Eesti Kunstimuuseumi uudised 31. märts - 6. aprill

Kumu dokumentaal

Kolmapäeval, 2. aprillil kell 18.00 toimub Kumu auditooriumis järjekordne loeng-filmiõhtu sarjast "pilte Nõukogude Eestist".
Osalemine tasuta!

"Modernistliku kunsti kodustamine Nõukogude Eesti arhitektuuris"
Mait Väljas

1950. aastate teisel poolel vahetati Nõukogude Liidus arhitektuuripoliitika välja – stalinism asendati modernismiga. Stalinistlikud "liialdused", mille kõrgpunktiks oli Moskva seitse tordikaunistust pro pilvelõhkujat, mõisteti isikukultuse igandina hukka ja püünele tõsteti modernism, kui tõeliselt moodsa maailmaga sammu pidav arhitektuur. Standardiseeritud elementidest hoonete tootmisel olid ka ilmsed eelised nii ehitamise kiiruses kui ka majanduslikus plaanis. Ühtlasi tuli homo soveticus harida esteetiliselt ka moodsaks: maitseõpikute rolli täitsid 1950. aastate lõpus ilmuma hakanud ajakirjad nagu üleliiduline Dekorativnoe Iskusstvo SSSR või meie kohalik Kunst ja kodu.

Paradoksaalsel kombel üritati modernistlikku arhitektuuri teha nõukogude inimesele "söödavaks" aga just stalinismist laenatud võttega, nimelt kaunistustega – monumentaal- ja dekoratiivkunstiga, mis sotsialistliku realismi doktriinist kaugenedes võttis valikuliselt omaks modernistliku kunsti tunnuseid. Monumentaal- ja dekoratiivkunsti kasutamist arhitektuuris nimetati kunstide sünteesiks. Ühelt poolt oli sel viisil võimalik mõjusalt väljendada nõukogude ideoloogiat (kosmosesse pürgimine, hariduse ja spordi tähtsus jne), teisalt võimaldas see kunstnikel suhestuda põlu all olnud Lääne modernistliku kunstiga. Taolist keskkonna kujundamist rakendati ka nõukogude Eestis.

Aastate lõikes võib märkida arhitektuuriga seotud kunsti muutumist üha modernistlikumaks. Kui 1960. aastate alguse Valli Lember-Bogatkina ja Margareta Fuksi kujundatud esimeste Mustamäe paneelmajade otsaseinad ja Kalevi spordihalli sgrafiito olid veel üldistatult figuraalsed, siis 1968. aastast pärinev Maire Hääle skulptuur praeguse tehnikaülikooli ees oli juba täiesti abstraktne skulptuur. Siiski jääb õhku küsimus, kui palju 1960.–1970. aastate dekoratiivkunstist ja skulptuurist oli modernistlikule arhitektuurile, mis üldjuhul ornamentaalsust ja kaunistusi väldib, esteetiliselt vajalik, ja kui palju pealekleebitud, kodustatud.

Filmid:
"Projektid ja objektid" (1967)
Kestus 28 min

Mart Pordi stsenaariumi järgi tehtud pedagoogilise paatosega film uuest sõnast Nõukogude Eesti arhitektuuris. Lapsesuine, püüdlik ja kaunis diktor esitab kerge muusika taustal küsimusi ehitustehnoloogiate kohta.

"Ringhoov" (1987)
Režissöör Tõnu Virve
Kestus 30 min

Arvo Valtoni novelli "Mustamäe armastus" ainetel valminud lühifilm on Tõnu Virve režissööridebüüt. Kunstiajaloos kuulub Virve oma fotolike maalidega 1970. aastatel alustanud hüperrealistide hulka, kellest kujunesid kaasaegse linnakeskkonna kõleduse ja võõrandumise teema maaletoojad. Nii üksikuid ja inimlikust soojusest ilma jäetud karaktereid (keda mängivad Evald Hermaküla ja Kaie Mihkels) ja nii hirmutavalt standardiseeritud arhitektuurset keskkonda nagu selles filmis, mujal juba naljalt ei näe.

Täname: Eesti Filmiarhiiv, Tallinnfilm, Eesti Televisioon, Läti Saatkond

Filmiõhtu

Neljapäeval, 3. aprilli kell 18.00 näidatakse Kumu auditooriumis filmi "Sinine laul" 1. osa. "Niisugused me oleme" 2003. 59 min.

