Eesti Kunstimuuseumi uudised 21.-27.aprill

21.04.2008
Kumu dokumentaal

Kumu kunstimuuseumi kevadise loengu- ja filmisarja "Pilte Nõukogude Eestist" teine hooaega. Üritus toimub 23. aprillil kell 18.00 Kumu auditooriumis. Sari koosneb viiest loengust, mis käsitlevad erinevaid nõukogude perioodi kunsti- ja kultuurinähtusi. Loengutele järgneb teemaga otsapidi haakuv filmiprogramm. Sissepääs tasuta!


Sel kolmapäeval:
"Mis sul on kodus?"
Karin Paulus

Paljudele suurtele eesti mõtlejatele tundub, et vaimne kuldajastu on möödanik ning toimub räme materialismi võidukäik. Ostu- ja laenurallid, kihistumine ning kiivus. Raamatuinimene on surnud. Siiski on see liialt sinisilmne ilmavaade. Nõukogude ajal, mil eneseväljendus avalikus sfääris oli sageli puudulik või seotud eetiliste kompromissidega, muutusid eriti olulisteks perekond ning asjad meie ümber. Inimeste biograafiates peegeldub rõõm, et on suudetud hankida tutvuste kaudu defitsiitkaupu, mäletatakse hästi auto- ning televiisoriostu, aga ka oma nutikust kodukaunistamises.

Ja kuna kõikidest esemetest tunti suurt puudust, siis rõõmustas ka oma massilisest loomusest hoolimata Nõukogude tootedisain inimeste hingesid. Omamine tähendas olemas olemist, vabadust.

Film:
"Tuled süttivad" (1967)
Eesti Telefilm
Kestus 12 min

"Ilu meie ümber" (1960)
Tallinnfilm
Kestus 20 min

Täname: Eesti Filmiarhiiv, Tallinnfilm, Eesti Televisioon, Läti Saatkond

Seenioride reede

Reedel, 25. aprillil toimub Kumu kunstimuuseumis "Seenioride-reede" sarjas ekskursioon:

Rahvusromantism Eestis
19.–20.sajandi vahetus tähendas eesti kunsti arengus heitlikku aega, mil modernismi lõpliku läbilöögi eel toimisid üheaegselt erinevad kunstiideed ja stiilivõtted.
Võimsa meelsuseavaldusena kerkis kahe sajandi vahetusel esiplaanile rahvuslikku eneseteadvust rõhutava rahvusromantilise kunsti arenguliin.
Eesti-aineline looming valitses 20.sajandi esimese kümnendi rahvusromantilist suunda, siis teisel kümnendist kujunes rahvuslikult meelestatud kunstnike jaoks olulisimaks tüvitekstiks "Kalevipoeg".

Algusajad:
Kell 11.30 vene keeles
Kell 13.00 eesti keeles
Osavõtt muuseumi piletiga.
Kogunemine Kumu infoleti juures

Ekskursioon Kunstile külla

Nädalavahetusel, 26. ja 27. aprillil kell 13.00 toimuvad Kumus ekskursioonid näitusel "Soome kunsti kuldaeg".

Ekskursioon annab ülevaate Turu Kunstimuuseumi kollektsiooni kõige väärtuslikumatest, tavaliselt püsiekspositsioonis hoitavast osast. Soome kunst saavutas üle-euroopalise tuntuse 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel, mil Soome paviljon osutus üheks maailmanäituse populaarseimaks.

Näitus Kumu kunstimuuseumi Suures saalis esindabki aega, mil rahvuslik kunstigeenius avaldus kõige originaalsemalt ja mitmekülgsemalt. Lisaks soome kunsti suurkujude esitlemisele on olulised ka soome kunsti vaimseid alustalasid avavad teemad. Giidi juhendamisel saab ülevaate olustikulistest motiividest ja rahvatüüpidest, aga ka soome kunstikultuuri rahvusvahelisest palgest, selle seotusest Itaalia ja Pariisi kunstimetropoliga, aga ka sajandivahetuse moodsate kunstiliikumistega.

Toimumiskoht: Kumu kunstimuuseumi Suur saal
Osavõtt Kumu näituste piletiga.
Kogunemine 2. korruse fuajees.

NB! 27. aprillil toimub ekskursioon vene keeles!

