Varahommikune pommirünnak Hispaanias

Vähemalt 190 inimest sai surma ja enam kui tuhat haavata eilehommikusel tipptunnil, kui baskide terrori-rühmitus ETA korraldas oma ajaloo veriseima pommirünnaku. Kokku 13 pommi plahvatas kolm päeva enne parlamendivalimisi. Hispaania ajakirjandus võrdles päeva 2001. aasta 11. septembriga USA-s.
Madridi Atocha raudteejaamas toimus kolm plahvatust, mis rebisid vagunid tükkideks. Esimene plahvatus käis kell pool kaheksa hommikul tühjas rongivagunis, teine aga rahvast täis rongis, kus oligi kõige rohkem ohvreid.

Neli pommi plahvatas enamvähem samal ajal Tellezis, veel neli pommi kärgatasid Santa Eugenia ja kaks El Pozo raudteejaamades.

“Ma nägin asju õhku lendamas, see oli kohutav,” rääkis uudisteagentuuri AP reporterile 50-aastane Juan Fernandez, kes oli Atocha platvormil teel rongi poole, kui see õhku lendas. “Inimesed hakkasid karjuma ja pistsid jooksu, tormates üksteise otsa ja kui kõik juba jooksid, siis toimus veel üks plahvatus. Siis ma nägin veriseid inimesi.”

Ilmselt oli tegemist Baski terrorirühmituse ETA rünnakutega mõni päev enne parlamendivalimisi, kus võib võidu saavutada valitsev Rahvapartei, mis ähvardab iseseisvuslasi karmilt maha suruda.

Siseminister Angel Acebes oli eile täiesti kindel, et rünnaku korraldas ETA. Ka baskist parlamendisaadik Gustavo Aristegui ütles CNN-i hispaaniakeelsele sõsarkanalile, et “kõik märgid viitavad ETA vastutusele”.

Terrorirünnak leidis aset hoolimata kõrgendatud turvameetmetest, mida politsei oli rakendanud pühapäevaste parlamendivalimiste eel. Mitmel varasemal korral suutsid korrakaitsjad pommirünnakukatsed ära hoida.

29. veebruaril peatas politsei Madridi teel olnud kaubiku, millest leiti ligi 500 kilogrammi lõhkeainet, mis politsei kinnitusel kuulus ETA-le. Mullusel jõululaupäeval suutis politsei ära hoida plahvatuse Madridi Chamartini raudteejaamas, vahistades selle kavandamises kahtlustatuna kaks ETA liiget.

ETA on pidanud verist võitlust Baski iseseisvuse eest enam kui kolm aastakümmet, tappes selle aja jooksul enam kui 850 inimest. Nii Euroopa Liit kui USA on pannud ETA terroristlike organisatsioonide nimekirja. Seni tapvaim ETA rünnak toimus 1987. aastal, kui Barcelona kaubamajas hukkus plahvatuses 21 inimest. ETA rünnakud on varemgi ägenenud valimiste eel.

Baskimaa regionaalvalitsuse mõõdukas juht Juan Jose Ibarretxe kuulutas ETA parasiidiks. “Nad tahavad dünamiidi demokraatia alla panna. Nad on mõrvarid, parasiidid. Nad ei ole baskid,” kuulutas Ibarretxe Baskimaa pealinnas Vitorias.

Keelustatud Baski partei Batasuna liider Arnold Otegi väitis aga, et ETA polnud terroritöö taga ning ta süüdistas hoopis “araablaste vastupanu” elemente. Otegi sõnas, et ETA teatab alati planeeritud rünnakust ette telefoni teel.

Enne pühapäevaseid parlamendivalimisi on valitsev paremtsentristlik Rahvapartei lootusrikas, et hea majandusseis annab neile piisava toetuse võimul püsimiseks.

Kauaaegne populaarne peaminister Jose Maria Aznar valitsust enam juhtima ei pürgi ja hea ongi, arvavad mõned vaatlejad. Nimelt kaotas Aznar rahva toetust Iraagi sõja eel, mil ta sättis end USA ja Briti liidrite kõrvale sõjapooldajate leeri üheks häälekamaks esindajaks. Vasakpoolne opositsioon keskenduski valimiskampaanias valitsuse süüdistamisele maa ja rahva sõtta kiskumises.

Aznari kõrvaletõmbumine annab ilmselt tema parteile võimaluse eemalduda senise valitsuse välispoliitilisest joonest. Teistes asjades aga – vaeste ja väetite hooletusse jätmises, aga ka piirkondlike natsionalismitunnete eiramises – ei saa rahvaparteilased vastaste kriitikast eemale hoida.

Eilne arvatavalt baski terroristide korraldatud rünnak võib aga pigem ärgitada valijaid andma hääle just valitsuspartei poolt, sest see on püüdnud terroriste karmikäeliselt kohelda.

Majandusasjus on Aznari mantlipärija Mariano Rajoy lubanud oma eelkäija jälgedes astuda. Ja ega opositsiooni majanduskallakuga kriitika olegi väga veenev, sest üldiselt on Hispaania majandusseis hea.

1986. aastal hilisema Euroopa Liiduga liitudes oli Hispaania üks vaesemaid liikmesmaid, kuid viimased kaheksa aastat konservatiivse valitsuse võimu all on Hispaaniast teinud ühe kiiremini areneva maa Euroopas.

Tõsi küll, üheksakümnendate lõpu “matadoori aastad”, nagu neid tugeva, enam kui neljaprotsendilise aastakasvu tõttu nimetati, on minevikku jäänud. Nüüdseks on majanduskasv aeglustunud 2,4 protsendini, kuid seegi on isegi neli korda enam kui EL-i keskmine.

Nagu paljud teisedki, on ka Aznar pidanud end Briti konservatiivse peaministri Margaret Thacheri jüngriks ning tegutsenud samavõrd ärimeelselt reformistlikult, tõdeb BBC.

Kaheksa aastaga on Aznari valitsus erastanud peaaegu kogu tööstuse, vähendanud makse, kärpinud riiklikke kulutusi – 48 protsendilt 40 protsendile riigisisesest koguproduktist, parandanud heaolusüsteemi ning tasakaalustanud eelarve. Kõike seda kontrastina ülejäänud EL-iga võrreldes.

Hiljutine üleeuroopaline uuring näitas, et hispaanlased on Euroopa agaraimate ostjate ja tarbijate hulgas. Kuid paljudel neist ei pruugi kindlustunnet kauaks jaguda – 85 protsenti Hispaania majapidamistest on võlgades.
Peale selle on tööpuudus üle 11 protsendi ehk suurim euroliidus ning sissetulek elaniku kohta 13 protsenti EL-i keskmisest väiksem.


EPL