ETDM-is kolm uut näitust

METROSIDEROS ROBUSTA. Karl Fritsch. Ehted
08.05.-29.06.2008

Karl Fritsch on üks tuntumaid ja hinnatumaid kunstnikke praegusel Euroopa ehtemaastikul. Teda on nimetatud ehtekunsti pahapoisiks (enfant terrible), aga ka Sõrmuste isandaks.

Karl Fritschi looming on terav ja intrigeeriv, õrritades klassikalise ja uue ehte piire. Tema vormikäsitlus on tahtlikult robustne, peaaegu lapselik, mis lükkab ümber vaataja ootused täiuslikule klassikalisele ilule, vaatamata sellele, et ta kasutab kõiki ehtele omaseid traditsioonilisi materjale ja tehnikaid nagu kuld, hõbe, vääriskivid ja valutehnika. Kunstnik ise on öelnud, et vahel tahaks ta käsitseda kulda samamoodi kui plastiliini. Väike annus kohmakust äratab tähelepanu ja veetleb. Väsimatu eksperimentaatorina, traditsiooniliste ja uute hoiakute hullutajana ehtekunstis saavutas Karl Fritsch juba oma karjääri alguses väga laialdase rahvusvahelise tuntuse.

Metrosideros robusta on tugeva raudmürdi ladinakeelne nimetus – puu, mis alustab oma elu epifüüdina teise puu okstel. Epifüüt mürdi juured sirguvad maapinda ja lõpuks muutub peremeespuust sõltumatuks. Karl Fritschi varasem looming läbis sarnase protsessi – tema ehted kätkesid endas juba valmis ehete manuseid. Ajaga on tema looming muutunud järjest värviküllasemaks ja imelisemaks.

Karl Fritsch (sünd. 1963 Sonthofenis, Saksamaal) õppis Pforzheimi kullasepa koolis ja hiljem Müncheni Kunstiakadeemias prof Hermann Jüngeri ja prof Otto Künzli käe all. Kunstnik elab ja töötab Münchenis. Tema loomingut on tunnustatud, juba algusaastail, mitmete autasudega sh Herbert Hoffmanni preemia (1995, 2007) ja Françoise van den Bosch’i autasu (2006). Seoses viimasega kirjastas Darling Publications 2 mahukat raamatut Karl Fritschist: „Metrosideros Robusta” ja „Baby Brick”, mis hõlmab Fritschi varasemat loomingut (1988-1998).

Karl Fritschi loomingut võib leida mitmetest tuntud muuseumidest ja erakollektsioonidest üle kogu maailma (Stedelijk Museum, Amsterdam; Museum für Kunst und Gewerbe, Hamburg; Schmuckmuseum Pforzheim; Danner Foundation – Neue Sammlung, München; Helen Drutt Collection, Philadelphia; Hiko Mizuno Collection, Tokio; Auckland Museum jt.)

Karl Fritschi isikunäitused on toimunud: SM's - Stedelijk Museum, s’Hertogenbosch; Die Neue Sammlung, Nürnberg; Schmuckmuseum Pforzheim; Gallery Deux Poissons, Tokio; Galerie Ra, Amsterdam; Jewellers’Werk Galerie, Washington; Gallery Funaki, Melbourne jne.

Karl Fritschi ehteid on ka varem eksponeeritud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis: aastal 2000 Olga Zobel-Biro kureeritud näitusel „Spectaculum” ja 1999. aastal Helen W. Drutti kureeritud näitusel „Ehted ja diplomaatia. Austusavaldus Madeleine Albrightile”.

Karl Fritschi isikunäitus ETDM-is toimub koostöös Goethe Instituudi ning Saksamaa Suursaatkonnaga.


CANCIÓN DE BARRO. SAVI LAUL. Nikaraagua keraamika
08.05.-29.06.2008

Vaatajani jõuab kujundirohke ja värviküllane vormimäng, mille juuri võib suurima tõenäosusega otsida eeskätt kultuslikku iseloomu kandvast kolumbuseelsest keraamikast. Dekoreeritud keraamikat peetakse piirkonna selle perioodi suurimaks rikkuseks ja samaväärseks teistes Ameerika piirkondades leitud nefriidi, obsidiaani ning kullaga. Katoliiklastest konkistadooridel ja nende järglastel õnnestus mitmeks sajandiks kohalik keraamikatraditsioon põrmustada – selles nähti midagi saatanlikku – eluõigus jäeti eeskätt naiste poolt valmistatud tarbenõudele.

