Eesti Kunstimuuseumi uudised 4.-10. veebruar

Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis

Laupäevast, 9. veebruarist on Kadrioru kunstimuuseumis avatud näitus "Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis".

Näitus "Igatsedes mägesid" vaatleb Balti kunstnike joonistusreise Šveitsi 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses. See oli periood, mil Wilhelm Telli kodumaas nähti vabaduse kantsi ning sealsed maalilised mägimaastikud andisid inspiratsiooni nii kunstnikele kui kirjanikele. Šveitsist sai ideaal, mõõdupuu, mille järgi hinnati ka Eesti- ja Liivimaa looduse ilu või kritiseeriti siinseid ühiskondlikke olusid.

Lisaks Balti kunstnike (Carl Grassi, Johann Wilhelm Krause ja August Matthias Hageni) reisijoonistustele näeb näitusel Šveitsi maastikumaalijate (Johann Ludwig Aberli, Ludwig Hess jt) loomingut. Esimest korda jõuavad Eesti kunstipubliku ette ka Šveitsi 18. sajandi suurnime – luuletaja ja kunstniku Salomon Gessneri hinnalised guašimaalid.

Kunsthaus Zürichist ja Šveitsi Riiklikust raamatukogust Eestisse toodud tööde kõrval eksponeeritakse joonistusi Tartu Ülikooli Raamatukogust ja Eesti Kunstimuuseumist.

Näituse on koostanud Kadrioru kunstimuuseumi direktor Kadi Polli.
Näitusega kaasneb eesti- ja saksakeelne infomaterjal.
Näituseprojekti on toetanud Šveitsi kultuurifond Pro HelvetiaFontes-fond, Gebert Rüf fond ja Switzerland Tourism.

Näituse tutvustuseks toimuvad:

Laupäevaakadeemia-sarja loengud:
16. veebruar, kell 15.00
Kadi Polli (Kadrioru kunstimuuseum). Carl Grassi ja Johann Wilhelm Krause joonistusreisid
29. märts, kell 15.00
Prof. Juhan Maiste (Tartu Ülikool). Vabadus ja mäed. Liivimaa Šveitsist Tartu Toomemäeni
26. aprill, kell 15.00
Epp Preem (Eesti Ajaloomuuseum) Kunstnik August Matthias Hageni reisipäevikud
Osavõtt muuseumi piletiga!

Haridusprogramm põhikoolile:
Maalilised reisid. Veebruar – mai 2008

Kadrioru kunstimuuseumi rahvusvaheline kevadkonverents 2. mail

Lisainformatsioon:
Kadi Polli
505 5908

Aleksander Puškini 171. surma-aastapäevale pühendatud seminar

10. veebruaril kell 11.00 toimub Kadrioru kunstimuuseumis Vene luuletaja Aleksander Puškini 171. surma-aastapäevale pühendatud seminar.

Kõik Vene kultuuri huvilised on oodatud seminarile, kus ettekandega "Puškini ajastu vene kunstnikud" esineb kunstiteaduste doktor Ljudmilla Markina (Tretjakovi Galerii, Moskva). Loengule järgneb dokumentaalfilmi "Vladimir Borovikovski" näitamine, mis valmis 2007. a kunstniku 250. sünniaastapäeva puhul.

Seminari korraldajaks on Puškini Selts Eestis ning ürituse läbiviimine sai võimalikuks tänu Kadrioru kunstimuuseumi kontaktidele ja koostööle Tretjakovi Galeriiga.

Loeng ja film vene keeles.
Sissepääs muuseumi piletiga

Lähem info:
Kadrioru kunstimuuseum
Weizenbergi 37, 10127 Tallinn
Aleksandra Murre
606 6414
aleksandra.murre@ekm.ee
http://www.ekm.ee/kadriorg

Ekskursioon Miró näitusel

Nädalavahetusel, 9. ja 10. veebruar kell 13.00 toimub Kumu Suures saalis ekskursioon näitusel "Joan Miró maastikud".