Animafilmide sari

PÖFFi animafilmide festival Animated Dreams alustab teisipäeval, 22. aprillil kell 18.00 koostöös Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonna ja Kumu auditooriumiga kord kuus animafilmide näitamist Kumu kunstimuuseumis. Animaürituste sarja ANIMATEEK eesmärgiks on tuua kunstiline animatsioon laiema publiku ette ka festivalivälisel ajal ning kutsuda igaks ürituseks kohale mõni tuntud välismaine animarežissöör oma filme esitlema ja publikuga kohtuma.

Sarja avaseansi esimeseks külaliseks on Soome animarežissöör Katariina Lillqvist, kes näitab muuhulgas ka oma uhiuut nukufilmi "Uurali liblikas". Film pälvis Tampere rahvusvahelisel lühifilmifestivalil parima Soome animafilmi preemia ja tekitas intrigeeriva sisu tõttu Soome meedias ägeda diskussiooni.

"Lillqvisti film jutustab ühest Mannerheimi näoga Vene tsaariarmee ohvitserist, kelle suhted abikaasaga puntrasse lähevad ja kes armub Kesk-Aasias sõnatusse kirgiisi noormehesse. Kahe mehe vahekordi näidatakse 27minutise filmi esimeses pooles ekraanil üpris avameelselt, kuivõrd nukufilmi tinglikkus seda lubab. […] Filmi teises pooles näeme arvatavasti kodusõja-aegset terrorit Tamperes ja Tampere raekojaga sarnaneva maja ees laseb Mannerheimi näoga mees oma käega maha mitu punast soomlast. Nukufilm sekkub poleemikasse, millega seni on ajaloolaste kõrval tegelenud teised kunstid, kirjanikud, dokumentalistid, mängufilmitegijad."
("Suur Suudlus ja vaidlused pühade asjade üle", Jaak Lõhmus, SIRP 14.03.2008).

Katariina Lillqvist (s. 1963) oli just see animarežissöör, kes 90ndate alguses alustas oma nukufilmidega Soome animatsioonis uut lainet. Lillqvist on teinud ka raadio- ja teledokumentaale. Ta on õppinud filmi nii Soomes kui Tšehhis, aga olulised animaatori kogemused sai legendaarse Tšehhi animarežissööri Jiri Trnka stuudios töötades (1990-1996). Praegugi jagab Lillqvist oma elu Soome ja Tšehhi vahel, tehes tihti koostööd Hafani filmistuudioga Prahas. Lillqvisti loomingust tuntuim on tema Kafka-triloogia. See koosneb kolmest nukufilmist, mis põhinevad Franz Kafka lühilugudel. Viimane neist - "Maa-arst" (Maalaislääkäri, Tšehhi-Soome) - võitis 1996. aastal ka Berliini Filmifestivali Hõbekaru. 2007. aastal oli Lillqvist animafestivali Animated Dreams žüriis.

Filmiõhtu kavas on kolm Lillqvisti nukufilmi:
"Maa-arst" / MAALAISLÄÄKÄRI (16 min, 1996)
"Peterburi Ksenia" / KSENIA PIETARILAINEN (26 min, 1999)
"Uurali liblikas" / URALIN PERHONEN (27 min, 2008)

Vaata lisaks: http://www.katariinalillqvist.com/

Ürituse korraldavad Animated Dreams, Kumu ja EKA animatsiooni osakond.

Sissepääs tasuta!

Kohtumisõhtu restauraatoriga

24. aprillil algusega kell 16.30 Adamson-Ericu muuseumi näitusel "Iluraam-raami ilu" jagab erialase töö käigus kogunenud teadmisi ning oskusi raami restauraator-konservaator Sirje Säär. Koos spetsialistiga uuritakse seekord, millest raamid tehtud on.

Sarja kolmas kohtumisõhtu pikaajalise raami restauraatori ja konservaatori Sirje Säärega keskendub peamiselt materjali-küsimustele. Näha saab eri tehnikates valmistatud iluraame, mille hulgas on lihtsaid puitraame, nikerdatud, kullatud, kips- ja compo dekooriga ning värvitud raame. Restauraator Sirje Säär demonstreerib, kuidas dekoorimassist detaili vormida ja seda viimistleda. Kohapeal kõneldakse õrna kullatisega raamide hooldamisest, samuti on kõikidel osalejatel võimalus oma eriala spetsialistile küsimusi esitada ja konsulteerida.

