Eesti Kunstimuuseumi uudised 11.-17. veebruar

Kumu sünnipäev
Kumu kunstimuuseum tähistab pühapäeval, 17.veebruaril oma teist sünnipäeva ning seoses sellega on kõik sellel ilusal päeval muuseumisse külla oodatud.

Sünnipäev on sisustatud erineva tegevusega: toimuvad Kumu näitusi tutvustavad ekskursioonid ning samuti on kõigile huvilistele kell 13.00-16.00 avatud Kumu hariduskeskuse uksed, kus käelist tegevust juhendab keraamik Aigi Orav. Ei puudu ka pisikesed üllatused!

NB! Ekskursioone eelnevalt ei broneerita.

Sissepääsu saab lunastada 25 krooni eest, mis annab võimaluse nautida kunsti ja kõike muudki, mida omalt poolt sellel ilusal päeval pakume! Kumu uksed on avatud kella 11st hommikul kuni kella 6ni õhtul.
Palun tule minu sünnipäevale!
Kohtumiseni 17. veebruaril,
Sinu Kumu

Sõbrakuu e-kaart
Taas on E-kunstimuuseumist võimalik saata tervitusi e-kaardiga. Tervitage sõpru ja armsamaid ning üllatage kallimaid endi ümber.

8.-29. veebruarini on avatud "Sõbrakuu e-kaardi" saatmise võimalus EKM kogudes oleva 24 teosega.
Sisene E-kunstimuuseumisse siit: http://digikogu.ekm.ee/

EKM kogudes olevatest teostest on väljatoodud 24 temaatilist teost, mida püsiekspositsioonis või näitustel kohtab harva, sest need on tallel hoidlates. Saage osa pisikesest, kuid kõnekast osast Eesti Kunstimuuseumi kogudest ja laiendage silmaringi Eesti kunstipärandi rikkusest. Loomulikult saab huvi korral edasi uurida E-kunstimuuseumis laiemalt, registreeruda kasutajaks ja tellida kas või repro koju seinale.

E-kaardi saatmine on tasuta.
Armastust ja ilu!

Ekskursioonid Miro näitusel
Nädalavahetusel, 16. ja 17. veebruaril kell 13.00 toimub Kumu Suures saalis ekskursioon näitusel "Joan Miró maastikud".

Ekskursioonil tutvustatakse tuntud hispaania kunstniku, aastatel 1893 – 1983 elanud ja töötanud katalaani sürrealisti Joan Miró maastikutemaatilistes teostest koosnevat näitust. Giidi juhtimisel võetakse Kumu Suures saalis ette rännak läbi "Miró maastike", mis loodud enamasti 1940ndate ja 1980ndate aastate vahelisel ajal, keskendudes peamiselt kunstniku II Maailmasõja järgsele loomingule.

Osavõtt Kumu näituste piletiga.
Kogunemine 2. korruse fuajees.

Kumu dokumentaal loenguga
Kolmapäeval, 13. veebruaril kell 18.00 toimub loengusari "Kunsti lihtsad teemad" viimast korda. Filmi Mehhiko päritolu erakordse saatusega andekast kunstnikust Frida Kahlost (1907‒1954) täiendab Eesti Kunstiakadeemia prof. Katrin Kivimaa lühiloeng "Enesepeegeldus". Inspireerituna Frida Kahlo loomingust kõneldakse tema kaasaegsest eesti kunstnikust Karin Lutsust (1904‒1993) ja tema autoportreedest.
Kahte naiskunstnikku seob mh nende loomingu autobiograafilisus. Frida Kahlo on pihtinud, et maalis iseennast (autoportreesid on 143 säilinud teose hulgas u 60) sellepärast, et oli tihti üksi ja haigevoodis. Kahlo, kes raskes liiklusõnnetuses saadud vigastuste tõttu pidi taluma üle 30 operatsiooni, kanti ka aasta enne surma toimunud isikunäitusele Mexico City’s voodisse aheldatuna. Peeglist, mille isa pärast õnnetust voodi kohale lakke riputas, vaatas vastu naine, kelle saatuseks oli tutvust teha oma füüsilise eksistentsi pisimategi üksikasjadega.

