramise aluseks võetakse aluseks töövõimetusest tulenev kahju, ohvri ravikulud, prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju, ohvri surmast tulenev kahju ja ohvri matusekulud.

Ohvriabi seaduse alusel hüvitatakse 70 protsenti tekkinud varalisest kahjust, kuid mitte rohkem kui 50 000 krooni. Matusekulude hüvitamine sätestati kindla summana, mis on 5 500 krooni. Kui inimene on saanud riiklikku matusetoetust (2000 krooni), arvutatakse see summast maha.

Uus ohvriabi seadus jõustus tagasiulatuvalt 1. veebruaril 2004, ohvriabiteenust käsitlev osa jõustub 1. jaanuarist 2005.

EPL