Eesti Kunstimuuseumi uudised 21.-27. jaanuar

Mängufilm

Teisipäeval, 22. jaanuaril kell 18.00 näidatakse Kumu auditooriumis näituse "Metafoor ja müüt" raames tuntud Poola filmi-, teatri- ja ooperilavastaja Mariusz Treliński mängufilmi "Hüvastijätt sügisega".

Tuntud Poola filmi-, teatri- ja ooperilavastaja Mariusz Treliński (s. 1961) debüütfilmi "Hüvastjätt sügisega" peetakse üheks 1990. aasta poola filmikunsti olulisemaks teoseks. Filmi tegevustik toimub Poolas kujutletud revolutsiooni ajal ja järel. Selle peategelaseks on elust tüdinud seksinäljas kirjanik Atanazy Bazakbal, kelle leiame filmi algupoole nii abikaasa kui nais- ja meessoost armukeste magamistubadest. Sündmuste edenedes õnnestub tal inimsuhete ja revolutsioonisündmuste absurdsetes keerdkäikudes sattuda ohvri rolli.

Film keerleb aristokraatia allakäigu, moraali õõnestava pöörase rikkuse, truudusetuse, homoseksuaalsuse, dekadentsi teema ümber, kuid tegevuse käivitajaks on kaos ühiskondlikus elus ja inimeste sisemaailmas. Just see kutsub esile otse uskumatu moraalse paindlikkuse ja muudab inimesed sümboolse kommunistliku režiimi orjadeks. Film on tulvil vaimukaid dialooge, sümboleid ja tsitaate, muuhulgas näiteks Sergei Eisensteini tuntud Talvepalee vallutamise fiktsioon.

Trelinski on režissöör, kes liigub vabalt visioonide maailmas. Ta film on groteskne ja maneerlik, kuid kaunis ja sisaldab teravat poliitilist allegooriat. "Hüvastijätus sügisega" on Treliński kehtestanud põhimõtted – tegelikkuse kindlakäeline deformeerimine ja väga väljendus- ning sümboliterikas pildikeel – , millele ta on truuks jäänud ka teatritöös.

Film algab ja lõpeb pöördumisega Stanisław Ignacy Witkiewiczi (Witkacy) isiku poole, kelle 1923. aastal ilmunud avangardistlik romaan oli ekraniseeringu aluseks. Dändi ja erotomaani, mitmekülgselt andeka kunstniku, kirjaniku ja mõtleja Witkacy maailmavaate ja elutunde aluseks oli inimese sisemaailma kogemuse, oma ego täielik usaldamine.

"Ma tajun end aja ja kogemuste voolust hoolimata entiteedina. Ma olen tervik muutvates tingimustes ja ümbruses, seetõttu olen ma multiplitseeritud tervik," on Witkacy väitnud. Inimene on tema jaoks psühhofüüsiline olemisüksus, oma kehalise iseolemise tajumine on sama oluline kui vaimse iseolemise tajumine. Seda mõttekäiku on filmi tegelaste ja sündmustiku paremaks mõistmiseks kasulik teada.

Režissöör: Mariusz Treliński
Stsenaarium: Wojciech Nowak, Mariusz Treliński, Stanisław Ignacy Witkiewiczi (Witkacy) samanimelise romaani ainetel
Osades: Jan Frycz (Atanazy Bazakbal), Maria Pakulnis (Hela Bertz), Grażyna Trela (Zofia Oslabedzka), Henryk Bista (Belzebub Bertz), Jan Peszek (krahv Lohoyski), Leszek Abrahamowicz (prints Prepudrech), Maciej Prus (preester Wyprztyk) jt.

Filmiseanss on tasuta, ingliskeelsete subtiitritega!
Pikkus: 98 min.

Kumu dokumentaal

Kolmapäeval, 23. jaanuaril kell 18.00 näidatakse Kumu auditooriumis dokumentaalfilmi "Bonnard’i energia", millele eelneb Tiina Abeli rahvusvaheliselt tuntud kunstnikku eesti maalija Karl Pärsimäega siduv lühiloeng "Intiimsus ja värv".