Ekskursioonil tutvustatakse tuntud hispaania kunstniku, aastatel 1893 – 1983 elanud ja töötanud katalaani sürrealisti Joan Miró maastikutemaatilistes teostest koosnevat näitust. Giidi juhtimisel võetakse Kumu Suures saalis ette rännak läbi "Miró maastike", mis loodud enamasti 1940ndate ja 1980ndate aastate vahelisel ajal, keskendudes peamiselt kunstniku II Maailmasõja järgsele loomingule.

Toimumiskoht: Kumu kunstimuuseumi Suur saal
Osavõtt Kumu näituste piletiga.
Kogunemine 2. korruse fuajees.

Toimumisajad:
9., 10., 16. ja 17. veebruar kell 13.00
NB! 20. jaanuaril ja 17. veebruaril toimuvad ekskursioonid
vene keeles!

Mängufilm

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 18.00 on Kumu auditooriumis võimalik vaadata mängufilmi "Tüütu mees".
Rež: Jens Lien (Norra 2006, 95´)

Teine maailm. See on paradiis, kus valitsevad disainmööbel, 30-tunnine töönädal, Ingeborgi-nimelised ilusad blondid tüdrukud, kuid kus empaatia on muutunud vaid viisakaks sõbralikkuseks ning armatsemisest on saanud mehhaaniline seks. See on igavene elu, aga ilma unistuste ja armastuseta. See on ühiskond, mis oma täiuslikkuseotsingute juures on kaotanud selle olulise "millegi". See on düstoopia.

Teadmata põhjusel meeleheitele sattunud mees astub metroos rongi ette. Järgmisel hetkel toimetatakse karva kasvanud, kuid elus ja terve mees bussiga mahajäetud bensiinijaama keset lagedat kõnnumaad. Sealt toimetab külalislahke tanklavalvur ta edasi tundmatusse linna, kus mehele pakutakse lahkesti tööd ja ulualust. Esialgu näib Andreasele, et uues ilmas on kõik täpselt nii, nagu ta kunagi on osanud unistada, ning mehe iga soov täitub vähimatki vaeva nägemata. Ometi kohtab Andreas selleski maailmas rahulolematuid, kes leiavad, et ikka on midagi puudu või ülearu. Tasapisi hakkab Andreasele endalegi tunduma, et on midagi, mida ta seni tahta pole osanud, aga siin on see tema jaoks kättesaamatus kauguses.

See satiiriline komöödia, Cannes’i kriitikute nädala üks suurimaid üllatajaid, võitis ka kodumaiste filmiakadeemikute südamed, kes andsid sellele parima filmi, parima stsenaariumi ja parima meesnäitleja Amanda tiitli.

Piletid 40.- / 60.- kohapeal.

Kumu dokumentaal loenguga

Kumu kunstimuuseumi auditooriumis näidatakse 6. veebruaril kell 18.00 dokumentaalfilmi "Tants ja Degas", millele eelneb lühiloengute sarja "Kunsti lihtsad teemad" raames Tiina Abeli loeng "Käeliigutus". Eesti kunstiklassikasse kuuluvate teoste abil kõneldakse žestist kui kommunikatsioonivormist.

Filmi režissöör: Mischa Scorer
Film kestab 55 min. ja on inglise keeles.

Edgar Degas (1834‒1917), üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, on uurinud oma mitmekülgses loomingus palju keerukat liikumist ‒ tantsu. Kunstikirjanduses on kasutusel klišeeks muutunud väljend Degas’st kui "ilusate balletistseenide" maalijast. Tõepoolest, loomuse ja kasvatuse tõttu traditsiooni hinnanud Degas eelistas elegantseid teemasid, sh võiduajamisi ja balletti. Filmi aluseks olnud 2003. aastal USAs korraldatud kunstniku tantsuteemaliste teoste näitus andis siiski põhjust tähelepanu juhtida pigem sellele, mis peitub suurejoonelise fassaadi taga. Teoste üksikasjaliku käsitluse kaudu avaneb nii tantsu ülevus kui 19. sajandi Pariisi Ooperi ühiskondlik tähendus.

