Türgi võlus erakordse lahkusega

Kohe pärast jaanilaupäeva pakkis rahvatantsuansambli Kajakas sega- ja naisterühm asjad ja üheskoos lennati üle Euroopa otse Türki.

Reisi eesmärk oli Eestit esindada 11. Kilimli linna folkloorifestivalil. Linnake asub Musta mere ääres ja on väga pisike, võrreldav meie Sindiga, kirjutab Pärnu Postimees.

Tantsijad majutati piirkonna kõige kõrgema mäe otsa, mis kohalike teada oli ligi saja meetri kõrgune, kuid eestlasest asjatundja hindas mäe kõrguseks isegi 800 meetrit merepinnast. Tegemist oli linnavalitsuse hoonega, sinna viival teel oli kohati 180kraadiseid kurve.

Erakordne linnapea

Kaasas käinud Endla Murdi jutu järgi oli bussiuks kogu aeg lahti, sest bussijuhtidel tuli liiklust hoolega jälgida.

Festivali väliskülalisteks olid peale eestlaste poolakad, ülejäänud rühmad olid kohalikud. Kajakad lõid sõprussuhteid Istanbuli rahvatantsurühmaga, kellega vastastikku teineteise lemmikud oldi.

Juhendaja Rita Mändla arvates oli festivali avamine suurejooneline, väga suurt austust pälvisid vanemad inimesed, eelkõige meesterahvad.

Ta tõi võrdluseks Eesti ürituste avapeod, kus tahetakse järjest hoogsamaid ja nooremaid esinejaid. Samuti oli erakordne linnapea aktiivsus. Meer oli igal pool kohal.

Õhtuti toimusid ühised tantsuõhtud, kus üksteisele oma riigi tantse õpetati. Väiksel osal türklastest on nüüdseks igatahes polka ja reilender selged. Samamoodi oskavad Kajaka tantsijad mõnd Türgi rahvatantsusammu.

«Neil on seal omad nipid, millele tuleb pihta saada. Näiteks üks samm tundus täiesti arusaamatu, aga kui üks kohalik sosistas kõrvalt kolm-kolm-kolm, sai kõik kohe selgeks,» meenutas tantsija Ege Kukk.

Festivali raames anti kolm kontserti, kõik ühes kohas. See olevat sellistel üritustel väga ebatavaline. Kukke pani imestama, kuidas rongkäigu ajal tänavatele meeletult palju rahvast kogunes, kuigi tegu oli väikelinnaga.

Eestlastele pakkus suurt elamust kohalik turg, mis toimus kord nädalas. Selle jaoks ehitati kõik tänavad varikatuste alla ning rahvale müüdi kõikvõimalikke värskeid puu- ja juurvilju.

Niisama suurt elamust pakkus kohalike jälgimine, kes olid turule tulnud lähedal asuvatest küladest: bussi oodates ümbritses neid 17 kilekotti pluss veel lapsed. Türgile omast kauplemist sellel turul ei kohanud.

Imetlusväärsed supelrannad

Kuigi Kilimli asus mere ääres, oli see ka kivisöekaevanduse piirkonnas, mistõttu ei saanud linnas veemõnusid nautida.

Selle jaoks viidi tantsijad kaugematesse kohtadesse, millest ühte kirjeldab Mändla järgnevalt: üks meresopike, mida ümbritsesid kaljud, kust poisid vettehüppeid sooritasid, taamal sõitsid laevad, täpselt nagu filmis.

Kord satuti ka lõikuspeole, mille kangelaseks kuueaastane poiss. Kogu suguvõsa istus pikkade laudade taga, mida katsid käekotid, ja ega tantsiminegi tagaplaanile jäänud.

Tantsijad meenutavad võõrustajate erakordset lahkust. «Iga kord, kui festival läbi saab ja grupid lahkuvad, siis läheb tükike kaasa. Aga seekord läheb väga suur tükk,» on sõnad, millega kohalik giid eestlased teele saatis.


Teele Üprus/Pärnu Postimees
Pärnu Postimees
http://www.tarbija24.ee/110708/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/339653.php?turgi-volus-erakordse-lahkusega