Kahlo oli kahtlemata emantsipatsiooni erakordne õis: kaunis, intelligentne, andekas, väljakutsuv, külalisi vaba keelekasutusega šokeeriv. Füüsilist ja hingevalu summutas kunstnik valuvaigistite ja alkoholiga. Armastatud ja vihatud kuulsa Mehhiko seinamaalija Diego Riveraga jõudis ta abielluda koguni kaks korda. Varasest noorusest peale oli Kahlo seotud kommunistliku liikumisega, tema mees- ja naissoost armukeste ning sõprade hulka kuulusid erinevatest rahvustest filminäitlejaid, kunstnikke, poliitikuid, sh Lev Trotski, Tina Modotti, André Breton. Nii mõnedki elasid tema juures "Sinises majas", kus kunstnik sündis ja suri. 1958. aastal avati seal muuseum.

Frida Kahlos voolas ungari, saksa, juudi, hispaania ja indiaani verd, kuid kõige rohkem võlgnes ta Mehhiko traditsioonilisele rahvakultuurile, millele toetus nii kunstniku identiteet kui looming. Kunstniku alaline kaaslane Surm oli tema lähedane lapsepõlvetuttav ‒ lõbusate rahvapidustuste oluline tegelane.

Teisalt on kunstniku kohta tabavalt öeldud, et kõigist inspiratsiooniallikatest hoolimata maalis ta oma elulugu. Õnnetuseks koosnes see peamiselt traagilistest ja ebameeldivatest sündmustest. Kahlo autoportreede näoilmes tunded ei väljendu. Olulised on portreid ümbritsevad sürreaalsed detailid, mille abil jutustatakse eluline, isiklik, kuid igavesti korduvana mõjuv lugu.

Euroopa sürrealistid leidsid Kahlos oma mõttekaaslase, kuid Kahlo seisukoht oli selles küsimuses selge: "Ma tõesti ei tea, kas mu maalid on sürrealistlikud või mitte. Ma olen kindel aga selles, et need on kõige ausamad eneseväljendused, mis ei hooli kellegi arvamustest või eelarvamustest."

2005. aastal valminud film (39 min) on vene keeles, inglisekeelsete subtiitritega.

Rein Raamatu loominguõhtu
Reedel, 15. veebruaril kell 17.00 esilinastub Kumu auditooriumis EKL tellimusel valminud film "Armsad idealistid. Signe ja Arseni Mölder". Õhtu teise filmina näidatakse filmi "Lembit Saarts". Filmide režissöör on Rein Raamat. Osalemine tasuta!

"Armsad idealistid. Signe ja Arseni Mölder"
OÜ Raamatfilm 2007
Režissöör Rein Raamat
Stsenarist Juta Kivimäe
Kestus 26 min

Film Signe ja Arseni Möldrist portreteerib kaht väga kõrges eas eesti kunstnikku, kellest üks, Signe Mölder ongi tänaseks juba lahkunud. Film püüab uurida eesti kunstnike kohanemisteekonda läbi mitme sotsiaalpoliitilise režiimi. Kunstnike mälu valikulisust ja objektiivsust, ajastukajalisi muutusi loomingus ja lõpuks kahe kunstniku inimlikku lugu. Kunstirahva siiras sümpaatia Signe ja Arseni Möldri vastu on muutunud omamoodi fenomeniks. Miks on nad nii vahenditult omaks võetud? Ühiskondlike paradigmade kiiretes muutustes valdas paljusid kunstnikke eriti 1990. aastate esimesel poolel ent ka hiljem ebakindlustunne ja hirm osutuda erialaselt mitte tunnustatuks. Kunstikriitika seisukohad muutusid ootamatult ja tähelepanu jagus vaid nähtustele, mis eriti vanema, aga ka keskmise põlvkonna kunstnikele tundusid esialgu arusaamatud. Oli saabunud kapitalistlik turuõhkkond, ja sellises õhkkonnas osutusid kõikjale alati koos ilmuvad Signe ja Arseni omalaadseks arhetüübiks, kellele näis olevat võimalik vaimselt toetuda. Nad sisendasid turvatunnet. Nende varjamatult raugalikud kehad ja vanad lihtsailmelised näod ja mingisse hoopis varasemasse aega kuuluvad korralikud pühapäevariided pakkusid illusiooni turvalisest stabiilsusest. Signe ja Arseni meenutasid ehk paljudele vanavanemaid, keda sellisel arhailisel kujul enam polnud või polnudki kunagi olnud. Nad olid nagu raugastunud Koit ja Hämarik või hiina legend mandariinipartide paarist, kes ei lahku teineteisest surmani. Film jäädvustab Signe ja Arseni kunstnikutee ning nende osa haritlaste ja kunstipedagoogidena ent arutleb ja püüab mõista ka vana kunstnikepaari kultuurantropoloogilist fenomeni eesti ühiskonnas.