Kindlatele pooside kui esteetilisel tervikul põhinev klassikaline ballett oli maalimiseks tänuväärne liikumise vorm. Kunstnik sai kasutada poseerivaid modelle, lõpetada töö talle sobivas tempos. Ent filmis on ka näha, kuidas kunstnik on paberile kandnud teatrimaailma žestidele omase spontaansuse ja hingeliigutuse. Kahtlemata oli Degas hiilgav vaatleja, kes säilitas lõpuni teatava kõrgklassi kuuluja üleoleku. Üksinduses elavale ja seda vihkavale erakule oli teater ideaalne ühisellu sulandumise ja intiimsuse kogemise võimalus. Degas kunsti juured olid klassikalises kunstis, kuid seejuures oli ta impressionistidega liitunud uue meetodi otsija, kes kasutas ära kõik tema käsutuses olnud tehnilised vahendid: pastelli, söe, pliiatsi, pintsli, ofordinõela, savi.

Degas’d tõsiselt köitnud tants on, nagu teada, žestide keelt kasutav mitteverbaalne suhtlemisviis. Žestide abil väljendatud sõnumeid on, kuigi küllalti napilt, ka Eesti vanemas kunstiklassikas. Baltisaksa maalija ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor Eduard von Gebhardt uuris põhjalikult liigutusi ja näoilmeid usulise sõnumi vahendamiseks. Eduard Wiiralti huvi käte kui inimese erakordselt väljendusrikka kehaosa vastu on üldtuntud. Kunstnikud, kas intuitiivselt või eeskujudest õppides, jäädvustasid kindlal eesmärgil sooritatud liigutusi kui kommunikatsioonivahendeid. Žestid moodustasid piltkirja, muidu ajutised ja kaduvad märgid tarduvad pildi tasapinnal sümboliteks. Aegade jooksul on neist kujunenud otsekui mingi üleskirjutamata salakood, mida kõik näikse teadvat ja mõistavad.

Degas’ pühendatud filmi võlu seisneb muuhulgas selleski, et maalib meile pildi Charles Garnier projekteeritud ja 1875. aastal avatud ooperiteatri uue hoone, nn l’Opera Garnier ehitamise loost ja interjööridest.

Viimast nädalat

Viimast nädalat on Kumu kunstimuuseumi III korrusel avatud näitus "Metafoor ja müüt. Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse poola kunstis". Näitus on koostatud Szczecini Rahvusmuuseumis ning esitab esmakordselt välismaal sedavõrd suurt osa muuseumi kunstikogusse kuuluvaid kõnealuse perioodi teoseid.

Kuigi esimene kaasaegse poola kunsti näitus Eestis avati Tallinnas Eesti Kunstimuuseumis 1934. aastal, ei saa meie vaatajad kiidelda poola kunsti hea tundmisega. Ka hiljem on eksponeeritud peamiselt poola kaasaegsete kunstnike teoseid, vanem kunstiklassika jõuab käesoleva väljapanekuga siiamaile esmakordselt.

Näitus on koostatud Szczecini Rahvusmuuseumis ning esitab esmakordselt välismaal sedavõrd suurt osa muuseumi kunstikogusse kuuluvaid kõnealuse perioodi teoseid. Tööde valikul pidas näituse kuraator, Krakówi Jagiełło Ülikooli kunstiajaloo instituudi teadur Adam Organisty silmas mitmeid asjaolusid.

Näituse keskseks ideeks on esitleda sajanditagust Poolat publikule, kes ehk ei ole tuttav poola ajaloo, kirjanduse ja kunstiloo kaanonitega. See põhimõte on mõjutanud näituse sisu ja temaatilist struktuuri, kuid on seotud ka teise eesmärgi, kujutava kunsti ja kirjanduse seoste esiletoomisega. Näituse olulisi motiive oli ka tähelepanu juhtimine 19. ja 20. sajandi vahetuse Euroopa kultuurimüütidele. Kultuuritraditsioon ja religioosne minevik inspireeris kunstnikke looma poliitilisi piire ja ajaloolist mõõdet ületavaid, universaalseid väärtusi ja hetkeprobleeme puudutavaid kunstiteoseid. Et pildiline jutustus suudab puudutada iga inimest, oli näituse kuraatori eesmärk eksponeerida metafoorse sõnumiga, inimest painavaid olulisi probleeme käsitlevaid teoseid.