Soome(-rootsi) ajaloolase ja literaadi Peter von Baghi 12- osaline telefilmide sari "Sinine laul" valmis Soome riigitelevisiooni YLE 1 tellimusel aastal 2003. Sari vaatleb Soome ajalugu ja kultuurilugu läbi iseseisvusaja keskendudes arhiivimaterjalide, intervjuude ja mälestuste abil Soome kultuuri ja kunsti suurkujudele. Sarja esimene, sissejuhatav osa, võtab kokku iseseisvuse-eelse Soome kultuurielu kuldaja, mille omakorda kandvaimaks ja esinduslikumaks nähtuseks kujunes maalikunst, mis üheaegselt oma sümbolistlikus väljenduses kujutas unelmate-Soomet, rahvuslikke aateid, ning teisalt kajastas reaalset elu-olu. 20. sajandi alguses kerkis Soome kultuurielus esile suuri isiksusi pea kõigis valdkondades, keda ülistati, ja ülistatakse tänaseni, pea oma valdkonna sümbolkujudena: luuletaja Eino Leino, skulptor Wäinö Aaltonen, kirjanik F. E. Sillanpää, maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela, helilooja Jean Sibelius. Kultuuri kaudu loodi sajandi algusaastatel tugev Soome identiteet, omariikluse sündides kultuuritippude otsesel osalusel ka riiklik sümboolika ning hiljem aitasid tippsportlased luua riigile ka rahvusvahelise maine (pikamaajooksja Paavo Nurmi oli 1920-ndate algul võibolla maailma kuulsaim inimene).

Filmi esitleb autor Peter von Bagh. Peter von Baghil ilmus 2007. aastal filmi aineil kirjutatud samanimeline raamat "Sinine laul", mille eest autor pälvis populaateaduslike raamatute sarjas Finlandia auhinna.

Filmi näidatakse seoses näitusega "Soome kunsti kuldaeg".
Sissepääs tasuta.
Olete oodatud!

Minu mustikakarva ööd

Teisipäeval, 1. aprillil kell 18.00 näidatakse Kumu auditooriumis mängufilmi "Minu mustikakarva ööd".
Režissöör Wong Kar-Wai mängufilm, mis valmis USA-s 2007. aastal.
Pärast järsku lahkuminekut oma mehest võtab Elizabeth jalge alla reisi läbi kogu USA, jättes selle käigus seljataha kõik oma mälestused, eluunistuse ja kohvikuomanikust uue kallima - seda kõike teeb ta selleks, et lappida kokku oma murtud südant.

Töötades kõikjal ettekandjana, sõbruneb Elizabeth inimestega, kelle igatsused on tema omadest veelgi suuremad; nende hulka kuuluvad näiteks oma eluga kimpu jäänud politseinik ja temast võõrdunud abikaasa ning ebaõnnelainele sattunud mängur, kel on üks arve õiendada. Nende tegelastega tutvudes jõuab Elizabeth tõelisele mõistmisele üksindusest ja tühjusest ning ta hakkab taipama, et eksirännak on lahutamatu osa tema eneseotsinguist.

Mõistatusliku pealkirjaga filmis "Minu mustikakarva ööd" kirjeldab Hongkongi stiilimeister Wong Kar-Wai talle ainuomase visuaalse joonega mõistuloo armastuse järele janunevaist jänkidest. Popstaar Norah Jones kulgeb Elizabethi rollis läbi episoodiks jagatud jutustuse tegelaskujuna, kes üritab võita oma eksistentsiaalset nukrust. Kaunilt kujundatud film laseb vaatajal rännata läbi USA idast läände ning kohtuda reisiteel Rachel Weiszi ja Natalie Portmaniga, kuid teose ambitsioonid ja teostus jäävad äärmiselt vaoshoituks.

Režissöör: Wong Kar-Wai
Produtsent: Jacky Pang Yee Wah
Stsenaristid: Wong Kar-wai, Lawrence Block
Operaator: Darius Khondji
Muusika: Ry Cooder
Montaaž: William Chang Suk Ping
Osades: Norah Jones, Jude Law, Rachel Weisz, David Strathairn,
Tootja: Block 2 Pictures/Jet Tone Films/StudioCanal
Maailma müük: Studio Canal
Levitaja: Tallinnfilm
Festivalid ja auhinnad: Cannes (in competition)

Piletid: 60.- / 40.-

Ekskursioon Kunstile külla

Nädalavahetusel, 5. ja 6. aprillil kell 13.00 toimub ekskursioon näitusele "Soome kunsti kuldaeg". Ekskursioon annab ülevaate Turu Kunstimuuseumi kollektsiooni kõige väärtuslikumatest, tavaliselt püsiekspositsioonis hoitavast osast. Soome kunst saavutas üle-euroopalise tuntuse 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel, mil Soome paviljon osutus üheks maailmanäituse populaarseimaks.

