Eesti Kunstimuuseumi uudised 5.-11. mai

Külastajale!

Suveperioodil maist oktoobrini on Kumu kunstimuuseum ja Kadrioru kunstimuuseum avatud ka teisipäeviti. Sel nädalal on Eesti Kunstimuuseumi filiaalid suletud nelipühade 1. pühal, 11. mail. Vabandame!

Punaste lippude all

Turu Kunstimuuseumis on neljapäevast 8. maist avatud näitus "Punaste Lippude all". Stalinistliku realismi näitus Eesti Kunstimuuseumi kogudest Turu Kunstimuuseumis 8. mai-31. august 2008.a.

Näitus "Punaste lippude all" on koostatud Eesti Kunstimuuseumi kogude põhjal ning on Kumu kunstimuuseumile esimeseks tõsiseks välisnäituseks. Turu Kunstimuuseumi 2008. aasta suvenäitus pakub vaatamiseks esindusliku kunstiteoste kollektsiooni Eesti lähiminevikust. Tervet muuseumi hõlmavana uurib näitus Stalini valitsemisperioodi romantilist kunstikontseptsiooni. Ajastu pompoossed maalid kujutasid propagandat, provokatsioone, sotsialismi ja Nõukogude süsteemiga kohastumist läbi ajaloo võltsimise ja müstifikatsioonide. Enesega vastuolus olevad, realistlikus laadis kunstiteosed on aknaks kadunud maailma. Enne sotsialistlikku realismi mõisteti Lenini sõnu, et kunst kuulub rahvale, rahva õigusena osaleda kunsti loomises ja selle nautimises. Hiljem tähendus muutus ning Nõukogude kunstnikele sai kohustuslikuks teha kunsti, mis oleks kergesti mõistetav ja meeldiks massidele.

Sotsialistlik realism tegeles peamiselt sisuga. Stalinistlik kunst pidi olema kooskõlas partei dogmadega ning olema populaarne. See pidi kujutama suure Nõukogude Liidu pärandit, ajalugu ja kangelasmeelt. Kunstitööd olid tavaliselt monumentaalsed, paatoslikud ja optimistlikud.

Näituse teemad on seotud Teise maailmasõja, uue Nõukogude Eesti ehitamise, Stalini isikukultuse, töökangelaste ja väikekodanliku perekonnaidülliga. Kuna Nõukogude Liit oli sõja võitjate hulgas, oli sõda üheks stalinistliku kunsti põhiteemaks. Näiteks on näitusel väljas Vladimir Bogatkini (1922-1971) meisterlikult teostatud graafilised lehed, mis kujutavad endast kinemaatilisi sõjasündmuste jäädvustusi.

Nõukogude ideoloogia muudeti osaks traditsioonilisest kujundisüsteemist. Loodust seostati elujaatusega, rõõmsate värvide ja riigile ja kodanikele kasulike tegevustega. Maastikud väljendasid armastust töösaavuste vastu, milleni jõuti raskuste läbi; suhe inimese ja looduse vahel oli alati tõsine. Stalinistlik looduse ümberkujundamine oli antud perioodile tüüpiline teema. Kuivatati soid põllumaa saamiseks ning langetati metsi puidutööstuse tarbeks.

Kunstiteostel kajastus lavastatud reaalsus, milles sisu oli konfliktis tegeliku reaalsusega. Roman Treumani ja (1910-1962) and Viktor Karruse (1913-1991), maalil Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks (1951) rõõmustavad õnnelikud traktoristid uudiste üle kõrgematest põllumajandusliku tootmise normidest. Tegelikkuses elasid eestlased kolhoosides ning kannatasid nälga ja viletsust. Stalini ajastul sai portreekunstist oluline žanr. Inimese kujutamise viis oli olulisem kui tema isikuomadused või näojooned: portreed olid heroilised ja tüpiseeritud. Indiviid oli määratud peamiselt oma sotsiaalse staatusega. Nõukogude kultuuri poolt loodud töökangelase kuju baseerus 19. sajandi ülistatud töölisel. Uued töölised olid modernismi sümbolid ja moderniseeruva ühiskonna esindajad. Nende välimus oli kergesti äratuntav: stahaanovlasest tööline oli tugev ja osav mees valgustatud ja pühendunud näoilmega.

