Lublin ootab turiste, et näidata oma väärtusi

Lublini vojevoodkond on Kagu-Eesti sõpruspiirkond Poolas, kus elab 2,2 miljonit inimest, piirkonna pealinnas Lublinis aga 360 000 inimest.

Lublin kutsus Euroopa ajakirjanikud endale külla, et külalistele näidata, mis nende piirkonnas erilist on, kirjutab Valgamaalane.

Paljud Lääne-Euroopa kodanikud ei tunne Lublini – seda peetakse perifeeriaks. Tegelikult on Lublin rikkaliku ja mitmekesise maastikuga multikultuurse pärandiga Euroopa Liidu idapoolne piiriala, kus on puhas keskkond (neil on 2 rahvusvahelist parki ja 17 maastikukaitseala) ja traditsiooniline põllumajandus. Nad kasvatavad ja toodavad, müüvad ja ekspordivad. Toodetakse näiteks autosid, helikoptereid, tsementi, jalatseid, mööblit, riideid.

Ära võiks mainida kohalike tootjate hulgimüügituru Elizowkas. Maailmapangalt võeti selle rajamiseks laenu. 18 hektaril asuv kompleks on edukas ja toob nii hästi sisse, et laen makstakse Maailmapangale tagasi varem. Põllumehed rendivad seal pinda ja müüvad ise oma tooteid, äri õitseb. Laupäeval külastab seda turgu ligi 20 000 klienti – ostmas käivad firmad, restoranid jt.

Poola on üllatavalt ilus maa. Bussiaknast avaneb vaade korralikult haritud põldudele, aedadele, uhketele majadele. Hooned on kenasti värvitud, huvitava arhitektuurilise lahendusega. Ütleks, et poolakad on ehitamises meistrid. Majad on sopiliste katustega, katuseakende, kivikatuste, rõdude ja rohkete lilledega kaunistatud, kenad aiad ümber. Silma hakkab kivi kasutus nii ehitistes kui ka müürides ja aedades.

Vanalinnas jalutades võis märgata restaureerijate meisterlikkust – enamik vanu hooneid oli kenasti värvitud, hästi taastatud. Ega ilmaasjata kutsutud juba ammu poolakaid teistelegi maadele restaureerimistöid tegema. Näiteks Zamoyski muuseumis Kozlowkas võib tekkida tunne, et keegi on sealt hetkeks ära läinud – kõik on nii heas korras, nagu elu alles käiks. Tundub, nagu oleks astunud paar sajandit ajas tagasi, nähes seda külluslikku ja luksuslikku paleed, maale, kulda ja karda, raamatuid jpm. Vaatamisväärsustest regioonis puudust ei tunne. Erilist silmailu pakuvad ka sealsed kirikud.

Ajaloolist Lublint kutsuti Poola Kuningriigi Jeruusalemmaks. Lublin oli tollal juudi kultuuri ja usu keskus. 1942–1943 tegid sakslased juudi kvartali maatasa ja saatsid nad koonduslaagritesse. Kuid juudiühiskonna jälg on Lublinisse jäänud. Praegu on Lublin teaduse ja hariduse keskus. Linnas on 110 000 üliõpilast, 17 kooli, neist kaks ülikoolid. Lublini vanalinnas kohtab mõnusaid ja hubaseid välikohvikud, seal on kindlus, muuseumid, paleed. Kellel võimalus, tasub kindlasti vaatama minna.

«Me oleme avatud suhtlemisele eurooplastega ja praegune kohtumine on selle tõestuseks. Me teeme kõik selleks, et inimesed ei mõtleks Poolast halvasti,» ütles ajakirjanikega kohtumisel Lubelskie vojevoodkonna juhatuse liige Mariusz Grad.


Sirli Homuha, Valgamaalane
Foto: Valgamaalane

http://www.tarbija24.ee/240907/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/284749.php