Pierre Bonnard on üks andunumaid intiimsuse maalijaid. Tema teosed tundusid juba kunstniku eluajal kuuluvat kadunud maailma. Aega, kus elul oli veel mõnu ja maaliti lihtsalt rõõmust selle üle, mida nähakse ja millest vaimustutakse ‒ 60 aastat järjest, 8 tundi päevas, tüdimuseta. Seetõttu on Bonnard’i peetud kõige süütumaks ja paremini käitunud impressionistide järelkäijaks, kodanliku tundlikkuse viimaseks poeediks. Kuigi Bonnard elas ajal, mida iseloomustab nii poliitiliste, kirjanduslike kui kunsti kinnistunud vormide vastu suunatud anarhia, ei olnud kunstnikust endast anarhisti. Ta ei seadnud eesmärgiks maalikunsti hävitada või vormi lihtsustada, tema loomingus ja kunstnikupositsioonis ei olnud midagi dramaatilist. Samas pole Bonnard’is midagi amatöörlikku või kultiveerimatut, tema maailm on peen ja tundlikkus lihvitud. Nagu filmis väidetakse, oleks Bonnard küsimusele "Mis on teie lemmiktegevus?" ilmselt vastanud Stéphane Mallarmé kombel: "See on väga isiklik."

Privaatsus, emotsionaalne lähedus, rõõm on Bonnard’i kunsti kandev motiiv. Inetud ja destruktiivsed asjad Bonnard’i ei köitnud. Intiimsus, konflikti puudumine, värv ja tasapind, kuulamis- ja vaatamisoskus, sensuaalsus ‒ need omaduste armastajatele on kunstniku looming püsivalt huvi pakkunud.

Eesti kahe maailmasõja vahelise kunsti üldise loodusläheduse ja intiimsuse taustal võiksime Bonnard’i kunsti mõista kui omamoodi mudelit, millele eesti maalijaid, sh Karl Pärismägi, on loonud oma arendusi. Pärsimäe maalidel on mitmeid Bonnard’i lemmikmotiive: värvikaid toanurki, vaikset üksi- ja koosolu, omaetteoleku poeesiat. Samas pakuvad mõlema kunstniku autoportreed ainet mõtiskluseks enesemääratluse ja armastuse suhte üle.

Filmi režissöör: Yann Kassile
Pikkus: 55 min.
Inglise keeles

Seenioride reede

Alates 2007. aasta septembrist pakub Kumu ekskursioone spetsiaalselt seenioridele!

Ekskursioonid toimuvad kord kuus reedeti.
Osavõtt muuseumi piletiga.
Kogunemine Kumu infoleti juures

Algusajad:
Kell 11.30 vene keeles
Kell 13.00 eesti keeles

Esimene seenioride ekskursiooni-reede hooaeg kannab nime "Kujundi sünd kunstnike loomingus"
Kunstniku töö kujundi loomise kallal eeldab elust saadud materjali uurimist, vähemtähtsate asjade väljajätmist, eetilise ja esteetilise probleemi püstitamist. Juhtivate eesti kunstnike loomingu näited annavad aluse arutelule inimelu olulisemate küsimuste üle.

Programm:

25. jaanuar: Joan Miró
29. veebruar: Etnograafilise tüübi kinnitamine fotos
28. märts: Düsseldorfi koolkond
25. aprill: Rahvusromantism Eestis
23. mai: Soome kuldaeg
27. juuni: Paul Kondas
25. juuli: Eesti esimesed modernistid – Koort, Triik, Mägi
22. august: Pallaslased
26. september: Erik Haamer ja pagulaskunst
24. oktoober: Modernism. 1950ndad eesti kunstis
21. november: Ülo Sooster ja Tartu
19. detsember: Sürrealism

Linnarahva ekskursioon

Reedel, 25. jaanuaril kell 16.00 on linnarahvas oodatud osa võtma ekskursioonist Kadrioru kunstimuuseumi näitusele "10 aastat Mikkeli muuseumi". Ekskursiooni juhivad näituse kuraatorid Ivar-Kristjan Hein ja Anu Allikvee.

Johannes Mikkeli rikkalik ja mitmekesine kollektsioon 16.-20. sajandi Lääne-Euroopa, Vene, Hiina ja Eesti kunstist (üle 600 töö) on üks vähestest erakogudest, mis loodi sõjajärgsel perioodil ja ainus, mis kingiti muuseumile. Eksursioonil tutvustatakse kõigepealt J. Mikkeli rikkalikku portselanikogu, millesse kuuluvad näited nii materjali sünnimaalt Hiinast (17.-18. saj.) kui kõrgperioodist 18. sajandi Euroopas.

Järgnevalt vaadeldakse maalikunsti, milles on arvukaimalt teoseid Madalmaade meistritelt, kuid huvipakkuvad on ka 17.-18. sajandi Itaalia koolkonna maalijate tööd ning eriti prantslase J.-Fr. de Troy' kompositsioon.