Stalini isikukultus oli oluliseks portreekunsti osaks. Jumalikku juhti kujutati tavaliselt äraoleval ilmel kaugusesse vaatamas, ümbritsetuna Nõukogude ühiskonna erinevate kihtide esindajatest. Lapsed paigutati tavaliselt tema kõrvale, samas kui Juhi jaoks kahtlased prillitatud intellektuaalid olid temast kõige kaugemal.

Stalinistlik massikultuur oli kogu maailmas tuntud nimetuse "õnnelugu" all. Selle jälg oli Nõukogude elus ilmne kuni režiimi kõige viimase lõpuni. "Õnnelugu " oli sotsrealistliku propaganda suurim saavutus: jutustus tavalise inimese suurest õnnest hea riigi kaitse all.

Näitusel on välja pandud 114 tööd, 25 propagandaplakatit ja 10 tarbekunsti valda kuuluvat tööd. Vanim teos pärineb 1943. aastast ja uusim 1960. aastast. Ühtegi tööd ei ole varem välismaal näidatud ning sellepärast on see näitus oluline samm Eesti kunstiajaloos.

Näituse kuraatorid on Eha Komissarov Kumu Kunstimuuseumist ning Kari Immonen ja Susanna Luojus Turu Kunstimuuseumist. Näitusega seoses avaldatakse ka Mia Haltia poolt toimetatud rikkalikult illustreeritud kataloog "Punaste lippude all". See sisaldab artikleid Pertti Grönholmilt, Turu Ülikooli ajaloo abiprofessorilt, Eha Komissarovilt, Kumu Kunstimuuseumi kuraatorilt ja kunstikriitik Otso Kantokorpilt.

Turu Kunstimuuseumist liigub näitus edasi Rootsi, Malmö Kunstimuuseumi, kus näitus jääb avatuks 1. detsembrist 2008 kuni 25. jaanuarini 2009.

Ennistatud Eesti

Neljapäevast, 8. maist on Mikkeli muuseumis avatud Baltimaade Konservaatorite VIII konverentsi saatev näitus "Ennistatud Eesti. Eesti vabariigi 1920.–1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine".

Näitus on ühelt poolt pühendatud Eesti Vabariigi 90. sünniaastapäevale. Teisalt on näitus kummardus inimestele, kes on Nõukogude okupatsiooni eelsest Eestist pärinevaid esemeid tallel hoidnud ning ennistanud.

Näitusele on jõudnud vaid üks väike osa 1920.–1930. aastate ennistatud kultuuripärandist. Kõiki selle pärandi tahke 90 eksponaadiga näitus enesestmõistetavalt avada ei suuda. Seepärast on keskendatud kahele Nõukogude Eestile suurimat kontrasti pakkunud teemale – poliitilistele märkidele ja kodukultuurile.

"Vaba riik" on näituse osa, mis toob vaataja ette Eesti riigi eest Vabadussõjas võidelnud Võru ratsapolgule kuulunud sinimustvalge lipu, rahvusliku trikolooriga ja Tartu rahu järgsete piiridega maakaardid, Võru maakonna kohtuhoone kolme lõviga vapid ning hulga teisi esemeid-dokumente, mis Nõukogude okupatsioonivõimu silmis oleks võinud olemata olla ning mille peidikutest väljatoomise eest oleks saanud karistada.

"Kuldne kodu" on näituse osa, kuhu on välja pandud ennistatud lasteraamatuid ja mänguasju, daamirõivaid ja majapidamisvahendeid, kunstiteoseid ja albumeid, samuti seltside ja koropratsioonide elust jutustavaid esemeid. Seda, kuidas Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon ruineerisid Eesti olmet, argi- ja kultuurielu, teavad kõik. Eestiaegsed asjad koos nende juurde räägitud lugudega on aidanud sedalaadi raskustest üle saada.

Miks 1920.–1930. aastatest pärinevate esemete päästmine on tähtis ning kuidas seda tehakse? – on näituse keksed küsimused. Neid küsimusi lahatakse ka Mikkeli muuseumis korraldatavatel ekskursiooidel, filmiõhtutel, Laupäevaakadeemiatel ja noorteprogrammis "Päranduse päästmine".

Näitusel osalevad: Eesti Ajalooarhiivi konserveerimistalitus, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Kunstimuuseumi Restaureerimisosakond, Eesti Rahva Muuseumi konserveerimislabor, Eesti Rahvusraamatukogu Säilitus- ja ennistusosakond, Eesti Vabaõhumuuseumi Kogude- ja säilitusosakond, Ennistuskoda Kanut, OÜ Mandragora, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Restaureerimisosakond.