"Lembit Saarts"
OÜ Raamatfilm 2006
Režissöör Rein Raamat
Kestus 18 min

Lembit Saarts on üks Tartu legende. Üks viimaseid Tartu sõpruskonnast, kunstnike grupist, kes 1949 Tartus arreteeriti ja pikki aastaid Siberi vangilaagrites veetis, tõepoolest omal nahal kogu ajastu ülekohut tunda saades. Ja samas – see on film kunstnikust, kes viiekümnendate lõpus kunstiellu tagasi pöördudes kohemaid end leidis just neil aastail kodumaal taas tärganud modernismis. Tal pole kunagi pähe tulnud lahkuda oma intiimsest valdkonnast ega teha oma kunstis mingeid kompromisse. Tänaseks on temast saanud just nende Pallasest võrsunud maaliarengute klassik, millele eesti kunstiajalugu armastusega tagasi vaatab. Saarts on üks Tartule kunagi nii iseloomulikke boheemlikke vaimuinimesi, kellele nii enda kui teiste looming on tähendanud väga palju ja igapäevane võitlus võimu, avaliku tunnustuse ja raha nimel absoluutselt mitte midagi. Saartsi ümber on olnud temasarnased sõbrad. Kaadrisse ilmuvatelt vanadelt fotodelt vaatavad noored tundlikud näod, ent enamik neist maalib nüüd kusagil hoopis teistes dimensioonides. Tal on alati olnud mõõdukalt positiivne suhe alkoholiga ja valmidus pidada pikki sisukaid vestlusi kunstist ja elust või siis elust ja kunstist. Näib, et tal on olnud aega tähelepanuks ja armastuseks nii kunsti kui sõprade vastu. Režissööril on õnnestunud visualiseerida tänapäeval peaaegu ebareaalsena tunduv läheduse ja kiindumuse atmosfäär, mis Saartsi ja tema loomingut Tartus on kaua ümbritsenud. Saartsi Tartu ilmub filmi kaadritesse nagu päikeseline keskpäev õnnelikus piknikumeeleolus.

Laupäevaakadeemia
Laupäeval, 16. veebruaril kõneleb Kadi Polli Kadrioru kunstimuuseumis näitusel "Igatsedes mägesid" teemal "Carl Grassi ja Johann Wilhelm Krause joonistusreisid".
18. sajandi kunstnike ja kirjanike jaoks oli Šveits igatsetud reisisihiks. Alpimaastiku lumised mäetipud, mäslevad kosed ja rohetavad orud pakkusid ühteaegu nii idüllilist ilu kui ka ülevat kogemust looduse kõikvõimsusest. Näitus Kadrioru kunstimuuseumis matkab koos Balti kunstnikega (C. Grass, J. W. Krause, A. M. Hagen jt.) Šveitsi mägiradadel ja tutvustab neile eeskuju andnud Šveitsi maastikumaalijate loomingust (S. Gessner, J. L. Aberli koolkond, L. Hess jt). Väljas on teosed Kunsthaus Zürichi, Landesbibliothek Berni, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest.

Osalemine muuseumi piltiga. Täispilet 55 kr, sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) 30 kr.

Ehtekunsti õpikoda
Reede, 15. veebruaril kell 17.00 toimub Adamson-Ericu muuseumis ehtekunsti õpikoda, kus jagavad oma ametisaladusi metallikunstnikud Anu Paal ning Heldur Pruuli. Tutvutakse ühe professiooni eriteadmiste ning ehtemeistri töövahendite, -võtetega.