Näitus Kumu kunstimuuseumi Suures saalis esindabki aega, mil rahvuslik kunstigeenius avaldus kõige originaalsemalt ja mitmekülgsemalt. Lisaks soome kunsti suurkujude esitlemisele on olulised ka soome kunsti vaimseid alustalasid avavad teemad. Giidi juhendamisel saab ülevaate olustikulistest motiividest ja rahvatüüpidest, aga ka soome kunstikultuuri rahvusvahelisest palgest, selle seotusest Itaalia ja Pariisi kunstimetropoliga, aga ka sajandivahetuse moodsate kunstiliikumistega.

Toimumiskoht: Kumu kunstimuuseumi Suur saal
Osavõtt Kumu näituste või Suure saali piletiga.
Kogunemine 2. korruse fuajees.

Toimumisajad: 5., 6., 26. ja 27. aprill kell 13.00
NB! 27. aprillil toimub ekskursioon vene keeles!

Kumu pärastlõuna

Pühapäeval, 6. aprillil kell 15.00 räägib Mai Levin Kumu pärastlõuna raames teemal "Eestlased Pariisis".
Pariis kui maailma tuntuim kunstikeskus tõmbas 20. sajandi esimesel poolel Eesti kunstnikke õpingute jätkamise ja meisterlikkuse täiustamise võimalustega. Eduard Wiiralt on öelnud, et Pariis oli nende jaoks "särav kunstipäike". Kunstnikud elasid selles linnas pikka aega, mõne jaoks sai Pariisist teine kodumaa, teised seevastu uurisid Pariisi vaatamisväärsusi ainult lühikest aega. Pariisi mõju jälgi võib aga leida kõikide seda linna külastanud kunstnike loomingus. Sellest räägib ka Eesti üks tuntumaid kunstiajaloolasi Mai Levin.

Osalemine muuseumipiletiga!
Loeng toimub vene keeles!

Lastehommik

Laupäeval, 5. aprillil kell 11.00 ootab Kadrioru kunstimuuseum 5-11aastaseid lapsi lastehommikule "Portselan – valge kuld".

Aprillis kutsuvad lossidaamid lapsi lossi endisesse köögimajja, praegusesse Mikkeli muuseumi (Weizenbergi 34), portselani saladust avastama. Kujutlusvõime abil rännatakse nii kaugesse Hiinasse, kus on portselani sünnimaa, kui ka Saksamaale Meissenisse, kus esimesena Euroopas portselani valmistama õpiti. Saadakse teada, miks nimetati portselani “valgeks kullaks��? ning kuidas selle valmistamise saladus paljastus, imetletakse peent portselanist pitsi, otsitakse taldrikutele ja vaasidele peitunud draakoneid ja seletatakse lahti eksootilised sümbolid nõudel. Loomingulise ülesandena kujundavad lapsedki kauni taldrikumustri, millesse võib olla peidetud salasõnum.

Lastehommiku pilet 40 krooni.
Vajalik on eelregistreerimine tel. 606 6400 või kadriorg@ekm.ee

Kadrioru kunstimuuseum
Weizenbergi 37, 10127 Tallinn
kadriorg@ekm.ee
http://www.ekm.ee/kadriorg

MUUSEUMID:

Kumu kunstimuuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Varamu
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Rasked valikud
Eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni

Näitused:
Soome kunsti kuldaeg.
Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust
Näitus "Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust" on sissejuhatuseks kahe naabermaa muuseumide pikemaajalisele koostööprojektile. Näituse koostamisel on lisaks soome kunsti suurkujude esitlemisele olulised soome kunsti vaimseid alustalasid peegeldavad teemad. Näitus osutab ka soome kunstikultuuri rahvusvahelisele palgele, selle seotusele Itaalia ja Pariisi, aga ka sajandivahetuse moodsate kunstiliikumistega.
28.03.2008-08.06.2008 (Suur saal)

"Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus"
Kaasaegne kunst ja soome-ugri maailm
Näituse pealkiri "Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus" viitab soome-ugri maailma geograafilisele asukohale, aga samuti tõsiasjale, et mõni ala ja rahvus on tavateadvusest justkui pagendatud, kaasaegse kultuuri vaimselt kaardilt kustutatud. Neid võib võrrelda isegi alateadvusega, mida Freud nimetas kunagi suurepäraselt teadvuse ürgseks asukaks. Lisaks vihjab pealkiri soome-ugri kunstnike ja intellektuaalide üldteada huvile kõige psüühilise vastu.
14.03.2008-18.05.2008 (V korrus)