Näitus on avatud ka veebiaadressil http://ennistatudeesti.virtuaalmuuseum.ee

Näituse kuraator: Tiina-Mall Kreem
Veebinäitus: Andres Uueni (Ennistuskoda Kanut)
Näituse kujundajad: Mari Kurismaa (ekspositsioon), Mari Kaljuste (graafiline disain)
Näitus on avatud 8. juulini

Näitusel "Ennistatud Eesti" toimuvad üritused:
Laupäevaakadeemiad
17.05 kell 15.00 Ave Tarvas (Eesti Rahvusraamatukogu).
"Eesti Vabariigi metsade kaart 1923–1924: ennistamine ja säilitamine"

31.05 kell 15.00 Heige Peets (Ennistuskoda Kanut)
"Eesti ime: säilinud esimene rahvus- ja riigilipp"

Filmiõhtud
10.05 kell 18.00
"Vaba riik" ja ekskursioon näitusel

28.06 kell 18.00
"Kuldne kodu" ja ekskursioon näitusel

Osalemine muuseumipiletiga!

Noorteprogramm
Päranduse päästmine
Programmi tellimine tel. 606 6400

Loeng Soome kunsti kuldajast

Turu Kunstimuuseumi kuraator Mia Haltia peab teisipäeval, 6. mail kell 16.00 näitusel "Soome kunsti kuldaeg" loengu soome kunstist ja muuseumi kollektsioonist.

Turu Kunstimuuseumi kollektsioon paistab silma just ajavahemikus 1880–1905/1908, s.t. soome kunsti kuldajal tegutsenud kunstnike ja nende teoste suurepärase koguga. See oli aeg, mil soome kunstnikud püüdsid ühiskondliku elu probleeme lahendada kunsti kaudu, ühendada rahvusliku iseolemise püüdlused moodsa kunsti erinevate vormidega. Loengul tuleb juttu näitusel hästi esindatud Akseli Gallen-Kallela, Hugo Simbergi, Albert Edelfelti, Victor Westerholmi loomingust. Mia Haltial on akadeemilise tausta tõttu tähelepanuväärne soome naiskunstnike uurimise kogemus, seetõttu keskendub ta muuhulgas loengul kuldajastu soome naiskunstnike, eriti Helene Schjerfbecki loomingule.

Mia Haltia lõpetas Turu Ülikooli 1999. aastal kunstiajaloolasena, kõrvalaineteks esteetika, sotsioloogia, filosoofia ja naisuurimus. Pärast ülikooli lõpetamist on ta töötanud vabakutselise kriitiku, Turu Kunstiakadeemia galeristi, Wäinö Aaltose muuseumi teaduri ja lektorina. Alates 2004. aastast erinevatel ametikohtadel Turu Kunstimuuseumis.

Osalemine muuseumipiletiga!
Loeng on inglise keeles.

Kumu dokumentaal

Kumu dokumentaal esitleb sel kolmapäeval kell 18.00 taas populaarset saksa filmi.

"Trip to Asia: The Quest for Harmony"
("Aasia reis: harmoonia otsingul")
Rež: Thomas Grube
Saksamaa 2008. 108'
Saksa ja inglise keeles. Ingliskeelsed subtiitrid.

Verivärske film, mille maailma esilinastus toimus alles tänavu veebruaris 58. Berliini Filmifestivalil. See on esimene film, mis heidab otsekohese ja vahetu pilgu maailma juhtiva tipporkestri siseellu. Filmi looks on 126liikmelise Berliini Filharmoonikute üliedukas Aasia turnee. See on igavesest igatsusest ja harmoonia otsingust. Keskmes on inimeste omavahelised suhted samuti suhe loodusega, linnakultuuriga aga kindlasti ja eriliselt muusikaga, milles need inimesed päevast päeva elavad. Loomulikult peale kvaliteetse klassikalise muusika, kõneleb meiega iidne ida kultuur ja tema tänapäevased väljendused - inimtihedad metropolid. Täpne kaameratöö, suurepärane muusika, suured kunstnikud, emotsionaalsed kohtumised ja läbielamised. See on Berliini Filharmoonikute Aasia reis: harmoonia otsingul.

Filmiõhtu on tasuta!