Kuigi eesti kunst tervikuna ei pälvinud kollektsinääri huvi, jõudsid tema kollektsiooni üksikud silmapaistvad tööd K. Mägilt, A. Laikmaalt, Kr. Raualt jt., mida eksponeeritakse nüüd esmakordselt nn. Eesti toas.

Seejärel suundutakse alumisele korrusele, kus saadakse ülevaade Mikkeli suurejoonelisest graafikakogust, mis hõlmab 400 aastat kunstiajalugu (15.-19. saj.) Selle vanim osa sisaldab kuusaimate saksa renessansskunstnike A. Düreri ja L. Cranachi, samuti tuntuimate itaalia ja prantsuse maneristide (A. Veneziano, J. Callot' jt.) gravüüre.

Rikkalikult on kogus esindatud barokk-kunst, eriti madalmaalased (näit. neli Rembrandti oforti!). Tähelepanuväärsed on ka fantaasiaküllased 17. sajandi itaalia meistrid ja virtuooslikud prantslased. Kuulsate autorite rohkuse tõttu on väga väärtuslik kollektsiooni rafineeritult elegantset rokokoograafikat (18. saj.) hõlmav osa, eriti keerulises mitmevärvitrükis lehed.

Lõpuks tutvutakse meistritega kunstiajaloo uuematelt lehekülgedelt (Fr. Goya, J. B. Corot., F. Rops ja C. Pissarro jt.).

Osalemine Mikkeli muuseumi piletiga
Soovitav on eelregistreerimine tel. 606 6400

Õpetajate pärastlõuna

Adamson-Ericu muuseum ootab neljapäeval, 24. jaanuaril kell 16.00 kõiki õpetajaid ja kasvatajaid külla. Tutvustatakse 2008. aasta haridusprogramme ja kunstiüritusi. Soovijail võimalus külastada näitust "Maakivi Eesti ehtekunstis".

Viimast nädalat

Viimast nädalat on Kristjan Raua majamuuseumis avatud täiendatud püsiväljapanek kunstniku loomingust. Veebruarist avatakse taas näitus "Aleksander Tassa. 125 aastat sünnist"

Önningeby kunstnikud Helsingis

27. jaanuarini on Amos Andersoni kunstimuuseumis Helsingi südalinnas avatud näitus Ahvenamaa Önningeby kunstikoloonia töödest. Ülevaatliku näituse on koostanud Önningeby muuseumi juht Kjell Ekström, kes muuhulgas on kaasanud valikusse eestlaste Konrad Mäe, Nikolai Triigi ja Aleksander Tassa teoseid Noor-Eesti rühmituse päevilt, mis olid möödunud aastal eksponeeritud ka Adamson-Ericu muuseumi korraldatud näitusel "Ahvenamaa fenomen". Näitust Amos Andersoni muuseumis on külastanud ligi 20 000 inimest.

Kumu kunstimuuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:

Varamu
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Rasked valikud
Eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni

Näitused:

Leonhard Lapin. Koodid
Leonhard Lapin tähistab Kumu näitusega oma 60. juubelit. 2003. aastal alustatud sarja "Koodid" aluseks on üks tänapäeva maailma olulisemaid sümboleid – kaupadele trükitud vöötkood, mida on töödeldult kasutatud maalide ja graafiliste lehtede alusstruktuurina.
21.12.2007–17.02.2008 (V korrus)

Joan Miró maastikud
Rahvusvaheliselt tuntud 20. sajandi hispaania kunstniku Joan Miró (1893-1983) tööde väljapanek Kumus on erakordne sündmus mitmel põhjusel. Lisaks sellele, et Kumu võõrustab esmakordselt nii nimekat ja kunstiajaloos hinnatud kunstnikku, näitab see ka meie uue muuseumi võimekust tuua väikesesse Eestisse Euroopa kunstiajaloo pärle. Näitusel on üleval 57 tööd, nende hulgas ka graafikat ja skulptuure ning lisaks 8 fotot. Kõik eksponaadid pärinevad Pilar I Joan Miró fondist Mallorcal.
14.12.2007–9.03.2008 (Suur saal)

QUOBO. Kunst Berliinis 1989–1999
Saksa Välissuhete Instituudi (ifa) näitusel esitletakse töid tervelt realt kunstnikelt ajast, mil Berliin oli "üleminekuaegne kultuurimetropol" (QUOBO kataloog). Tööd on valminud Berliini müüri langemise ja Saksa Bundestagi Bonnist Berliini kolimise vahele jääval ajal.
7.12.2007-17.02.2008 (V korrus)