Näituse kuraator juhib alateemade kaudu vaataja tähelepanu Poola keerulisele ja ohvriterohkele ajaloole, Poola maastiku idüllilisele ja sümboolsele olemusele, folkloorile ja talupoja elu mütologiseerimisele. Et ka poola kunstnikud olid innustunud Pariisist ja sajandivahetuse dekadentsist, kohtame näitusel nii erootikat kui surmaihalust.

Näitusekomplekti kuulub 83 teost, sh maale, joonistusi, akvarelle, neli skulptuuri ja kaks juugendliku portselani näidet. Nii mõnedki eksponeeritud teosed kuuluvad poola kunstiklassika šedöövrite hulka: esindatud on tuntuimad poola klassikud Jan Matejko, Stanisław Wyspiański, Jacek Malczewski, Wojciech Weiss jpt.
Szczecini Rahvusmuuseumi kunstikogu tööde kõrval lisavad näitusele sära Krakówi Rahvusmuuseumist, Kuningalossist Wawelil, Lódźi Kunstimuuseumist, Poznańi Rahvusmuuseumist, Vabaduse Muuseumist Varssavis, Varssavi Rahvusmuuseumist, Wrocławi Rahvusmuuseumist pärit teosed.

Kumu kunstimuuseumis avatav kunstiklassika näitus "Metafoor ja müüt. Ajaloolised ja kirjanduslikud motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse poola kunstis" annab seega kultuurisuhetele uue mõõtme, ajaloolise sügavuse, teadmise traditsioonist ja selle sisust. Nii poola kui eesti kunstis oli see ülevate ideede aeg, mil kõneldi sümbolites ja otsiti rahvusliku enesetunnetuse tuuma. Mõlema riigi geograafiline asukoht ja ajaloo keerdkäigud on andnud rahvale ajaloolistel ristteedel olemise kogemuse. Kunstnikud on seda kogemust alati tajunud väärtusena, millest on sündinud ja võib edaspidigi sündida algupärane kunstimõte.

Näitust saadab rikkalikult illustreeritud ja kommenteeritud 308-leheküljeline kataloog eesti ja inglise keeles.

Näituse kuraator Kumu kunstimuuseumis on Tiina Abel, kujundaja Andres Tolts.

Näitus jääb avatuks 10. veebruarini 2008.

Ringkäik geoloogiga

Kõik täiskasvanud ja koolinoored on oodatud 7. veebruaril kell 16.30 Adamson-Ericu muuseumisse ringkäigule kiviteadlasega. Adamson-Ericu muuseumi talvises väljapanekus "Maakivi Eesti ehtekunstis" on ühendatud nii kunsti kui ka geoloogiaalane teadmine.

Ringkäigul kiviteadlasega on täiskasvanud publikul ning samuti koolinoortel suurepärane võimalus saada lähemaid selgitusi oma ala professionaalilt. Ringkäigul avab geoloog Toivo Lodjak saladusi, kuidas kolm loodusjõudu - tuli, vesi ja jää - on loonud meie maapõues lasuvad eriilmelised tardkivimid, mida kujutab endast lihtne maakivi ning kuidas selle eri tüüpe looduses ära tunda. Erakordne võimalus on lähemalt uurida publiku jaoks välja toodud näidiseid. Saades uusi teadmisi, õnnestub kindlaks määrata mitmedki põnevad ehte-kivid käesoleval näitusel.

