Eesti Kunstimuuseumi uudised 30. juuni- 6. juuli

UUDISED:

Mängu mõte. Arhiivid tõlkes

Reedest, 4. juulist on Kumu IV korruse B-tiivas avatud näitus "Mängu mõte. Arhiivid tõlkes". Näitustesarja "Arhiivid tõlkes" eesmärk on tõsta esile Nõukogude perioodi eesti kunsti otsesemalt või kaudsemalt mõjutanud raudse eesriide taguseid sündmusi ja nähtusi, keskendudes piiratud hulga allikate kaudu levinud Lääne kunsti ideede "tõlkimise" ja muutumise protsessile siinses kontekstis.

Näituse "Mängu mõte" fookuses on eelkõige 1960. aastate lõpp ja 1970. aastate algus, aeg, mil ühtaegu kulmineerusid eelneva kümnendi jooksul küpsenud erinevad revolutsioonilised ideed Lääne üliõpilaskonna hulgas ja vabanemismeelsus Idabloki riikides, kuid poliitiliste sündmuste mõjul tekkis kohe ka tagasilöök, pöördepunkt lootustes ja hoiakutes.

Sel perioodil eesti kunstis sündinud lühiajalise häppeningide laine kõrval ja vahel on näitusel välja toodud mõned siinsete aktsioonide paralleelnähtused, võimalikud eeskujud ja kaudsemad analoogid Ida-Euroopa ning Lääne kunstis. Eesti kunstnike hulgas liikus sel ajal käest kätte Michael Kirby raamat "Happenings" (1965), noored muusikud tõid uusi impulsse ja ideid muusikafestivalilt "Varssavi sügis", Poola ja Tšehhi ajakirjadest loeti Allan Kaprow’ jt häppeningidest ning püüti midagi sarnast ka ise läbi mängida. Tulemus erines Lääne tegevuskunstist loomulikult oma ühiskondliku konteksti ja kõlapinna, aga sageli ka sisu poolest.

1960. aastate II poolel kerkis eesti kultuuris esile terve hulk uusi nähtusi – lisaks häppeningidele tõusis pinnale popkunst, samas tekkis intensiivne arutelu eksistentsialismi üle, omal viisil levis hipiideoloogia – ning nende segunemise ja kuhjumise tingimustes polnud paljudel ideedel, sealhulgas ideel nn vabast mängust sageli enam ühest allikat ega isegi ühest tähendust. Mitmed kunstnikud on tunnistanud, et nad ei võtnud ka ise häppeninge päris tõsiselt, kuid ometi vajadus nende järele – vajadus olgu siis teatava isikliku vabaduse ala loomise, auru väljalaskmise, piiride proovimise või ka Läänest tuleva informatsiooni läbitöötamise järele. Vaatamata mitmetele erinevustele Lääne objekti- ja institutsionaliseerumisvastase kunsti ning eesti kunstnike häppeningide vahel, läbib mõlemaid ometi üsnagi sarnane soov uuesti ning täpsemalt määratleda nii enese kui kunstniku kui ka oma loomingu roll ja võimalused.

Paralleelselt kunstnike korraldatud aktsioonidega tegeldi "mängu" ja "mängimise" ideega intensiivselt ka eesti teatris, 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse nn Tartu teatriuuenduse lavastustes. Kunstnike ja teatrimängude oluline erinevus seisnes aga rõhuasetuses – kui esimesel juhul tähendas mäng eelkõige ümbritseva teravamat tajumist, igapäevase elurütmi või keskkonna nihestamist, mängu objektidega, siis teisel juhul keskendus mäng inimesele ning tema maskidest vabastamisele. Siiski taotlesid mõlemad lõpuks üsnagi sarnast eesmärki, suuremat "autentsust", spontaansust, tegelikkusetunnetust ja sidet ümbritseva eluga.

Näituse kuraator: Anu Allas
Näituse kujundaja: Raul Kalvo

Näitusesarja "Arhiivid tõlkes" toetab raamprogrammi "translate" kaudu Euroopa komisjoni programm Kultuur 2000.
http://www.arhiivid.blogspot.com/

Laupäevaakadeemia

Kadrioru kunstimuuseum kutsub laupäevaakadeemiatele!