Arhiivid tõlkes. Virtuaalne documenta
"Arhiivid tõlkes" on neljast näitusest koosnev ning muuseumikontekstis eksperimentaalne uurimisprojekt, mis üritab vaadata värske pilguga mõningatele ajalukku kinnistunud tõdedele ja painetele. Eesmärk on vaadelda läbi raudse eesriide tehtud kunstialase ja poliitilise tõlke olemust.
23.11.2007–2.03.2008 (IV korrus, B-tiib)

Valguse aed. Esa Laurema
Esa Lauremas on ühendatud suurepärane kunstnik ja oskuslik insener. Tema suuremad ja väiksemad objektid elavad ruumiga ühes rütmis, luues lisaks üha uusi ja uusi kineetilisi valguskujundeid. Nendes teostes on mingit maagilist salapära ja jõudu, samas on nad vahvad, leidlikud ja rõõmsad teosed. Inimestel on nedega huvitav ja hea ühes ruumis olla.
24.11.2007-3.02.2008

Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis
Näitus tegeleb Nõukogude perioodi käsitlusviisidega 1990. ja 2000. aastate eesti kunstis. Mälestused ja visioonid lähiajaloost on viimase viieteistkümne aasta jooksul võtnud kõige erinevamaid vorme, alates möödunu unustamise soovist 1990ndate esimesel poolel kuni Nõukogude aja igapäevaelu ja esemelise keskkonna taasavastamiseni 2000ndate alguses. Nõukogude aja märkide olemus ja tähendus kunstiteostes sõltub sageli kunstnike isiklikust kogemusest, ühenduslülidest isikliku ja "suure" ajaloo vahel.
9.11.2007–30.03.2008

Metafoor ja müüt. Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse Poola kunstis
Näituse keskseks ideeks on esitleda sajanditagust Poolat publikule, kes ehk ei ole tuttav poola ajaloo, kirjanduse ja kunstiloo kaanonitega. See põhimõte on mõjutanud näituse sisu ja temaatilist struktuuri, kuid on seotud ka teise eesmärgi, kujutava kunsti ja kirjanduse seoste esiletoomisega.
2. november–10. veebruar 2008

Hariduskeskus:

Haridusprogrammid lasteaiale:
Vaadates üles (taevad eesti kunstis)

Haridusprogrammid lasteaiale ja algklassidele:

Lugusid kunstis (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Sõpruseaeg (baltisakslaste kunst)
II osa Veenõid Lorelei ja teised (Köler)
III osa Armastusest (Köler, Weizenberg, Adamson)
IV osa Peetri lubadus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)

Haridusprogrammid põhikoolile:

Peateel (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Algusest peale (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Peod ja portreed (baltisakslaste kunst)
II osa Südamega (Köler)
III osa Pronksist tuul ja marmorunenäod (Weizenberg ja Adamson)
IV osa Miks hobune peatus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Haridusprogrammid gümnaasiumile:

Magistraal (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Vähe süüa, palju külmetada (Mägi)
Libakala (eesti kunst 1945-1991)
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Talveprogramm "Kuum ja Külm"
Keraamika ateljeetundi on oodatud nii noored kui täiskasvanud

Info ja registreerimine: tel. 534 39 230 või 602 6074 (lauatelefonil 14.00-16.00) või haridus@ekm.ee

Auditoorium:

Mängufilm
Hüvastijätt sügisega
22. jaanuar kell 18.00
Osavõtt tasuta!

Kumu dokumentaal loenguga
Kunsti lihtsad teemad
Tiina Abel "Intiimsus ja värv: Karl Pärsimägi"
"Pierre Bonnardi energia"
23. jaanuar kell 18.00
Osalemine tasuta!

Ekskursioon
Seenioride reede
Joan Miró
25. jaanuar kell 11.30* ja 13.00
*vene keeles
Osavõtt muuseumi piletiga!