Osalemine muuseumi piletiga: 30.- /15

Kumu giid 2007

Kumu kunstimuuseumis on kujunemas traditsiooniks valida igal aastal muuseumi toredate ja töökate giidide seast aasta giid. Aasta giidi tiitli eesmärgiks on tunnustada inimesi, kes pühendunult on andnud oma panuse muuseumi tööaastasse, vahendades ekskursioonigruppidele ning üksikkülastajatele nii eesti kui piiritaguste kunstnike elu ja loomingut. Kumu giid 2007 tiitli pälvis Anne Linde.

Kumu kunstimuuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Varamu
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Rasked valikud
Eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni

Näitused:
Leonhard Lapin. Koodid
Leonhard Lapin tähistab Kumu näitusega oma 60. juubelit. 2003. aastal alustatud sarja "Koodid" aluseks on üks tänapäeva maailma olulisemaid sümboleid – kaupadele trükitud vöötkood, mida on töödeldult kasutatud maalide ja graafiliste lehtede alusstruktuurina.
21.12.2007–17.02.2008 (V korrus)

Joan Miró maastikud
Rahvusvaheliselt tuntud 20. sajandi hispaania kunstniku Joan Miró (1893-1983) tööde väljapanek Kumus on erakordne sündmus mitmel põhjusel. Lisaks sellele, et Kumu võõrustab esmakordselt nii nimekat ja kunstiajaloos hinnatud kunstnikku, näitab see ka meie uue muuseumi võimekust tuua väikesesse Eestisse Euroopa kunstiajaloo pärle. Näitusel on üleval 57 tööd, nende hulgas ka graafikat ja skulptuure ning lisaks 8 fotot. Kõik eksponaadid pärinevad Pilar I Joan Miró fondist Mallorcal.
14.12.2007–9.03.2008 (Suur saal)

QUOBO. Kunst Berliinis 1989–1999
Saksa Välissuhete Instituudi (ifa) näitusel esitletakse töid tervelt realt kunstnikelt ajast, mil Berliin oli "üleminekuaegne kultuurimetropol" (QUOBO kataloog). Tööd on valminud Berliini müüri langemise ja Saksa Bundestagi Bonnist Berliini kolimise vahele jääval ajal.
7.12.2007-17.02.2008 (V korrus)

Arhiivid tõlkes. Virtuaalne documenta
"Arhiivid tõlkes" on neljast näitusest koosnev ning muuseumikontekstis eksperimentaalne uurimisprojekt, mis üritab vaadata värske pilguga mõningatele ajalukku kinnistunud tõdedele ja painetele. Eesmärk on vaadelda läbi raudse eesriide tehtud kunstialase ja poliitilise tõlke olemust.
23.11.2007–2.03.2008 (IV korrus, B-tiib)

Valguse aed. Esa Laurema
Esa Lauremas on ühendatud suurepärane kunstnik ja oskuslik insener. Tema suuremad ja väiksemad objektid elavad ruumiga ühes rütmis, luues lisaks üha uusi ja uusi kineetilisi valguskujundeid. Nendes teostes on mingit maagilist salapära ja jõudu, samas on nad vahvad, leidlikud ja rõõmsad teosed. Inimestel on nedega huvitav ja hea ühes ruumis olla.
24.11.2007-3.02.2008

Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis
Näitus tegeleb Nõukogude perioodi käsitlusviisidega 1990. ja 2000. aastate eesti kunstis. Mälestused ja visioonid lähiajaloost on viimase viieteistkümne aasta jooksul võtnud kõige erinevamaid vorme, alates möödunu unustamise soovist 1990ndate esimesel poolel kuni Nõukogude aja igapäevaelu ja esemelise keskkonna taasavastamiseni 2000ndate alguses. Nõukogude aja märkide olemus ja tähendus kunstiteostes sõltub sageli kunstnike isiklikust kogemusest, ühenduslülidest isikliku ja "suure" ajaloo vahel.
9.11.2007–30.03.2008

Metafoor ja müüt. Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse Poola kunstis
Näituse keskseks ideeks on esitleda sajanditagust Poolat publikule, kes ehk ei ole tuttav poola ajaloo, kirjanduse ja kunstiloo kaanonitega. See põhimõte on mõjutanud näituse sisu ja temaatilist struktuuri, kuid on seotud ka teise eesmärgi, kujutava kunsti ja kirjanduse seoste esiletoomisega.
2. november–10. veebruar 2008