"Vaba kunsti" töötuba Moskvas 1957
Näitus räägib suure poliitika varjus juhtunud isiklikest lugudest, kunstnike omamüütidest ja nende muutumisest poliitiliseks aktiks. Justkui "ajaloolise eksitusena" toimunud festivali sündmusi rekonstrueerivad fotod, dokumendid, pressikajastused ja filmilõigud.
7.03-25.05.2008 (IV korrus, B-tiib)

Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos
Näitus sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. Neid täiendavad teiste kutseliste ja asjaarmastajate fotograafide tööd samadest paikadest.
22.02.2008-14.09.2008 (III korrus, B-tiib)

Hariduskeskus:
Haridusprogrammid lasteaiale:
Vaadates üles (taevad eesti kunstis)

Haridusprogrammid lasteaiale ja algklassidele:
Töö kiidab tegijat (Tööteemalised kunstiteosed)
Popkunst - Pop Kunst (Kaasaegne kunst)
Lugusid kunstis (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Sõpruseaeg (baltisakslaste kunst)
II osa Veenõid Lorelei ja teised (Köler)
III osa Armastusest (Köler, Weizenberg, Adamson)
IV osa Peetri lubadus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Pariisi (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Oma seadused (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
UUS! VII osa Valgusega värvitud ("Moodne inimene", "Valgus ja värv" ja "Tagasi natuuri juurde")

Haridusprogrammid põhikoolile:
Töö kiidab tegijat (Tööteemalised kunstiteosed)
Surematud asjad (Natüürmort eesti kunstis 19. ja 20. sajandil)
Skulptuuur ja emotsioon
Peateel (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Algusest peale (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Peod ja portreed (baltisakslaste kunst)
II osa Südamega (Köler)
III osa Pronksist tuul ja marmorunenäod (Weizenberg ja Adamson)
IV osa Miks hobune peatus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Geniaalsed boheemlased (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Sõnadeta (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
UUS! VII osa Maagiline, varjudeta ("Moodne inimene" ja "Valgus ja värv")
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Haridusprogrammid gümnaasiumile:
Magistraal (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Vähe süüa, palju külmetada (Mägi)
Surematud asjad (Natüürmort eesti kunstis 19. ja 20. sajandil)
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Info ja registreerimine: tel. 534 39 230 või 602 6074 (lauatelefonil 14.00-16.00) või haridus@ekm.ee

Auditoorium:
Mängufilm
"Minu mustikakarva ööd"
1. aprill kell 18.00
Piletid: 60.- / 40.-

Kumu dokumentaal
Pilte Nõukogude Eestist
Mait Väljas "Modernistliku kunsti kodustamine Nõukogude Eesti arhitektuuris"
Filmid: "Projektid ja objektid" (1967), "Ringhoov" (1987)
2. aprill kell 18.00
Osalemine tasuta!

Filmiõhtu
"Sinine laul" I osa "Niisugused me oleme"
3. aprill kell 18.00
Sissepääs tasuta!

Ekskursioon
Kunstile külla!
Soome kunsti kuldaeg
5.-6. aprill kell 13.00
Osalemine muuseumipiletiga!

Kumu pärastlõuna
Eestlased Pariisis
Mai Levin
6. aprill kell 15.00
Vene keeles!
Osalemine muuseumipiletiga!
Info: 602 6000

Adamson-Ericu muuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Adamson-Ericu teosed

Näitus:
Iluraam - raami ilu
Väljapanek koondab vaatajate tähelepanu kunstiteose vormistamise traditsiooniliste võtete arengule. Eksponeeritud on maale, graafikat, pastelle ja neid ümbritsevaid iluraame 17. sajandi lõpust kuni 2006. aastani. Mitme sajandi jooksul on erinevad kunstnikud otsinud harmoonilist kooslust kunstiteose ja selle vormistusvõtte vahel. Näitusel on huvitavaid portreid, maastikke ja natüürmorte alates Tallinnas 17. sajandil tegutsenud meistri Ernst Wilhelm Londiceri (1655–1697) loomingust kuni tänapäeva maalija Laurentsiuse teoseni.
08.03.2008-08.06.2008

Haridus:
Muuseumitunnid
(5-12aastastele):
Iluraamid
Muuseumidetektiiv
Rääkivad portreed ja täpilised lilled
Kohvikumaalid ja tujukad kujundid
(13-19aastastele):
Raam ja kunstiteos