Info: 602 6000

Adamson-Ericu muuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:

Adamson-Ericu teosed

Näitus:

Maakivi Eesti ehtekunstis
Võimsad rändrahnud ja merelaineis uhutud rannakivid, kivistised paes või teepervel lebavad munakad paeluvad meid oma võimsuse ning ootamatult kauni vormi- ja värvimänguga. Eesti professionaalsesse ehtekunsti jõudis meie tavaline maakivi 1950. aastate lõpul kogu eesti tarbekunstis toimunud jõuliste muutuste ajal, mis tõi ka juveelikunsti uue, lihtsustatud vormikultuuri ning ebatraditsiooniliste materjalide kasutuse.
1.12–2.03.2008

Haridus:

Muuseumitunnid
(5-12aastastele):
Ehtemeistrid
Muuseumidetektiiv
Rääkivad portreed ja täpilised lilled
Kohvikumaalid ja tujukad kujundid
(13-19aastastele):
Ehtemeistrid

Õpetajate pärastlõuna
2008. aasta haridusprogrammide tutvustus
24. jaanuar kell 16.00

Gruppidele ettetellimisel tel. 644 5835
Info: 644 5835

Kadrioru kunstimuuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:

16.-20. saj. maalikunst (Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid)
18.-20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur

Haridus:

Muuseumitunnid:
Kadrioru lossi lood (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Suursugune barokk ja vallatlev rokokoo (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Klassitsism ja akademism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Jõulutäht (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Nutikad nõud (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)

Integratsiooniprogrammid:

Muuseumitundide sari Lossi lapsed (7-11aastastele)
Töövihikuprogrammid Ajaloo ilu ja Kunstistiilid (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Kunstiring:

27. jaanuaril
11-12.30 (5-11aastastele) (vene keeles)
13-14.30 (5-8aastastele) (eesti keeles)
15-16.30 (9-11aastastele) (eesti keeles)
Osalustasu 60.-

Kontsert:

Eesti Interpreetide Liit
Esinejad: Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello)
Kavas. L. van Beethoven, A. Pärt
26. jaanuaril kell 18.00
Piletid 100.-/50.- Piletimaailmast ja tund enne algust kohapealt

Eesti Kontsert
Suur Muusikaakadeemia
Esinejad: Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (klaver)
Kavas: Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni sonaadid viiulile ja klaverile
27. jaanuaril kell 18.00
Piletid 120.- / 80.- Piletimaailmast ja Eesti Kontserdi kassast

Mikkeli muuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:

Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst

Näitus:

Mikkeli muuseum 10
Mikkeli muuseum tähistab oma kümnendat sünnipäeva muuseumit tervikuna hõlmava näitusega. Näitus "Mikkeli muuseum 10" keskendub Mikkeli graafikakollektsiooni laiaulatuslikule eksponeerimisele. Püsiekspositsiooni lisandub Eesti kunsti tuba.
16. juuni–kevad 2008

Haridus:

"Läbi lukuaugu" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Kunstikoguja maailm" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)

Integratsiooniprogramm:

"Põnev portselan ja joontest pildid" (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Linnarahva ekskursioon:

"Mikkeli muuseum 10"
Ivar-Kristjan Hein ja Anu Allikvee
25. jaanuaril kell 16.00
Osalemine Mikkeli muuseumi piletiga

Info: 606 6400

Niguliste muuseum
Avatud: K–P 10–17

Püsiekspositsioon:

Kirikukunst alates XIII sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Näitus:

Kirikukellad Eestis
Näitus tutvustab publikule eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ning unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukellasid, mis pärinevad Eesti muuseumide, kirikute koguduste ning erakogudest.
26. mai 2007 - 31. mai 2008

Kontsert:

Orelimuusika pooltund
L- P kell 16.00
Sissepääs muuseumi piletiga

Eesti Kontsert korraldab:

Przemyslaw Kapitula (orel, Poola)
25. jaanuar kell 19.00
Pileti hind: 120.- / 80.-

Haridus:

Muuseumitunnid:
Lõvijaht Nigulistes (7–12-aastastele lastele)
Head ja pahad (7–12-aastastele lastele)
Inglid Niguliste kunstiteostel (7–12-aastastele lastele)
Vanad kirikukellad (7–12-aastastele lastele)
Niguliste Surmatants: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
(gümnaasiumiklassidele)

Temaatilised ekskursioonid gruppidele ettetellimisel tel 631 4330

Info: 631 4330

Kristjan Raua majamuuseum
Avatud: N–L 10–17

Püsiekspositsioon:

Kristjan Raua looming

Haridus:

Muuseumitunnid (eesti ja vene keeles):
Taevad ja väravad
Lapsepõlve mõjud K. Raua loomingule
Eesti legendid ja Kalevipoeg
Gruppidele ettetellimisel tel. 670 0023

Info: 670 0023; 533 33731