Aeg maha Kesk-Ameerikas

Puhub mõõdukas meretuul, paat kiigub vaid mõnesaja meetri kaugusel valgest palmidega ääristatud liivarannast. Päikesekiired sillerdavad hele-helesinisel mereveel.
Lükkad jalad üle paadiserva, tükeldad põhjani läbipaistvasse vette pisut saia ja juba kõditavadki su jalataldu värvikirevad ja veidrate kehakujudega vee-elukad, kirjutab Postimehe ajakiri Otsustaja.

Pisut hiljem libistad ennast üle paadiserva rannalähedasse vette ja lased poolemeetriste tiibadega raikaladel ja väiksematel haipoegadel endal jalgade vahelt läbi ujuda. Rai tiivapaitus tundub olevat kui keegi peseks su jalgu sulgpehme svammiga.

Kui vee-elukatega suheldud, aerutad tagasi randa, võtad platsi sisse võrkkiigekohvikus rookattega päikesevarju all ja jood reggae-rütmide saatel värskelt pressitud puuviljamahla, tempides seda õhtu edenedes rummiga.

Kümnete kilomeetrite raadiuses ei ole ühtki autot õhku vingutamas, taevast varjutavaid betoonist hotellmonstrumeid ning turistide horde ja mis peamine, ei midagi, mis meenutaks sulle halli argipäeva.

Jah, nii need päevad paradiisis kuluvad.

Pole võimalik! Kas selline koht on tõesti olemas? Relax man – maise paradiisi leiad Belize’i väikesaarelt Caye Caulker.

Kui su sooviks on nautida nii paradiisliku rannapuhkust, iidseid vaatamisväärsusi kui ka erinevaid kultuure, kuid sa ei viitsi üürikesi puhkusepäevi raisata pikkadeks lennu- või bussisõitudeks, siis on üks maailma parimaid paiku reisimiseks Kesk-Ameerika.

Kui tundub, et rahakott kannatab vaid mõõdukaid kulutusi, siis ei tuleks leppida ainult ühe puhkusestiiliga, vaid reisisihiks tuleks valida naaberriigid Belize ja Guatemala.

Ehkki riigid asuvad lähestikku ja neil on heanaaberlikud suhted, on nad nii inimtüübilt, riigikeelelt kui ka kultuuriliselt teineteisest äärmiselt kaugel. Seega saab neid riike külastades raha ja aega säästes tabada kaks kärbest ühe hoobiga.

Kesk-Ameerika krimikeskus

Kõigepealt Kariibi mere äärsest väikeriigist Belizest. Maa on teiste Kesk-Ameerika riikide hulgas erakordne juba sellegi poolest, et seal on riigikeeleks inglise keel ning suure osa elanikkonnast moodustavad aafriklaste ja valgete piraatide järeltulijad kreoolid.

Belizel on au sees Kariibi mere saarte kultuur, elustiil ja toiduvalik. Samuti ollakse näiteks põhjanaabritest mehhiklastest tunduvalt sõbralikumad ja vabamad.

Ja mis seal salata, kreoolitaride ilu ja tantsuoskust hinnatakse kõrgelt kõikjal maailmas. Moes on rastapatsid, Bob Marley ning rumm ja muud nõrgatoimelised mõnuained.

Kõik on nagu Kariibi mere saartel, vahe vaid selles, et hinnad on tunduvalt soodsamad ja igal hetkel ei koperda sa jalus lugematutel kruiisituristidel, kes üritavad pelga nelja tunniga võtta vaatamisväärsustest viimast.

Siiski tuleb siingi eristada pealinna Belize City sadama ümbrust, kus on loodud kruiisitajatele suveniiride ja muu kraami müüjate kadalipp, kus hinnad kolmekordsed ja kauplemine ilmselt kõikides Kariibi mere sadamalinnades äravahetamiseni sarnane.

Enamik turiste ei julge peatänavatelt lahkuda ilmselt sellepärast, et Belize Cityt peetakse Kesk-Ameerika üheks kriminogeensemaks linnaks.

Samas leiab selles pisut Veneetsiat meenutavas rohkete kanalitega linnas vaatamist ja tegemist küllaga. Liiatigi asuvad tõelise Kariibi mere köögiga kõrtsid ja täikad ning toimuvad paremad peod kesklinnast kaugemal.

Siiski tuleb tõdeda, et kohalike meeskodanike õhtune ajaveetmise vorm on diskodel tantsimise ja linna jalgpalliväljakute improviseeritud lavadel muusikutega koos jammimise kõrval pahatihti ka ärplemine ja kaklemine. Õhtul kohalike rahvapidusid väisates sai nii mõndagi nähtud.

Samas pole Tallinna ööelus karastunutele Belize City kindlasti mingi hirmuäratav koht. Väljaspool pealinna aguleid on Belizes eluolu nii relax kui olla saab, inimesed lihtsalt on ja neil pole kuhugi kiiret. Alati ollakse abivalmid ja suhtlemisaldid ning välditakse pealetükkivust.

Ülirahulikud väikesaared

Ehkki korralikke randu leiab ka mandrilt, tasub kindlasti külastada ranniku lähedale jäävaid Belize väikesaari. Seal leidub tegevust igale inimtüübile, on nii peoloomadele kärarikkaid väikesaari kui ka vaikseid endassesüüvimist võimaldavaid puhkepaiku.