Hariduskeskus:
Haridusprogrammid lasteaiale:
Jutukas: Miró - lihtsate asjade poeet
Vaadates üles (taevad eesti kunstis)

Haridusprogrammid lasteaiale ja algklassidele:
Jutukas: Miró - lihtsate asjade poeet
Lugusid kunstis (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Sõpruseaeg (baltisakslaste kunst)
II osa Veenõid Lorelei ja teised (Köler)
III osa Armastusest (Köler, Weizenberg, Adamson)
IV osa Peetri lubadus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)

Haridusprogrammid põhikoolile:
Maa ja taeva vahel (näitusel "Joan Miró maastikud)
Jutustuudio: Miró - lihtsate asjade poeet
Peateel (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Algusest peale (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Peod ja portreed (baltisakslaste kunst)
II osa Südamega (Köler)
III osa Pronksist tuul ja marmorunenäod (Weizenberg ja Adamson)
IV osa Miks hobune peatus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Haridusprogrammid gümnaasiumile:
Maa ja taeva vahel (näitusel "Joan Miró maastikud)
Jutustuudio: Miró - lihtsate asjade poeet
Magistraal (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Vähe süüa, palju külmetada (Mägi)
Libakala (eesti kunst 1945-1991)
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Talveprogramm "Kuum ja Külm"
Keraamika ateljeetundi on oodatud nii noored kui täiskasvanud

UUS! Fototrükikursus
23. veebruaril kell 14.00-16.15
Kursuse tasu 200.-
Vajalik eelregistreerimine

UUS! Mirolik monoprint
29. veebruaril kell 17.00-19.15
Kursuse tasu 200.-
Vajalik eelregistreerimine

Info ja registreerimine: tel. 534 39 230 või 602 6074 (lauatelefonil 14.00-16.00) või haridus@ekm.ee

Auditoorium:
Mängufilm
"Tüütu mees"
5. veebruar kell 18.00
Piletid 40.- / 60.- kohapeal

Kumu dokumentaal loenguga
"Kunsti lihtsad teemad"
Loengu peab Tiina Abel
6. veebruar kell 18.00
Osalemine tasuta!

Ekskursioon:
Joan Miró maastikud
9. ja 10. veebruar kell 13.00
Osavõtt muuseumi piletiga

Info: 602 6000

Adamson-Ericu muuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Adamson-Ericu teosed

Näitus:
Maakivi Eesti ehtekunstis
Võimsad rändrahnud ja merelaineis uhutud rannakivid, kivistised paes või teepervel lebavad munakad paeluvad meid oma võimsuse ning ootamatult kauni vormi- ja värvimänguga. Eesti professionaalsesse ehtekunsti jõudis meie tavaline maakivi 1950. aastate lõpul kogu eesti tarbekunstis toimunud jõuliste muutuste ajal, mis tõi ka juveelikunsti uue, lihtsustatud vormikultuuri ning ebatraditsiooniliste materjalide kasutuse.
1.12–2.03.2008

Haridus:
Muuseumitunnid
(5-12aastastele):
Ehtemeistrid
Muuseumidetektiiv
Rääkivad portreed ja täpilised lilled
Kohvikumaalid ja tujukad kujundid
(13-19aastastele):
Ehtemeistrid

Ringkäik geoloogiga!
Toivo Lodjak näitusel "Maakivi Eesti ehtekunstis"
7. veebruar kell 16.30
Osalemine muuseumi piletiga

Gruppidele ettetellimisel tel. 644 5835
Info: 644 5835

Kadrioru kunstimuuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
16.-20. saj. maalikunst (Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid)
18.-20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur

Näitus:
UUS! Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis
Näitus matkab koos Balti kunstnikega (Carl Grass, Johann Wilhelm Krause ja August Matthias Hagen) Šveitsi mägiradadel ja tutvustab neile eeskuju andnud Šveitsi maastikumaalijate loomingut (Salomon Gessner, Johann Ludwig Aberli koolkond, Ludwig Hess jt). Väljas on tööd Kunsthaus Zürich’i, Šveitsi Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest.
Näituse idee ja teostus: Giuliano Crivelli, Kadi Polli
9.02.2008-11.05.2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Kadrioru lossi lood (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Suursugune barokk ja vallatlev rokokoo (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Klassitsism ja akademism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Jõulutäht (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Nutikad nõud (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Raamid, raamid, raamid (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
UUS! "Maalilised reisid" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)
UUS! Mõistus ja tunded: romantism (põhikoolile ja gümnaasiumile)

Integratsiooniprogrammid:
Muuseumitundide sari Lossi lapsed (7-11aastastele)
Töövihikuprogrammid Ajaloo ilu ja Kunstistiilid (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Lastehommik:
"Raamid, raamid, raamid"
9. veebruaril kell 11.00
Vene keeles!
Osalustasu 40.-

Kunstiring:
10. veebruar
11-12.30 (5-11aastastele) (vene keeles)
13-14.30 (5-8aastastele) (eesti keeles)
15-16.30 (9-11aastastele) (eesti keeles)
Osalustasu 60.-

Seminar:
Puškini Selts Eestis korraldab:
Aleksander Puškini 171. surma-aastapäevale pühendatud seminar
Loeng – Dr Ljudmilla Markina (Tretjakovi Galerii, Moskva) "Puškini ajastu vene kunstnikud"
Dokumentaalfilm "Vladimir Borovikovski"
Loeng ja film vene keeles!
10. veebruaril kell 11.00
Sissepääs muuseumi piletiga

Mikkeli muuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst

Näitus:
Mikkeli muuseum 10
Mikkeli muuseum tähistab oma kümnendat sünnipäeva muuseumit tervikuna hõlmava näitusega. Näitus "Mikkeli muuseum 10" keskendub Mikkeli graafikakollektsiooni laiaulatuslikule eksponeerimisele. Püsiekspositsiooni lisandub Eesti kunsti tuba.
16. juuni–kevad 2008

Haridus:
"Läbi lukuaugu" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Kunstikoguja maailm" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)

Integratsiooniprogramm:
"Põnev portselan ja joontest pildid" (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Info: 606 6400

Niguliste muuseum
Avatud: K–P 10–17

Püsiekspositsioon:
Kirikukunst alates XIII sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Näitus:
Kirikukellad Eestis
Näitus tutvustab publikule eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ning unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukellasid, mis pärinevad Eesti muuseumide, kirikute koguduste ning erakogudest.
26. mai 2007 - 31. mai 2008

Kontsert:
Orelimuusika pooltund
L- P kell 16.00
Sissepääs muuseumi piletiga

Eesti Kontsert korraldab:
"Barokkmuusika festival" Trio Mediaeval
6. veebruar kell 19:00
Pileti hind: 120.- / 80.-

Kooriühing korraldab:
Lastekoor "Raduga"
9. veebruar kell 12:00
Lisainfo: http://www.kooriyhing.ee/

Haridus:
Muuseumitunnid:
Lõvijaht Nigulistes (7–12-aastastele lastele)
Head ja pahad (7–12-aastastele lastele)
Inglid Niguliste kunstiteostel (7–12-aastastele lastele)
Vanad kirikukellad (7–12-aastastele lastele)
Niguliste Surmatants: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
(gümnaasiumiklassidele)

Temaatilised ekskursioonid gruppidele ettetellimisel tel 631 4330

Info: 631 4330

Kristjan Raua majamuuseum
Avatud: N–L 10–17

Püsiekspositsioon:
Kristjan Raua looming

Haridus:
Muuseumitunnid (eesti ja vene keeles):
Taevad ja väravad
Lapsepõlve mõjud K. Raua loomingule
Eesti legendid ja Kalevipoeg
Gruppidele ettetellimisel tel. 670 0023

Info: 670 0023; 533 33731