Nigulapäev Nigulistes

Reedel, 9. mail toimub Niguliste muuseumis Nigulapäeva ekskursioon üksikkülastajatele!

Vaid neil kolmel päeval aastas on avatud Niguliste kiriku endine peaaltar, mis on valmistatud 15. sajandi lõpus Lübeckis, tuntud Põhja-Saksa meistri Hermen Rode töökojas. Niguliste altariretaabel on erakordne mitmes mõttes - tegemist on teadaolevalt suurima säilinud hilisgooti kappaltariga Läänemere-äärsetes maades - kui terviklikuna säilinud korpus.

Nigulapäevade ekskursioonidel keskendutakse Rode altari põhjalikumale tutvustamisele ja pööratakse tähelepanu ka Niguliste kiriku nimipühakule - Püha Nikolausele Myrast.

Ekskursioonid toimuvad 16.00* ja 18.00
*vene keeles

Täispilet 20.-/Sooduspilet 10.-

Filmiõhtu

Laupäeval, 10. mail kell 18.00 toimub Mikkeli muuseumis filmiõhtu "Vaba riik" ja ekskursioon näitusele "Ennistatud Eesti. Eesti vabariigi 1920.–1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine".

Näituse "Ennistatud Eesti" kesksed küsimused on: Miks 1920.–1930. aastatest pärinevate esemete ennistamine on tähtis ning kuidas seda tehakse? Vastuse leidmiseks on vaataja ette toodud 90+N ennistatud fragmenti, eset ja lugu Eesti ajaloost.

Oluline koht näituseprogrammis on kahel filmiõhtul. Neist esimene saadab näituse "Vaba riigi" ja teine "Kuldse kodu" osa. Mõlemad filmiõhtud korraldab Eesti Filmiarhiiv.

Filmiõhtul "Vaba riik" linastuvad vabariigi 20. sünnipäevaks valminud ja 90. sünnipäevaks restaureeritud filmid: "Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 10", "Relvastatud rahvas", "Ringkäik Sõjamuuseumis", "Võitluses sündinud, rahus kasvanud" ja "Au langenuile".

Filmid Lea Tegelmanni kommentaaridega kannavad vaataja tagasi 1938. aasta Eesti Vabariiki, pakkudes nii meeldivaid kui õõvastavaid hetki: samal ajal kui elustuvad mälestused esivanematest ja kui silme ette kerkib pilt õnnelikust Eestist, püstituvad küsimused Pätsi aegse riikliku propaganda ning selle režiimi saatuslike valearvestuste kohta.

Soovijatel on pärast tunni pikkust filmiõhtut võimalik osaleda ekskursioonil "Ennistatud Eesti" näituse kuraatori Tiina-Mall Kreemi juhtimisel.

Sissepääs: Mikkeli muuseumi piletiga

Viimast nädalat

Viimast nädalat on Kadrioru kunstimuuseumis avatud näitus "Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis". Näitus vaatleb Balti kunstnike joonistusreise Šveitsi 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses. See oli periood, mil Wilhelm Telli kodumaas nähti vabaduse kantsi ning sealsed maalilised mägimaastikud andisid inspiratsiooni nii kunstnikele kui kirjanikele. Näituse on koostanud Kadrioru kunstimuuseumi direktor Kadi Polli.

MUUSEUMID:

Kumu kunstimuuseum
Avatud: T-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Varamu
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Rasked valikud
Eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni

Näitused:
Maasikasööjad. Paul Kondase naivistlikud maalid
Paul Kondase (1900–1985) isikupärane pildimaailm lubab teda nimetada üheks eesti huvitavamaks naivistiks. Naivismi olulisemaks kriteeriumiks on mitteprofessionaalsus ja sellest tulenev vahetu kujutamisviis, mida sageli kirjeldatakse siira lapsemeelsusena. Kondase tööd on küll enamasti lustlikud, kuid mitte lapsemeelsed. Isegi klaaride nägudega maasikasööjail, kes esmapilgul näivad pelgalt maiad ja elevil, särab lähivaatlusel kuratlik helk silmis.
11.04-7.09.2008 (IV korrus)

Soome kunsti kuldaeg.
Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust
Näitus "Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust" on sissejuhatuseks kahe naabermaa muuseumide pikemaajalisele koostööprojektile. Näituse koostamisel on lisaks soome kunsti suurkujude esitlemisele olulised soome kunsti vaimseid alustalasid peegeldavad teemad. Näitus osutab ka soome kunstikultuuri rahvusvahelisele palgele, selle seotusele Itaalia ja Pariisi, aga ka sajandivahetuse moodsate kunstiliikumistega.
28.03.2008-08.06.2008 (Suur saal)

"Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus"
Kaasaegne kunst ja soome-ugri maailm
Näituse pealkiri "Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus" viitab soome-ugri maailma geograafilisele asukohale, aga samuti tõsiasjale, et mõni ala ja rahvus on tavateadvusest justkui pagendatud, kaasaegse kultuuri vaimselt kaardilt kustutatud. Neid võib võrrelda isegi alateadvusega, mida Freud nimetas kunagi suurepäraselt teadvuse ürgseks asukaks. Lisaks vihjab pealkiri soome-ugri kunstnike ja intellektuaalide üldteada huvile kõige psüühilise vastu.
14.03-18.05.2008 (V korrus)

"Vaba kunsti" töötuba Moskvas 1957
Näitus räägib suure poliitika varjus juhtunud isiklikest lugudest, kunstnike omamüütidest ja nende muutumisest poliitiliseks aktiks. Justkui "ajaloolise eksitusena" toimunud festivali sündmusi rekonstrueerivad fotod, dokumendid, pressikajastused ja filmilõigud.
7.03-25.05.2008 (IV korrus, B-tiib)

Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos
Näitus sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. Neid täiendavad teiste kutseliste ja asjaarmastajate fotograafide tööd samadest paikadest.
22.02.2008-14.09.2008 (III korrus, B-tiib)

Hariduskeskus:
Haridusprogrammid lasteaiale:
Vaadates üles (taevad eesti kunstis)

Haridusprogrammid lasteaiale ja algklassidele:
Popkunst - Pop Kunst (Kaasaegne kunst)
Lugusid kunstis (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Sõpruseaeg (baltisakslaste kunst)
II osa Veenõid Lorelei ja teised (Köler)
III osa Armastusest (Köler, Weizenberg, Adamson)
IV osa Peetri lubadus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Pariisi (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Oma seadused (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
VII osa Valgusega värvitud ("Moodne inimene", "Valgus ja värv" ja "Tagasi natuuri juurde")

Haridusprogrammid põhikoolile:
Peateel (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Algusest peale (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Peod ja portreed (baltisakslaste kunst)
II osa Südamega (Köler)
III osa Pronksist tuul ja marmorunenäod (Weizenberg ja Adamson)
IV osa Miks hobune peatus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Geniaalsed boheemlased (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Sõnadeta (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
VII osa Maagiline, varjudeta ("Moodne inimene" ja "Valgus ja värv")
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Haridusprogrammid gümnaasiumile:
Magistraal (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Vähe süüa, palju külmetada (Mägi)

Info ja registreerimine: tel. 534 39230 või 602 6074 (lauatelefonil 14.00-16.00) või haridus@ekm.ee

Auditoorium:
Kumu dokumentaal
"Trip to Asia: The Quest for Harmony"
7. mai kell 18.00
Osalemine tasuta!

Ekskursioon:
Turu Kunstimuuseumi kuraator Mia Haltia loeng näitusel "Soome kunsti kuldaeg"
6. mai kell 16.00
Osalemine muuseumipiletiga
Info: 602 6000

Adamson-Ericu muuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Adamson-Ericu teosed

Näitus:
Iluraam - raami ilu
Väljapanek koondab vaatajate tähelepanu kunstiteose vormistamise traditsiooniliste võtete arengule. Eksponeeritud on maale, graafikat, pastelle ja neid ümbritsevaid iluraame 17. sajandi lõpust kuni 2006. aastani. Mitme sajandi jooksul on erinevad kunstnikud otsinud harmoonilist kooslust kunstiteose ja selle vormistusvõtte vahel. Näitusel on huvitavaid portreid, maastikke ja natüürmorte alates Tallinnas 17. sajandil tegutsenud meistri Ernst Wilhelm Londiceri (1655–1697) loomingust kuni tänapäeva maalija Laurentsiuse teoseni.
08.03.2008-08.06.2008

Haridus:
Muuseumitunnid
(5-12aastastele):
Iluraamid
Muuseumidetektiiv
Rääkivad portreed ja täpilised lilled
Kohvikumaalid ja tujukad kujundid
(13-19aastastele):
Raam ja kunstiteos

