Bulgaaria Kuldsed Liivad - suvitaja paradiis

Võib öelda, et eelmisel kevadel oma 50. sünnipäeva tähistanud Bulgaaria Kuldsete Liivade kuurort on suvitaja paradiis. Seal on kõik olemas.

Peale isikut tõendava dokumendi ei pea sinna õigupoolest midagi kaasa võtma, sest kõike saab hingehinda maksmata kohapealt osta, kirjutab Postimehe reisilisa eriväljaanne Tourest 2008.

Kordagi polnud ka sellist tunnet, et turisti nööritakse. Loomulikult tasub kaubelda, aga hinnad on meie omadega võrreldes sarnased. Nii söögil-joogil kui muul kaubal. Ja vesi ei ole kallim kui vein.

Igal sammul on kohvikud-baarid-restoranid-ööklubid, toidukohti on nii palju, et turistide püüdmiseks tullakse menüüdega tänavale ning meelitatakse tasuta jookidega ja mille kõigega iganes.

Iga söögikoha omanik teeb kõik, et just sina tema juurde läheksid ja kui sa teed seda veel teist või enam korda (neil on väga hea mälu!), siis koheldakse sind nagu head peresõpra.

Noortele parim peopaik

Tänavaid ääristavad kõiksugu pudi-padi poekesed. Kui tahad, maalitakse sinust pilt (foto järgi ja väga ehe), tätoveeritakse, kui soovi on, kostümeeritakse, et siis hetke jäädvustada (näidispildid ripuvad kõikjal).

Noorele suvitajale on see ilmselt parim möllukoht. Nende elu algas siis, kui meie rannast ära tulime. Siis hakkas grupiti randa tulema noori, kes olid ilmselgelt alles tõusnud, et oma päeva ja ööd elama hakata. Ja pidu kestis ikka hommikuni.

Noormees, kellega reisi broneerides vestlesime, oli bulgaarlane ja oskas kohalikust elust-olust väga täpselt rääkida.

Nii valisime saadaolevatest hotellidest kõige rohkemate tärnidega ja pettuma ei pidanud. Kuigi viietärni mugavused olid meie mõistes ehk väga hea neljatärni hotelli tingimustele vastavad.

Kes ei aja luksust taga hommikumantli ja susside näol, siis see saab valida kindlasti sõbralikumast hinnaklassist hotelli. Neid on seal rannal kümneid. Ja kõik tundusid olema pilgeni rahvast täis.

Kuna ööelu käib täie hooga, siis tuleb arvestada sellega, et odavamates majutuskohtades on rohkem noori ja seetõttu ka lärmakam.

Suvitushooaeg algab umbes maist ja kestab oktoobrini, kuigi on ka aasta ringi avatud hotelle, mis pakuvad lõõgastumisvõimalusi ilma lõõskava päikese ja sooja meretagi.

Igal endast lugupidaval hotellil on välibassein või isegi mitu, kus ääres saavad sulistada-mulistada need, kes merest ja tuulest suurt ei pea.

Näiteks väikeste laste jaoks sobib see variant väga hästi, sest meie hotellis ei pidanud basseiniäärse lamamistooli eest ka maksma, samuti sai administraatori käest rannalina.

Hotellil oli mitu basseini, nii lastele kui üle-meetri-meestele, aga kui olime juba kord rannas käinud, siis ei tulnud mõtetki enam mujal olla kui ikka vaid varvastega merevees.

Nii toolidel kui liival

Kuna plaaž oli n-ö üle tee, siis sai see nädalaks ka meie rannaks. Tegelikult on rand Kuldliivadel mitu kilomeetrit pikk ja sinna mahuvad nii rannatoolidel suvitajad kui niisama liival peesitajad.

Meie valisime selle lõigu, kus olid rookatusega statsionaarsed päiksevarjud ja puidust madratsitega rannatoolid. Tasu eest, mõistagi.

Selle pealt hinnaalandust ei tehtud ja kohtade eest raha kasseerivad poisid olid väga kärmelt kohal, kui eelmiste olijate asemele uued tulid.

Joogi-söögi pakkujaid sebis terve päeva jooksul tihedalt ringi. Mõned nende reklaamlaused kulusid nii pähe, et hakkasid lausa kummitama.

Kes jalavaeva ei põlga ja kuuma liiva peal jalgu ei karda põletada, saab paarikümne meetri kauguselt joogid, arbuusilõigud või üks kõik mis näksi tunduvalt odavamalt kätte.

Rannas pakuti hiliste õhtutundideni aktiivse puhkuse nautijatele palju: pidevalt sõitsid lõbusõidulaevad, paadid, skuutrid, kaatrid, kõiksugu paadile tahakinnitatavad alused, kus peal sai lustisõitu teha, samuti olid väga populaarsed paadi taga mere kohal veetavad langevarjud.

Aga olid ka batuudid jms, väikese veepargi mõõtu lõbutsemiskohad, samuti on Kuldliivade pargitsoonis suur veepark Aquapolis, mis asus küll rannast eemal, aga tundus olevat lastega perede seas menukas.

Otsustasime kohe alguses, et mingeid igapäevaseid ekskursioone ei tee. Kui peesitamise puhkus, siis peesitamise puhkus. Ühe erandi siiski tegime.

Käisime pool päeva ekskursioonil, mis viis meid Rumeenia kunagise kuninganna Maria suveresidentsi Baltšiku linnas, Kaliakra neemele ja restorani, kus pakuti kõikvõimalikke rahvusroogasid ja kolmetunnist eeskava, mis oli koostatud nii, et ei muutunudki tüütuks.

Suveniiriks keraamikat

Esmalt peatusime väikeses keraamikavabrikus. Seal sai 20 minuti jooksul jälgida savitüki imelist muundumist meistri käe all kauniks vaasiks. Hiljem ka kõiki olemasolevaid keraamilisi vidinaid osta. Pakkumine oli lai.

Pisikestest keraamilistest suveniiridest alates kuni suurte õuevaasideni välja. Keraamika on ka üks iseloomulikumaid suveniire, mida võiks koju selle reisi meenutamiseks kaasa osta.

Baltšik on üks kaunimaid linnu Bulgaarias, mis asub mere ääres, 40 kilomeetrit Varnast. Paekaljudele 2500 aasta eest rajatud linn on üks vanemaid kreeklaste kolooniaid Musta mere rannikul.


Postimees.ee
Toimetas: Marvi Pristavka-Taal
http://www.tarbija24.ee/250208/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/313512_1.php?bulgaaria-kuldsed-liivad-suvitaja-paradiis