Nähtavad ja nähtamatud hooned. Kadrioru lossi kõrvalhoonete arhitektuur ja funktsioonid läbi sajandite.
Huvitav ja hariv jalutuskäik laupäeval, 5. juulil kell 15.00 Kadriorus koos tuntud kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaaga.

Kogunemiskoht Kadrioru lossi vestibüülis (Weizenbergi 37). Ekskursioon toimub eesti keeles. Osalemine muuseumipiletiga.
Ekskursioon on osa Kadrioru kunstimuuseumi korraldatavatest juubeliüritustest, millega tähistatakse Kadrioru lossi- ja pargiansambli 290. aastapäeva.

Roomast kutsutud arhitekti Noccòlo Michetti projekti järgi Peeter I soovil rajatud Vene tsaaride suveresidents Tallinna lähedal sisaldas peale lossi enda ka mitmeid kõrval- ja abihooneid – kahte tiibhoonet, köögimaja, jääkeldrit, vahimaja, lustlaid, oranžeriid, linnu- ja kalatiiki, tõllakuure ja hobusetalle jm. Ja kui lossi välisilme on sajandite jooksul jäänud enam-vähem samaks, siis kõrvalhooned ehitati sageli ümber, lisati uusi rajatisi, viidi vanad uude kohta või muudeti nende kasutusviise jne. Kõik need ümber- ja juurdeehitised kajastavad ajas muutuvaid elustiile ja järjekordsete isandate soove ja vajadusi.

Jüri Kuuskemaa näitab ja jutustab nii nendest lossi abihoonetest, mis on tänapäevani säilinud (kastellaanimaja, köögimaja, jääkelder, vana ja uus vahimaja, lustla), kui ka nendest, mis on kunagi siin olnud, kuid mille olemasolust saame teada vaid vanadelt kaartidelt, joonistelt ja ürikutest. Mitte kõik lossi kõrvalhooned ei olnud märkimisväärsed arhitektuuriteosed, kuid kõik need olid kivist või puust ajalooallikad, mis aitavad rekonstrueerida pilt elust Kadriorus erinevatel perioodidel.

Halva ilma korral toimub ekskursiooni asemel samateemaline loeng Kadrioru lossi banketisaalis, kus reaalseid hooneid ja paiku asendavad nende kujutised ekraanil.

Soovitav on eelregistreerimine
tel. 606 6400 või kadriorg@ekm.ee

Kadrioru juubeliaasta Laupäevaakadeemiad jätkuvad aasta lõpuni!

2. august kell 15.00
Aleksandra Murre: Mustvalge kuurort. Kadriorg kui moodne kuurort 19. sajandil

6. september kell 15.00
David Vseviov: KADRIORG JA NAISED. Kes oli daam, kelle nime kannab Kadrioru loss?

4. oktoober kell 15.00
Jüri Kuuskemaa: Kadrioru lossi ehitamislugu ehk "Kus on Peeter I voodi?"

1. november kell 15.00
Kadi Polli: KADRIORG – MUUSADE TEMPEL. Kunstimuuseum Kadrioru lossis

6. detsember kell 15.00
Mart Kalm: kolme lõvi all. Kadriorg Eesti riigipea residentsina

Täiendav info:
Aleksandra Murre
Tel. 606 6414, GSM 52 13748
aleksandra.murre@ekm.ee

Suur suvekonkurss

Kumu hariduskeskus kutsub igas vanuses inimesi võtma osa ilmekast, kummalisest ja lustlikust konkursiga suveprogrammist "MAASIKASÖÖJATE PILDIRIBA".