Alles 1976. aastast alates, kui Nikaraagua keskpank asus käsitöölisi toetama, sai võimalikuks ka unikaalse lõppviimistlusega keraamika renessanss.

Pealinnast Managuast 40 km kaugusel asuvas San Juan de Oriente külakeses on sadu tegevkeraamikuid, nii naisi kui mehi, kes viljelevad põhiliselt kas traditsioonilist vana keraamikat või vabu kujunduspõhimõtteid järgivat suunda. Mõlema stiili esindajad tuginevad siiski oma esiisade kultuuripärandile ja on selle üle selgelt väga uhked.

Naised on keraamika valmistamisel endiselt tegevad, kuid kohalikel, riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel on viimasel ajal võidukate auhinnasaajatena tunnustust pälvinud peamiselt mehed.

Sama näitust on varem eksponeeritud Põhjamaade Kultuurifondi toel Helsingi Kultuurimuuseumis ja Taanis ning Eestist suundub see Islandile.

Airi Ligi
airi@etdm.ee
627 4605

KALEVIPOEG. Nahkköited muuseumikogust
08.05.-29.06. 2008

Näitus ETDM-i trepigaleriis on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Eksponeeritud on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose „Kalevipoeg” 24 nahkköidet teostatuna 17 eesti nahakunstniku poolt alates1930. aastatest kuni 2004. aastani. Muuseumi püsiekspositsioonis on võimalik lisaks näha 4 „Kalevipoja” köidet.

Rahvuseepost „Kalevipoeg” on ajavahemikus 1857-2003 ilmunud 18 trükki. Eepose iga uue trüki ilmumine on ärgitanud köitekunstnike huvi seda nahka köitma. Esimesena köitis eepose nahka Eduard Taska 1935. aastal seoses eesti raamatu 400. juubeliga.

Taska traditsioone jätkates toovad 1950.-1960. aastatel loodud köited esile naha kui materjali kvaliteedi, mida toetab lihtne ja väärikas kujundus. Kompositsiooniks põimuvad dekoratiivne kirjakujundus ja figuraalsed- ja etnograafilised ornamendimotiivid. Tehnikatest on eelistatuimad lõike- ja joontehnika ning lamevool.

1970. aastatel muutus eesti köitekunstnike väljenduslaad julgemaks ja tehniliste võtete ampluaa avaramaks. Hakati kasutama enam kõrgvooli, põimet ja autoripoolseid tehnilisi eksperimente. Jõuliselt arhailise kujundisüsteemi loob Rita Tänav-Veldemann oma kõrgvoolis teostatud köidetega. Naima Suude on loonud terve sarja Kalevipoja-köiteid vanas heas põimetehnikas, tõstes esile naturaalse nahafaktuuri peeneid nüansse.

Eepose köite kujundus liigub küllaltki isepäi, ajast ja moest sõltumatuid radu pidi. Seoseid müüdiga püütakse kujutada sümbolite abil. 1980. ja 1990. aastatel lisandub abstraktne laad ja suureneb autoripoolne tunnetuslik suhe ainesse. Luule Maari, Kaja Kits-Karmi, Ella Summataveti jt. loodud köited väljendavad ilmekalt väga erinevaid märksüsteemide kooslusi, mis kõik omal moel aitavad meil mõista iidset müüti.

2003. aastal ilmunud „Kalevipoja” trükk Kristjan Raua illustratsioonidega põhjustas uue „Kalevipoja” nahkköidete tulva. Soliidsed ja väärikad on Tiina Piisangu köited, mis suunavad vaataja liikuma väljastpoolt sissepoole. Emotsionaalsust ja tundlikkust väljendab Sirje Kriisa loodud must-hall-punane „Kalevipoja” köide, kus köitekunstnik on loonud raamatukujundaja Andres Tali tööga harmoonilise koosluse.

Eesti rahva eepos kutsub meie loomeinimesi jätkuvalt Kalevipoega lahti mõtestama, kunstiliselt kujundama ja nii kaasaegsetele kui tulevastele põlvedele lähendama.

Kuraator:
Anne Tiivel
anne@etdm.ee
627 4604

Näitused jäävad avatuks 29. juunini.

Pildid: Karl Fritsch. Sõrmus. Gregorio Bracamonte. „Jaaguar”. Sirje Kriisa. Köide "Kalevipoeg".


Info näituste kohta:
Kristi Paap
Tel. 627 4602; 558 6654
kristi@etdm.ee