Osalejad saavad ka ise kätt proovida kunstitegemisel. Valmistatakse rinnanõel, mille tarbeks osaleja võib soovi korral oma lemmik-kivi kaasa võtta.

Üritusel osalemine eelregistreerimisega tel. 644 58 35.
Osalustasu: 30.-

Viimast nädalat
Kumu kunstimuuseumi V korrusel on viimast nädalat avatud kaks näitust: "Quobo. Kunst Berliinis 1989-1999" ja "Leonhard Lapin. Koodid". Näitused avatud 17. veebruarini.

"Quobo. Kunst Berliinis 1989-1999" Saksa Välissuhete Instituudi (ifa) näitusel esitletakse töid tervelt realt kunstnikelt ajast, mil Berliin oli "üleminekuaegne kultuurimetropol" (QUOBO kataloog). Tööd on valminud Berliini müüri langemise ja Saksa Bundestagi Bonnist Berliini kolimise vahele jääval ajal. Näitusele valitud tööd rõhutavad teatud aspekte Berliini kunstis 1989-1999. Valikut iseloomustab kontsentreerumine ruumile ja situatsioonile ning arutelud kunsti konteksti üle. Näituse ühe osa moodustab ka "Arhiiv võrgus", mis pakub infot 1980. aastate uuenduslike projektide osas, tutvustades muuhulgas näiteks rühmituse "Büro-Berlin" tööd ning 1990. aastatel Berliinis tekkinud sõltumatute projektide laia spektrit.

"Leonhard Lapin. Koodid" Leonhard Lapin tähistab Kumu näitusega oma 60. juubelit. 2003. aastal alustatud sarja "Koodid" aluseks on üks tänapäeva maailma olulisemaid sümboleid – kaupadele trükitud vöötkood, mida on töödeldult kasutatud maalide ja graafiliste lehtede alusstruktuurina. Näitusega kaasneb kataloog.

Kumu kunstimuuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Varamu
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Rasked valikud
Eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni

Näitused:
Leonhard Lapin. Koodid
Leonhard Lapin tähistab Kumu näitusega oma 60. juubelit. 2003. aastal alustatud sarja "Koodid" aluseks on üks tänapäeva maailma olulisemaid sümboleid – kaupadele trükitud vöötkood, mida on töödeldult kasutatud maalide ja graafiliste lehtede alusstruktuurina.
21.12.2007–17.02.2008 (V korrus)

Joan Miró maastikud
Rahvusvaheliselt tuntud 20. sajandi hispaania kunstniku Joan Miró (1893-1983) tööde väljapanek Kumus on erakordne sündmus mitmel põhjusel. Lisaks sellele, et Kumu võõrustab esmakordselt nii nimekat ja kunstiajaloos hinnatud kunstnikku, näitab see ka meie uue muuseumi võimekust tuua väikesesse Eestisse Euroopa kunstiajaloo pärle. Näitusel on üleval 57 tööd, nende hulgas ka graafikat ja skulptuure ning lisaks 8 fotot. Kõik eksponaadid pärinevad Pilar I Joan Miró fondist Mallorcal.
14.12.2007–9.03.2008 (Suur saal)

QUOBO. Kunst Berliinis 1989–1999
Saksa Välissuhete Instituudi (ifa) näitusel esitletakse töid tervelt realt kunstnikelt ajast, mil Berliin oli "üleminekuaegne kultuurimetropol" (QUOBO kataloog). Tööd on valminud Berliini müüri langemise ja Saksa Bundestagi Bonnist Berliini kolimise vahele jääval ajal.
7.12.2007-17.02.2008 (V korrus)

Arhiivid tõlkes. Virtuaalne documenta
"Arhiivid tõlkes" on neljast näitusest koosnev ning muuseumikontekstis eksperimentaalne uurimisprojekt, mis üritab vaadata värske pilguga mõningatele ajalukku kinnistunud tõdedele ja painetele. Eesmärk on vaadelda läbi raudse eesriide tehtud kunstialase ja poliitilise tõlke olemust.
23.11.2007–2.03.2008 (IV korrus, B-tiib)

Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis
Näitus tegeleb Nõukogude perioodi käsitlusviisidega 1990. ja 2000. aastate eesti kunstis. Mälestused ja visioonid lähiajaloost on viimase viieteistkümne aasta jooksul võtnud kõige erinevamaid vorme, alates möödunu unustamise soovist 1990ndate esimesel poolel kuni Nõukogude aja igapäevaelu ja esemelise keskkonna taasavastamiseni 2000ndate alguses. Nõukogude aja märkide olemus ja tähendus kunstiteostes sõltub sageli kunstnike isiklikust kogemusest, ühenduslülidest isikliku ja "suure" ajaloo vahel.
9.11.2007–30.03.2008

Hariduskeskus:
Haridusprogrammid lasteaiale:
Jutukas: Miró - lihtsate asjade poeet
Vaadates üles (taevad eesti kunstis)

Haridusprogrammid lasteaiale ja algklassidele:
Jutukas: Miró - lihtsate asjade poeet
Lugusid kunstis (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Sõpruseaeg (baltisakslaste kunst)
II osa Veenõid Lorelei ja teised (Köler)
III osa Armastusest (Köler, Weizenberg, Adamson)
IV osa Peetri lubadus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)

Haridusprogrammid põhikoolile:
Maa ja taeva vahel (näitusel "Joan Miró maastikud)
Jutustuudio: Miró - lihtsate asjade poeet
Peateel (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Algusest peale (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Peod ja portreed (baltisakslaste kunst)
II osa Südamega (Köler)
III osa Pronksist tuul ja marmorunenäod (Weizenberg ja Adamson)
IV osa Miks hobune peatus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Haridusprogrammid gümnaasiumile:
Maa ja taeva vahel (näitusel "Joan Miró maastikud)
Jutustuudio: Miró - lihtsate asjade poeet
Magistraal (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Vähe süüa, palju külmetada (Mägi)
Libakala (eesti kunst 1945-1991)
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Talveprogramm "Kuum ja Külm"
Keraamika ateljeetundi on oodatud nii noored kui täiskasvanud

Moana Liekki workshop
Teeme T-särgi!
13. ja 22. veebruar kell 17.00
Ühe korra hind 200.-

Fototrükikursus
23. veebruaril kell 14.00-16.15
Kursuse tasu 200.-
Vajalik eelregistreerimine

Mirolik monoprint
29. veebruaril kell 17.00-19.15
Kursuse tasu 200.-
Vajalik eelregistreerimine

Info ja registreerimine: tel. 534 39 230 või 602 6074 (lauatelefonil 14.00-16.00) või haridus@ekm.ee

Auditoorium:
Kunsti lihtsad teemad
Dokumentaalfilm Frida Kahlost
Loengu peab Katrin Kivimaa
13. veebruar kell 18.00
Osalemine tasuta!

Rein Raamatu loominguõhtu
"Armsad idealistid. Signe ja Arseni Mölder"
"Lembit Saarts"
15. veebruar kell 17.00
Filmiõhtu on tasuta!

Ekskursioon:
Joan Miró maastikud
16.* ja 17. veebruar kell 13.00
*vene keeles
Osavõtt muuseumi piletiga

Info: 602 6000
Adamson-Ericu muuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Adamson-Ericu teosed

Näitus:
Maakivi Eesti ehtekunstis
Võimsad rändrahnud ja merelaineis uhutud rannakivid, kivistised paes või teepervel lebavad munakad paeluvad meid oma võimsuse ning ootamatult kauni vormi- ja värvimänguga. Eesti professionaalsesse ehtekunsti jõudis meie tavaline maakivi 1950. aastate lõpul kogu eesti tarbekunstis toimunud jõuliste muutuste ajal, mis tõi ka juveelikunsti uue, lihtsustatud vormikultuuri ning ebatraditsiooniliste materjalide kasutuse.
1.12–2.03.2008

Haridus:
Muuseumitunnid
(5-12aastastele):
Ehtemeistrid
Muuseumidetektiiv
Rääkivad portreed ja täpilised lilled
Kohvikumaalid ja tujukad kujundid
(13-19aastastele):
Ehtemeistrid

Ehtekunsti õpikoda
Näitusel "Maakivi Eesti ehtekunstis"
15. veebruar kell 17.00
Osalustasu 30.-