Konkursil osalemiseks tuleb tulla Kumusse ning küsida infoletist konkursi trükist, kust leiab kõik selgitused ja soovitused. Lisaks saab trükiselt teada ka mõningaid näitusega seotud sõnaseletusi. Sama trükis on ühtlasi ka konkursi alusformaat. Konkursil osalejal tuleb kehastuda 4. korruse näitusel ümber detektiiviks ja OTSIDA näituselt vihjete abil üles mõned teosed ning AVASTADA nendes peituvad jutustused. Lõpuks võib mängult liituda maasikasööjatega ning maiustada. Seda selleks, et LUUA konkursil osalemiseks oma piltjutustus ehk pildiriba. Näitusel eksponeeritud Paul Kondase pilt "Maasikasööjad" võiks olla esimeseks ilmekaks kaadriks, millest jutustus algab.

Konkursil osaledes on tähtis meeles pidada, et joonistamisel võib heita kõrvale kõik inimese kujutamise põhireeglid. Ei mingeid õigeid proportsioone ega perspektiive! Ka suuremad osalejad võivad joonistada nagu väikesed. Väikesed osalejad võivad joonistada nii, nagu oskavad, või lausa nii, nagu oleksid veel väiksemad. Põhiline on kasutada värve ja jutustada piltide abil üks LUGU maasikasööjatest.

Valminud konkursitöö võib tuua kas ise Kumusse kohale või saata posti teel. Konkursitööd ise Kumu infoletti andes ootab osalejat seal üks väike üllatus. Töö posti teel saatnu võib üllatusele teinekord järele tulla.

Konkursi võitjad määrab sihtgruppide kaupa Kumu professionaalne žürii ning parimad tööd saavad Kumus eksponeeritud. Konkursi võitjatele korraldatakse vastuvõtt ja tasuta töötuba Kumu kunstiateljees. Lisaks tagab Kumu kunstimuuseum võitjatele aastase tasuta sissepääsu kõikidele Kumu näitustele.

Konkursitööde lõpptähtaeg on 30. september 2008.
Tulemused selguvad oktoobri jooksul. Võitjatega võetakse ühendust.

Tööleht on kõigile kättesaadav alates 15. maist ja maksab 30 kr. Eraldi muuseumipiletit ostma ei pea. NB! Trükiseid on limiteeritud koguses ja saadaval seni, kuni jätkub.

Lisaks iseseisvale näituse uurimisele koos trükisega on kõigil võimalik osaleda ka haridusprogrammis MAASIKASÖÖJAD, mis toimub Kumu hariduskeskuse tunnijuhi juhtimisel. Eelnev programmis osalemine annab kindlasti eeliseid edukaks konkursitööks.

Täpsem informatsioon:
Anna-Liisa Lehtmets, hariduskeskuse assistent
Tel 602 6074 (E–R, kell 14.00–16.00), 5343 9230,
E-post: haridus@ekm.ee

MUUSEUMID:

Kumu kunstimuuseum
Avatud: T-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Varamu
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Rasked valikud
Eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni

Näitused:
UUS! Mängu mõte. Arhiivid tõlkes
Näituse "Mängu mõte" fookuses on eelkõige 1960. aastate lõpp ja 1970. aastate algus, aeg, mil ühtaegu kulmineerusid eelneva kümnendi jooksul küpsenud erinevad revolutsioonilised ideed Lääne üliõpilaskonna hulgas ja vabanemismeelsus Idabloki riikides, kuid poliitiliste sündmuste mõjul tekkis kohe ka tagasilöök, pöördepunkt lootustes ja hoiakutes.
4.07-28.09.2008

Koht, mis paneb liikuma
Kuigi Kumu suveprojekti teema ei mängi vaataja suunamisel ja tööde valikul esmajärgulist rolli, ühendab osalevaid kunstnikke linnakeskkond ja erinevad suhted sellesse. Linn kui kunstikeskkond esitab väljakutseid ja oma piiranguid, kehtestab teatud rutiini kohale, ent paneb samaaegselt suhestuma, toime tulema ja tegutsema. Näitusele on koondatud erinevad lähenemisviisid, on spetsiaalselt Kumusse loodud projekte, muuseumi kogudesse kuuluvaid kunstiteoseid ja silmatorkavaid töid jooksvast kunstielust. Kohta käsitletakse näitusel sümboolse suurusena, tööde valik hõlmab erinevaid tegevustikke ning linnaelule iseloomulikke situatsioone.
20.06.2008-17.08.2008