Gruppidele ettetellimisel tel. 644 5835
Info: 644 5835

Kadrioru kunstimuuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
16.-20. saj. maalikunst (Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid)
18.-20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur

Näitus:
Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis
Näitus matkab koos Balti kunstnikega (Carl Grass, Johann Wilhelm Krause ja August Matthias Hagen) Šveitsi mägiradadel ja tutvustab neile eeskuju andnud Šveitsi maastikumaalijate loomingut (Salomon Gessner, Johann Ludwig Aberli koolkond, Ludwig Hess jt). Väljas on tööd Kunsthaus Zürich’i, Šveitsi Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest.
Näituse idee ja teostus: Giuliano Crivelli, Kadi Polli
9.02.2008-11.05.2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Kadrioru lossi lood (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Suursugune barokk ja vallatlev rokokoo (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Klassitsism ja akademism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Jõulutäht (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Nutikad nõud (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Raamid, raamid, raamid (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Maastikud ja meri" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Maalilised reisid" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)
Mõistus ja tunded: romantism (põhikoolile ja gümnaasiumile)

Integratsiooniprogrammid:
Muuseumitundide sari Lossi lapsed (7-11aastastele)
Töövihikuprogrammid Ajaloo ilu ja Kunstistiilid (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Lastehommik
"Portselan – valge kuld" (5-11aastastele)
5. aprillil kell 11.00
Osalustasu 40.-
Kunstiring:
6. aprill
11-12.30 (5-11aastastele) (vene keeles)
13-14.30 (5-8aastastele) (eesti keeles)
15-16.30 (9-11aastastele) (eesti keeles)
Osalustasu 60.-

Kontsert:
Eesti Interpreetide Liit
Mari Targo (viiul), Kristiina Olev (vioola), Ardo Västrik (tšello), Kadri-Ann Sumera (klaver)
Kavas: F. Schubert, R. Schumann, M. Vihmand
Piletid 90.-/40.- Piletimaailmast ja tund enne algust kohapeal
5. aprill kell 18.00

Tallinna Muusikakeskkool
Reet Ruubel
Piletid 50.-/25.-, TMKK õpilased 15.-
6. aprill kell 18.00

Mikkeli muuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst

Näitus:
Mikkeli muuseum 10
Mikkeli muuseum tähistab oma kümnendat sünnipäeva muuseumit tervikuna hõlmava näitusega. Näitus "Mikkeli muuseum 10" keskendub Mikkeli graafikakollektsiooni laiaulatuslikule eksponeerimisele. Püsiekspositsiooni lisandub Eesti kunsti tuba.
16. juuni–kevad 2008

Haridus:
"Läbi lukuaugu" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Kunstikoguja maailm" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)

Integratsiooniprogramm:
"Põnev portselan ja joontest pildid" (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400
Info: 606 6400

Niguliste muuseum
Avatud: K–P 10–17

Püsiekspositsioon:
Kirikukunst alates XIII sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Näitus:
Kirikukellad Eestis
Näitus tutvustab publikule eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ning unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukellasid, mis pärinevad Eesti muuseumide, kirikute koguduste ning erakogudest.
26. mai 2007 - 31. mai 2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Lõvijaht Nigulistes (7–12-aastastele lastele)
Head ja pahad (7–12-aastastele lastele)
Inglid Niguliste kunstiteostel (7–12-aastastele lastele)
Vanad kirikukellad (7–12-aastastele lastele)
Niguliste Surmatants: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
(gümnaasiumiklassidele)
Temaatilised ekskursioonid gruppidele ettetellimisel tel 631 4330

Kontsert:
L- P kell 16.00 Orelimuusika pooltund
Sissepääs muuseumi piletiga

Eesti Kontsert
Vita Kanciema (Läti, orel)
Pileti hind: 120.- / 80.-
4. aprill kell 19:00
Lisainfo: http://www.concert.ee/
Eesti Kooriühing
Kammernaiskoor Carmina kontsert
5. aprill kell 12:00
Lisainfo: http://www.kooriyhing.ee/
Eesti Heliloojate Liit
Jüri Reinvere autorikontsert
NYYD Ensemble ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor
5. aprill kell 21:30
Info: 631 4330

Kristjan Raua majamuuseum

Püsiekspositsioon:
Kristjan Raua looming

Haridus:
Muuseumitunnid (eesti ja vene keeles):
Taevad ja väravad
Lapsepõlve mõjud K. Raua loomingule
Eesti legendid ja Kalevipoeg
Gruppidele ettetellimisel tel. 670 0023
Info: 670 0023; 533 33731