Gruppidele ettetellimisel tel. 644 5835
Info: 644 5835

Kadrioru kunstimuuseum
Avatud: T-P 10-17

Püsiekspositsioon:
16.-20. saj. maalikunst (Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid)
18.-20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur

Näitus:
Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis
Näitus matkab koos Balti kunstnikega (Carl Grass, Johann Wilhelm Krause ja August Matthias Hagen) Šveitsi mägiradadel ja tutvustab neile eeskuju andnud Šveitsi maastikumaalijate loomingut (Salomon Gessner, Johann Ludwig Aberli koolkond, Ludwig Hess jt). Väljas on tööd Kunsthaus Zürich’i, Šveitsi Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest.
Näituse idee ja teostus: Giuliano Crivelli, Kadi Polli
9.02.2008-11.05.2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Kadrioru lossi lood (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Suursugune barokk ja vallatlev rokokoo (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Klassitsism ja akademism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Jõulutäht (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Nutikad nõud (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Raamid, raamid, raamid (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Maastikud ja meri (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Maalilised reisid (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)
Mõistus ja tunded: romantism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
UUS! Moekahinad (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)

Integratsiooniprogrammid:
Muuseumitundide sari Lossi lapsed (7-11aastastele)
Töövihikuprogrammid Ajaloo ilu ja Kunstistiilid (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Kunstiring:
11. mai
11-12.30 (5-11aastastele) (vene keeles)
13-14.30 (5-8aastastele) (eesti keeles)
15-16.30 (9-11aastastele) (eesti keeles)
Osalustasu 60.-

Lastehommik:
Moekahinad
10. mai kell 11.00
Osalustasu 40.-
Vene keeles!

Mikkeli muuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst

Näitus:
UUS! "Ennistatud Eesti"
Eesti vabariigi 1920.–1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine Baltimaade Konservaatorite VIII konverentsi saatev näitus
Näitusega tähistab väliskunsti kogumisele ja tutvustamisele, uurimisele ja säilitamise pühendunud Kadrioru kunstimuuseum Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva ning teeb kummarduse inimestele, kes on Eesti kultuuripärandit hoidnud ja ennistanud.
8. mai – 6. juuli 2008

Filmiõhtu
"Vaba riik" (Eesti Filmiarhiiv) ja ekskursioon näitusel "Ennistatud Eesti"
10. mai kell 18.00
Osalemine muuseumipiletiga

Haridus:
"Läbi lukuaugu" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Portselan – valge kuld" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)

UUS! "Päranduse päästmine" (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Temaatiline haridusprogramm näitusel "Ennistatud Eesti. Eesti vabariigi 1920.–1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine"

Integratsiooniprogramm:
"Põnev portselan ja joontest pildid" (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400
Info: 606 6400

Niguliste muuseum
Avatud: K–P 10–17

Püsiekspositsioon:
Kirikukunst alates XIII sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Näitus:
Kirikukellad Eestis
Näitus tutvustab publikule eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ning unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukellasid, mis pärinevad Eesti muuseumide, kirikute koguduste ning erakogudest.
26. mai 2007 - 31. mai 2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Lõvijaht Nigulistes (7–12-aastastele lastele)
Head ja pahad (7–12-aastastele lastele)
Inglid Niguliste kunstiteostel (7–12-aastastele lastele)
Vanad kirikukellad (7–12-aastastele lastele)
Niguliste Surmatants: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
(gümnaasiumiklassidele)
Temaatilised ekskursioonid gruppidele ettetellimisel tel 631 4330

Kontsert:
L- P kell 16.00 Orelimuusika pooltund
Sissepääs muuseumipiletiga

Eesti Filharmoonia Kammerkoor:
Arvo Pärt & Ars Antiqua
10. mai kell 19:00
Piletid 100.-/ 70.-
Lisainfo: http://www.epcc.ee/

Ekskursioon:
Nigulapäev Nigulistes
Avatud on Niguliste kiriku endine peaaltar.
16.00 Peaaltarit tutvustav ekskursioon (vene keeles)
18.00 Peaaltarit tutvustav ekskursioon (eesti keeles)
Sooduspiletid: 20 krooni, 10 krooni
Muuseum avatud 10-19
Info: 631 4330

Kristjan Raua majamuuseum

Vabandame!
Muuseum on suletud!
Täpsem info:
602 6001 või muuseum@ekm.ee