Meie valisime rannapuhkuseks ja veealuse maalimaga tutvumiseks juba eespool kirjeldatud vaiksema väikesaare Caye Caulker. Saarekestele saab hõlpsasti Belize Cityst kiirkaatriga.

Caye Caulker on vaid mõnesaja meetri laiune ja kaheksa kilomeetrit pikk. Ainukeseks liikumisvahendiks on saarel jalgrattad ja golfikärud.

Palmid kasvavad praktiliselt meres, rannas hõljuvad meetrise läbimõõduga raid ning väiksemad ja igati kahjutud haid.

Üksteisele tähelepanu pööramata püüavad ranna lähedal kalu nii kalamehed kui ka pelikanid. Saarest pisut eemal paiknevatel korallrahudel saime osaliseks elu ühest parimast snorgeldamissafarist.

Saare atmosfäär hakkab kohe meeldima. Nii rahulikult, kõigist probleemidest ja ilmakärast eraldatult kui seal veedetud päevade jooksul, pole linnakärast tulnud inimene juba ammu ennast tundnud.

Samm muutub paari päevaga aeglaseks ja vetruvaks nagu saarlastel, ütled igale vastutulijale «Hay man» ja räägid nendega paar sõna juttu.

Rannakõrtsides grillivad peremehed mereandidest maitsvaid roogasid su enda silme all.

Söögikohad on lihtsad, istumiseks pakutakse kõike alates kiigedest ning lõpetades taburettidega, mõnes kõrtsis on kõik lauad ja toolid isesugused ja näib, nagu nad oleksid merelainetest üles korjatud.

Kõrtsmik käib rõõmsalt vesteldes külastajatega juttu puhumas.

Kui juhtub mõni päevi näinud toolike mõne korpulentsema istmiku all purunema, tõttab ta tasuta keelekastega kummuli rändurit tohterdama. Kõik naeravad nii, et kõhud kõveras, kuni järgmine puhkaja ennast pingirusudelt istuli leiab. Ei mingit pahandamist ega riiakust.

Kui relaksimisest ja snorgeldamisest tüdinenud, siis tasub minna vaatamisväärsustega tutvuma. Kuigi ka Belizes leiab nii huvitavaid loodusparke kui ka maiakultuuri säilmeid, siis võimsama elamuse saab ikkagi naaberriigis Guatemalas.

Korraliku öömaja leiab Guatemalas hõlpsasti ka paarisaja krooni eest ning ka kohalike toitude, eriti aga nende kõrvale serveeritavate jookide hinnaklass on vägagi taskukohane.

Riigi tänavapildis domineerivad mestiitsid ehk indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. Inglise keelt eriti ei osata ning seetõttu tuleb turistilõksudest eemal suhelda enamjaolt kehakeeles. Hätta ei jää kogenum rändur aga kindlasti.

Guatemala piir jääb Belize Cityst kõigest paarisaja kilomeetri kaugusele ja sealt on veel sadakond kilomeetrit iidsete maiade ühte paremini säilinud linna Tikali. Tikali indiaanlased rajasid uhkeid matuse- ja kultusepaiku, keerulisi akvedukte ja imelisi paleesid.

Tikali külastamiseks on kõige parem peatuda püramiididest 65 kilomeetri kaugusele jäävas imekaunil järvesaarel asuvas väikelinnas Floreses. Järvesaarel on küll lisaks poekestele vaid hotellid ja restoranid, kuid neist avaneb järvele imekaunis vaade.

Turistisõbralikud püramiidid

Floresest väljuvad pea iga tunni tagant bussid Tikali maiakompleksi, mis annab silmad ette isegi Giza püramiididele Egiptuses.

Kui viimases on külastamise korda reglementeeritud ning ise midagi katsuda ega kuhugi otsa ronida ei tohi, siis Tikalis pääseb hõlpsasti püramiidide tippu, mis asetsevad paksu džungli kohal ning sealt on mõnus nautida päikese tõusu või loojangut ja kuulata džunglihääli.

Tikal rajati ligikaudu 2000 aastat tagasi ning õitsenguaegadel elas seal ligi 100 000 inimest. Väidetakse, et seal on 3000 ehitist, kuid suurem osa neist on veel välja kaevamata ja neid arvatakse jaguvat ligi 600 ruutkilomeetrile.

Tihti korraldatakse Tikalis indiaanlaste tseremooniaid ja riitusi, kust saab aimu sellest algsest ja ürgsest, mida ma siiani indiaani kultuurist ei teadnud.

Guatemalas on vaatamisväärsusi lisaks Tikalile muidugi küllaga. Näiteks National Geographicu hinnangul maailma ilusaim järv Atitlan, mis asub ligi kahe kilomeetri kõrgusel mägedes ja mille kallastel kõrguvad taeva poole kolm vulkaani. Samuti tasub külastada lugematuid kohviistandusi ja indiaanikülasid.

Belize ega Guatemala pole õnneks veel massturismi maad. Selge on, et eestlaste pahatihti vaid paarinädalase puhkuse jooksul kõikjale korraga ei jõua ja nii ehk ongi parem. Neis mõlemas riigis tasuks ennekõike puhata läänelikust tormamisest ja rohkem suhelda ning üritada sulanduda


Postimees.ee
Autor: Erkki Erilaid
http://www.tarbija24.ee/040308/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/315388.php?aeg-maha-kesk-ameerikas