Viimastel aastatel on Eesti Kunstimuuseumi restauraatorid palju avastanud iluraamide problemaatikaga tegeledes. Käesolev näitus "Iluraam-raami ilu" ongi koostatud just selle tahu põhjalikumaks valgustamiseks. Väljapaneku üheks oluliseks väljundiks on võimalus aidata inimestel paremini mõista tööde ja raamide säilivusega seotud probleeme ning suunata väärtustama kunstiteoste lahutamatuteks kaaslasteks olevaid iluraame.

"Iluraam – raami ilu" koostajad Sirje Säär, Alar Nurkse ja Ülle Kruus on valinud Adamson-Ericu muuseumisse ligi poolesajast teosest koosneva komplekti, mis kajastab alates 17. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni Eestimaaga seotud tuntud kunstnike loomingut ja nende teoste vormistusviiside põhitüüpe ning kohalikke arenguid.

Ühtlasi on antud näitus dialoogis samaaegselt Eestis toimuva Baltimaade konservaatorite VIII konverentsiga teemal: "Säilitamine ja konserveerimine XXI sajandil. Teadmistelt oskusteni."

Samas üritustesarjas:
22. mai "Iluraam-raami ilu Eestis" Alar Nurkse

Osalemine muuseumipiletiga 30.-/15.-. Kunstitudengid tasuta!
Eelregistreerimisega tel. 644 58 35.

Laupäevaakadeemia

Laupäeval, 26. aprillil algusega kell 15.00 toimub näituse "Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis" raames Kadrioru lossis loeng sarjast Laupäevaakadeemiad. Loengut peab kunstiteadlane Epp Preem teemal "Kunstnik August Matthias Hageni reisipäevikud".

August Matthias Hagen (1794-1878) on üks olulisemaid Liivi- ja Eestimaa vaadete jäädvustajaid ja esimene Liivimaal sündinud kunstnik Tartu Ülikooli joonistuskooli juhataja ametis.
II maailmasõja ajal toodi Hagenite perekonna kirjavahetus pommitamise eest varjule Tartu Kunstimuuseumi. Seda võib pidada üheks huvitavamaks kunstnikuarhiiviks Eestis, mis heidab valgust nii August Matthias Hageni 1820. aastate reisidele Saksamaal, Austrias ja unistustemaal Šveitsis, kui ka tema tütre, silmapaistvaima balti naiskunstniku Julie Hagen-Schwarzi kujunemisloole.

Osalemine muuseumi piletiga
Soovitav on eelregistreerimine tel. 606 6400

Lähem info:
Kadrioru kunstimuuseum
Weizenbergi 37, 10127 Tallinn
kadriorg@ekm.ee
http://www.ekm.ee/kadriorg

MUUSEUMID:

- Kumu kunstimuuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Varamu
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Rasked valikud
Eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni

Näitused:
Maasikasööjad. Paul Kondase naivistlikud maalid
Paul Kondase (1900–1985) isikupärane pildimaailm lubab teda nimetada üheks eesti huvitavamaks naivistiks. Naivismi olulisemaks kriteeriumiks on mitteprofessionaalsus ja sellest tulenev vahetu kujutamisviis, mida sageli kirjeldatakse siira lapsemeelsusena. Kondase tööd on küll enamasti lustlikud, kuid mitte lapsemeelsed. Isegi klaaride nägudega maasikasööjail, kes esmapilgul näivad pelgalt maiad ja elevil, särab lähivaatlusel kuratlik helk silmis.
11.04-7.09.2008 (IV. korrus)

Soome kunsti kuldaeg.
Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust
Näitus "Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust" on sissejuhatuseks kahe naabermaa muuseumide pikemaajalisele koostööprojektile. Näituse koostamisel on lisaks soome kunsti suurkujude esitlemisele olulised soome kunsti vaimseid alustalasid peegeldavad teemad. Näitus osutab ka soome kunstikultuuri rahvusvahelisele palgele, selle seotusele Itaalia ja Pariisi, aga ka sajandivahetuse moodsate kunstiliikumistega.
28.03.2008-08.06.2008 (Suur saal)

"Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus"
Kaasaegne kunst ja soome-ugri maailm
Näituse pealkiri "Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus" viitab soome-ugri maailma geograafilisele asukohale, aga samuti tõsiasjale, et mõni ala ja rahvus on tavateadvusest justkui pagendatud, kaasaegse kultuuri vaimselt kaardilt kustutatud. Neid võib võrrelda isegi alateadvusega, mida Freud nimetas kunagi suurepäraselt teadvuse ürgseks asukaks. Lisaks vihjab pealkiri soome-ugri kunstnike ja intellektuaalide üldteada huvile kõige psüühilise vastu.
14.03-18.05.2008 (V korrus)