Gruppidele ettetellimisel tel. 644 5835
Info: 644 5835

Kadrioru kunstimuuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
16.-20. saj. maalikunst (Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid)
18.-20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur

Näitus:
UUS! Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis
Näitus matkab koos Balti kunstnikega (Carl Grass, Johann Wilhelm Krause ja August Matthias Hagen) Šveitsi mägiradadel ja tutvustab neile eeskuju andnud Šveitsi maastikumaalijate loomingut (Salomon Gessner, Johann Ludwig Aberli koolkond, Ludwig Hess jt). Väljas on tööd Kunsthaus Zürich’i, Šveitsi Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest.
Näituse idee ja teostus: Giuliano Crivelli, Kadi Polli
9.02.2008-11.05.2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Kadrioru lossi lood (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Suursugune barokk ja vallatlev rokokoo (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Klassitsism ja akademism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Jõulutäht (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Nutikad nõud (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Raamid, raamid, raamid (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Maalilised reisid" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)
Mõistus ja tunded: romantism (põhikoolile ja gümnaasiumile)

Integratsiooniprogrammid:
Muuseumitundide sari Lossi lapsed (7-11aastastele)
Töövihikuprogrammid Ajaloo ilu ja Kunstistiilid (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Kunstiring:
17. veebruar
11-12.30 (5-11aastastele) (vene keeles)
13-14.30 (5-8aastastele) (eesti keeles)
15-16.30 (9-11aastastele) (eesti keeles)
Osalustasu 60.-

Laupäevaakadeemia
"Carl Grassi ja Johann Wilhelm Krause joonistusreisid"
Kadi Polli
16. veebruar kell 15.00
Osalemine muuseumi piletiga

Kontsert:
Eesti Interpreetide Liit
Esinejad: Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Ardo Västrik (tšello), Kristiina Are (klavessiin)
Kavas: M. Marais, F. Couperin, J. Bodin de Boismortier jt.
16. veebruar kell 18:00
Piletid 90.-/40.-

Tallinna Muusikakeskkool
Esinejad: Mirjam Kerem (viiul) ja Riina Joller (klaver)
17. veebruar kell 18:00
Piletid 50.-/25.-, TMKK õpilased 15.-

Mikkeli muuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst

Näitus:
Mikkeli muuseum 10
Mikkeli muuseum tähistab oma kümnendat sünnipäeva muuseumit tervikuna hõlmava näitusega. Näitus "Mikkeli muuseum 10" keskendub Mikkeli graafikakollektsiooni laiaulatuslikule eksponeerimisele. Püsiekspositsiooni lisandub Eesti kunsti tuba.
16. juuni–kevad 2008

Haridus:
"Läbi lukuaugu" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Kunstikoguja maailm" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)

Integratsiooniprogramm:
"Põnev portselan ja joontest pildid" (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Info: 606 6400
Niguliste muuseum
Avatud: K–P 10–17

Püsiekspositsioon:
Kirikukunst alates XIII sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Näitus:
Kirikukellad Eestis
Näitus tutvustab publikule eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ning unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukellasid, mis pärinevad Eesti muuseumide, kirikute koguduste ning erakogudest.
26. mai 2007 - 31. mai 2008

Kontsert:
Orelimuusika pooltund
L- P kell 16.00
Sissepääs muuseumi piletiga

Haridus:
Muuseumitunnid:
Lõvijaht Nigulistes (7–12-aastastele lastele)
Head ja pahad (7–12-aastastele lastele)
Inglid Niguliste kunstiteostel (7–12-aastastele lastele)
Vanad kirikukellad (7–12-aastastele lastele)
Niguliste Surmatants: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
(gümnaasiumiklassidele)

Temaatilised ekskursioonid gruppidele ettetellimisel tel 631 4330

Info: 631 4330

Kristjan Raua majamuuseum
Avatud: N–L 10–17

Püsiekspositsioon:
Kristjan Raua looming

Haridus:
Muuseumitunnid (eesti ja vene keeles):
Taevad ja väravad
Lapsepõlve mõjud K. Raua loomingule
Eesti legendid ja Kalevipoeg
Gruppidele ettetellimisel tel. 670 0023

Info: 670 0023; 533 33731