Gerhard Richter. Ülevaade
Gerhard Richter on Sigmar Polke ja Georg Baselitzi kõrval üks rahvusvaheliselt tuntumaid Saksa kaasaegseid kunstnike. Saksa Välissuhete Instituut (ifa) esitleb käesoleval näitusel 27 Richterile iseloomulikku teost läbi aegade. Gerhard Richteri loomingu suur ja tegelikult ainus teema, mis valitseb erinevate motiivide, stiilide ja kunstiajalooliste tsitaatide taustal, on tegelikult ikkagi maalikunst ise, mille keelt ja vahendeid Richter oma nii heterogeenselt avalduvates tegevusformaatides ikka jälle uuesti kõnetab.
6.06.2008-17.08.2008 (V korrus)

Maasikasööjad. Paul Kondase naivistlikud maalid
Paul Kondase (1900–1985) isikupärane pildimaailm lubab teda nimetada üheks eesti huvitavamaks naivistiks. Naivismi olulisemaks kriteeriumiks on mitteprofessionaalsus ja sellest tulenev vahetu kujutamisviis, mida sageli kirjeldatakse siira lapsemeelsusena. Kondase tööd on küll enamasti lustlikud, kuid mitte lapsemeelsed. Isegi klaaride nägudega maasikasööjail, kes esmapilgul näivad pelgalt maiad ja elevil, särab lähivaatlusel kuratlik helk silmis.
11.04-7.09.2008 (IV korrus)

Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos
Näitus sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. Neid täiendavad teiste kutseliste ja asjaarmastajate fotograafide tööd samadest paikadest.
22.02.2008-14.09.2008 (III korrus, B-tiib)

Hariduskeskus:
UUS! Suveprogramm LILLED, LINNUD, LIBLIKAD
Looming ja lõõgastushetked koos suupistega

Suur suvekonkurss "Maasikasööjate pildiriba"
Osalustasu 30.-
Kuni 30. sept 2008

Haridusprogrammid lasteaiale:
Vaadates üles (taevad eesti kunstis)

Haridusprogrammid lasteaiale ja algklassidele:
Maasikasööjad (Paul Kondase näitusel)
Popkunst - Pop Kunst (Kaasaegne kunst)
Lugusid kunstis (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Sõpruseaeg (baltisakslaste kunst)
II osa Veenõid Lorelei ja teised (Köler)
III osa Armastusest (Köler, Weizenberg, Adamson)
IV osa Peetri lubadus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Pariisi (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Oma seadused (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
VII osa Valgusega värvitud ("Moodne inimene", "Valgus ja värv" ja "Tagasi natuuri juurde")
VIII osa Kurvad lehvikud, põlenud linn (kunst II maailmasõja ajal)

Haridusprogrammid põhikoolile:
Maasikasööjad (Paul Kondase näitusel)
Peateel (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Algusest peale (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Peod ja portreed (baltisakslaste kunst)
II osa Südamega (Köler)
III osa Pronksist tuul ja marmorunenäod (Weizenberg ja Adamson)
IV osa Miks hobune peatus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Geniaalsed boheemlased (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Sõnadeta (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
VII osa Maagiline, varjudeta ("Moodne inimene" ja "Valgus ja värv")
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles
VIII osa Ajavaim (kunst II maailmasõja ajal)

Haridusprogrammid gümnaasiumile:
Maasikasööjad (Paul Kondase näitusel)
Magistraal (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Vähe süüa, palju külmetada (Mägi)

Info ja registreerimine: tel. 534 39 230 või 602 6074 (lauatelefonil 14.00-16.00) või haridus@ekm.ee
Info: 602 6000

Adamson-Ericu muuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Adamson-Ericu teosed

Näitus:
Läbikumav. Akvarellid. Kjell Ekström. Ahvenamaa
Kunstnikku lummab põhjamaine kargus, veteväljade avarus ning valguse ja vaikuse lõputud variatsioonid. Samas süüvib ta vaimustunult eksootiliste kultuuride, lõõskava kuumuse ja troopilise lopsakuse värvielamustesse.
13.06-10.08.2008