"Vaba kunsti" töötuba Moskvas 1957
Näitus räägib suure poliitika varjus juhtunud isiklikest lugudest, kunstnike omamüütidest ja nende muutumisest poliitiliseks aktiks. Justkui "ajaloolise eksitusena" toimunud festivali sündmusi rekonstrueerivad fotod, dokumendid, pressikajastused ja filmilõigud.
7.03-25.05.2008 (IV korrus, B-tiib)

Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos
Näitus sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. Neid täiendavad teiste kutseliste ja asjaarmastajate fotograafide tööd samadest paikadest.
22.02.2008-14.09.2008 (III korrus, B-tiib)

Hariduskeskus:
Haridusprogrammid lasteaiale:
Vaadates üles (taevad eesti kunstis)

Haridusprogrammid lasteaiale ja algklassidele:
Popkunst - Pop Kunst (Kaasaegne kunst)
Lugusid kunstis (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Sõpruseaeg (baltisakslaste kunst)
II osa Veenõid Lorelei ja teised (Köler)
III osa Armastusest (Köler, Weizenberg, Adamson)
IV osa Peetri lubadus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Pariisi (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Oma seadused (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
VII osa Valgusega värvitud ("Moodne inimene", "Valgus ja värv" ja "Tagasi natuuri juurde")

Haridusprogrammid põhikoolile:
Peateel (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Algusest peale (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Peod ja portreed (baltisakslaste kunst)
II osa Südamega (Köler)
III osa Pronksist tuul ja marmorunenäod (Weizenberg ja Adamson)
IV osa Miks hobune peatus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Geniaalsed boheemlased (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Sõnadeta (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
VII osa Maagiline, varjudeta ("Moodne inimene" ja "Valgus ja värv")
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Haridusprogrammid gümnaasiumile:
Magistraal (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Vähe süüa, palju külmetada (Mägi)

Info ja registreerimine: tel. 534 39 230 või 602 6074 (lauatelefonil 14.00-16.00) või haridus@ekm.ee

Auditoorium:
Jazzkaar
21. aprill
kell 18.00 "TH8" (Prantsusmaa)
kell 20.30 "Dinosau feat. Lena Nymark" (Norra)

Animateek
Katariina Lillqvisti nukufilmid (Soome)
22. aprill kell 18.00
Sissepääs tasuta!

Kumu dokumentaal
Pilte Nõukogude Eestist
Karin Paulus "Mis sul on kodus?"
Filmid: "Tuled süttivad", "Ilu meie ümber"
23. aprill kell 18.00
Osalemine tasuta!

Tantsukunst Kumus
"Human Imitations / Karttunen Kollektiiv"
25. ja 26. aprill kell 19.00

Ekskursioon:
Seenioride reede
Rahvusromantism Eestis
25. aprill kell 11.30* ja 13.00
Osalemine muuseumipiletiga
*vene keeles

Kunstile külla
Soome kunsti kuldaeg
26. ja 27.* aprill kell 13.00
*vene keeles
Osalemine muuseumipiletiga
Info: 602 6000

- Adamson-Ericu muuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Adamson-Ericu teosed

Näitus:
Iluraam - raami ilu
Väljapanek koondab vaatajate tähelepanu kunstiteose vormistamise traditsiooniliste võtete arengule. Eksponeeritud on maale, graafikat, pastelle ja neid ümbritsevaid iluraame 17. sajandi lõpust kuni 2006. aastani. Mitme sajandi jooksul on erinevad kunstnikud otsinud harmoonilist kooslust kunstiteose ja selle vormistusvõtte vahel. Näitusel on huvitavaid portreid, maastikke ja natüürmorte alates Tallinnas 17. sajandil tegutsenud meistri Ernst Wilhelm Londiceri (1655–1697) loomingust kuni tänapäeva maalija Laurentsiuse teoseni.
08.03.2008-08.06.2008

Haridus:
Muuseumitunnid
(5-12aastastele):
Iluraamid
Muuseumidetektiiv
Rääkivad portreed ja täpilised lilled
Kohvikumaalid ja tujukad kujundid
(13-19aastastele):
Raam ja kunstiteos

Kohtumisõhtu restauraatoriga
"Millest raamid tehtud on?" Sirje Säär
24. aprill kell 16.30
Osalemine muuseumipiletiga!