Haridus:
Muuseumitunnid
(5-12aastastele):
Muuseumidetektiiv
Rääkivad portreed ja täpilised lilled
Kohvikumaalid ja tujukad kujundid

Gruppidele ettetellimisel tel. 644 5835
Info: 644 5835

Kadrioru kunstimuuseum
Avatud: T-P 10-17

Püsiekspositsioon:
16.-20. saj. maalikunst (Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid)
18.-20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur

Näitus:
Kadriorg 290. Loss ja tema lugu
24. mai - detsember 2008
Väike pidulik Rooma baroki stiilis suveloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Tsaari abikaasa Katariina I nime kandev lossi- ja pargiansambel on elanud oma 290-aastase ajaloo läbi mitmeid õitsenguperioode ja unarusse jäämise aegu.

Haridus:
Muuseumitunnid:
Kadrioru lossi lood (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Suursugune barokk ja vallatlev rokokoo (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Klassitsism ja akademism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Jõulutäht (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Nutikad nõud (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Raamid, raamid, raamid (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Maastikud ja meri (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Maalilised reisid (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)
Mõistus ja tunded: romantism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Moekahinad (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)

Integratsiooniprogrammid:
Muuseumitundide sari Lossi lapsed (7-11aastastele)
Töövihikuprogrammid Ajaloo ilu ja Kunstistiilid (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Laupäevaakadeemia:
Nähtavad ja nähtamatud hooned. Lossi ja kõrvalhoonete arhitektuur ja funktsioonid läbi sajandite.
Jüri Kuuskemaa
Kogunemine Kadrioru lossi fuajees.
Osavõtt muuseumi piletiga.
5. juuli kell 15.00

Kontsert:
Eesti Interpreetide Liit
Akadeemiline kammermuusika
Esinevad: Henry-David Varema (tšello), Mihkel Poll (klaver)
Kavas: C. Debussy, B. Martinu, A. Dvorak, J. Brahms
5. juuli kell 18.00
Piletid 100.-/50.- müügil Piletilevi müügipunktides ja tund enne algust kohepeal.

Mikkeli museum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst

Näitus:
"Ennistatud Eesti"
Eesti vabariigi 1920.–1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine Baltimaade Konservaatorite VIII konverentsi saatev näitus
Näitusega tähistab väliskunsti kogumisele ja tutvustamisele, uurimisele ja säilitamise pühendunud Kadrioru kunstimuuseum Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva ning teeb kummarduse inimestele, kes on Eesti kultuuripärandit hoidnud ja ennistanud.
8. mai – 6. juuli 2008

Haridus:
"Läbi lukuaugu" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Portselan – valge kuld" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)

"Päranduse päästmine" (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Temaatiline haridusprogramm näitusel "Ennistatud Eesti. Eesti vabariigi 1920.–1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine"

Integratsiooniprogramm:
"Põnev portselan ja joontest pildid" (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400
Info: 606 6400

Niguliste museum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
Kirikukunst alates XIII sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Haridus:
Muuseumitunnid:
Lõvijaht Nigulistes (7–12-aastastele lastele)
Head ja pahad (7–12-aastastele lastele)
Inglid Niguliste kunstiteostel (7–12-aastastele lastele)
Niguliste Surmatants: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
(gümnaasiumiklassidele)
Temaatilised ekskursioonid gruppidele ettetellimisel tel 631 4330

Kontsert:
Orelikontsert "15 minutit J. S. Bachi muusikaga"
K, N, R kell 12.00
Sissepääs muuseumipiletiga.

L- P kell 16.00 Orelimuusika pooltund
Sissepääs muuseumipiletiga

Eesti Kontsert korraldab:
4. juuli kell 19:00
Andrew Canning (Rootsi, orel)
Pileti hind: 120.- / 80.-
Lisainfo: http://www.concert.ee/
Info: 631 4330

Kristjan Raua majamuuseum

Vabandame!
Muuseum on suletud!
Täpsem info:
602 6001 või muuseum@ekm.ee