Gruppidele ettetellimisel tel. 644 5835
Info: 644 5835

- Kadrioru kunstimuuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
16.-20. saj. maalikunst (Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid)
18.-20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur

Näitus:
Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis
Näitus matkab koos Balti kunstnikega (Carl Grass, Johann Wilhelm Krause ja August Matthias Hagen) Šveitsi mägiradadel ja tutvustab neile eeskuju andnud Šveitsi maastikumaalijate loomingut (Salomon Gessner, Johann Ludwig Aberli koolkond, Ludwig Hess jt). Väljas on tööd Kunsthaus Zürich’i, Šveitsi Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest.
Näituse idee ja teostus: Giuliano Crivelli, Kadi Polli
9.02.2008-11.05.2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Kadrioru lossi lood (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Suursugune barokk ja vallatlev rokokoo (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Klassitsism ja akademism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Jõulutäht (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Nutikad nõud (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Raamid, raamid, raamid (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Maastikud ja meri (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Maalilised reisid (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)
Mõistus ja tunded: romantism (põhikoolile ja gümnaasiumile)

Integratsiooniprogrammid:
Muuseumitundide sari Lossi lapsed (7-11aastastele)
Töövihikuprogrammid Ajaloo ilu ja Kunstistiilid (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Laupäevaakadeemia:
Epp Preem (Eesti Ajaloomuuseum)
"Kunstnik August Matthias Hageni reisipäevikud"
26. aprill kell 15.00
Osalemine muuseumipiletiga

Kunstiring:
27. aprill
11-12.30 (5-11aastastele) (vene keeles)
13-14.30 (5-8aastastele) (eesti keeles)
15-16.30 (9-11aastastele) (eesti keeles)
Osalustasu 60.-

Kontsert:
Eesti Kontsert
"Vanasti Euroopas"
Iren Lill (klavessiin, laul), Marju Riisikamp (klavessiin, laul), Marika Pabbo (laul), Raivo Järvi (kommentaarid sõnas ja pildis)
Kavas: W. Byrd, Th. Morley, G. F. Händel, H. Purcell, Ch. Schaffrath
25. aprillil kell 18.00
Piletid 120.-/80.- Piletimaailmast, Eesti Kontserdi kassast ja tund enne algust kohapeal

Vene Romansi Klubi
Esinejad: Olga Punder
27. aprillil kell 18.00

- Mikkeli muuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst

Haridus:
"Läbi lukuaugu" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Portselan – valge kuld" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)

Integratsiooniprogramm:
"Põnev portselan ja joontest pildid" (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Kontsert:
"Kitarrimuusika Mikkeli muuseumis"
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kitarriüliõpilased
Esinevad: Heiki Mätliku ja Kristo Käo kitarriklasside üliõpilased
27. aprillil kell 15.00
Sissepääs Mikkeli muuseumi piletiga.
Info: 606 6400

- Niguliste muuseum
Avatud: K–P 10–17

Püsiekspositsioon:
Kirikukunst alates XIII sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Näitus:
Kirikukellad Eestis
Näitus tutvustab publikule eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ning unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukellasid, mis pärinevad Eesti muuseumide, kirikute koguduste ning erakogudest.
26. mai 2007 - 31. mai 2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Lõvijaht Nigulistes (7–12-aastastele lastele)
Head ja pahad (7–12-aastastele lastele)
Inglid Niguliste kunstiteostel (7–12-aastastele lastele)
Vanad kirikukellad (7–12-aastastele lastele)
Niguliste Surmatants: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
(gümnaasiumiklassidele)
Temaatilised ekskursioonid gruppidele ettetellimisel tel 631 4330

Kontsert:
L- P kell 16.00 Orelimuusika pooltund
Sissepääs muuseumipiletiga

Jazzkaar korraldab:
"Põhjala saarte hääled III"
Villu Veski, Tiit Kalluste
24. aprill kell 19:00
Lisainfo: http://www.jazzkaar.ee/

Ansambel "Orthodox Singers"
27. aprill kell 18:00
Lisainfo: http://www.orthodoxsingers.com/
Info: 631 4330

- Kristjan Raua majamuuseum

Vabandame!
Muuseum on suletud!
Täpsem info:
602 6001 või muuseum@ekm.ee

Uudiste arhiiv