Riik kavatseb loobuda laste istumajätmisest

Varsti ei pea ka mitterahuldavate hinnetega õpilased pelgama samasse klassi istumajäämist, sest haridus- ja teadusministeerium otsustas klassikursuse kordamised kaotada.
«Jah, see on minu kindel seisukoht, et klassikursuse kordamisest peab loobuma,» kostis haridusminister Toivo Maimets. «Oleme seda teemat pikalt arutanud, nüüd on aeg tegutseda ja seadusemuudatused ära teha.»

Maimetsa hinnangul on tõenäoline, et istumajäämised lõpevad juba 2005. aasta sügisel.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna üldkeskhariduse talituse peaeksperdi Liilia Obergi sõnul sündis vastav otsus eelkõige seetõttu, et klassikursuse kordamine ei avalda lapse õpingutes edasijõudmisele positiivset mõju.

Nii näitab Tartu Ülikooli Pärnu kolledþi sotsiaaltöö korralduse eriala vilistlase Eleri Saare uurimustöö, et 83 protsenti 6.–8. klassi kordajatest on raskustes samade ainetega, mis põhjustasid eelmisel õppeaastal nende istumajäämise.


Uue süsteemi plussidena loetles ministeeriumi töörühm muu hulgas stressivaba õhkkonda, õpihuvi säilimist, uuest klassikollektiivist tingitud kohanemisraskuste ja ebasoodsa imago vältimist, koolikohustuse täitmise paranemist ja majanduslikku kasu.

Miinuspoolele jäid lünkade tekkimine õppetöösse, ühe klassi õpilaste liiga erinev tase, istumajääja konfliktid õpetajate ja kaasõpilastega ning puudulikest hinnetest tingitud väiksem edasiõppimisvõimalus.

Töörühma esialgse kava kohaselt võib õpilast jätta istuma vaid 1. klassi, hiljem ei tohi kaheline tunnistus edasiviimisel takistuseks saada.

Samas nõuab planeeritav seadusemuudatus, et koolides oleks olemas võimalus hättajäänud õpilast näiteks koduõppe, pikapäevarühma, tugiõpetaja või individuaalse õppekavaga järele aidata.

Kui õpilane lõpetab 9. klassi mitterahuldavate hinnetega, on tal kava kohaselt võimalik jätkata õpinguid nn lisa-aastal, et seniseid lünki hariduses tasaseks siluda. Samuti võib kõne alla tulla võimalus astuda kutseõppeasutusse põhiharidust omandamata.

Igal õppeaastal jääb Eestis klassikursust kordama umbes 5000 last, mis tähendab riigile lisakulu vähemalt 40 miljonit krooni aastas. Mullu jäi istuma 4671 õpilast, kõige suurem on nende osakaal 9. klassis.

Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part pidas ministeeriumi plaani õigeks.

«Istumajätmisel pole mingit mõtet,» kostis Part. «See tekitab lastes üha rohkem stressi, kooli suhtes hirmu ja vaenulikkust. Paneme talle parem mitterahuldava hinde tunnistusele ja las läheb rahulikult järgmisse klassi. Kui õppekava jääb samasuguseks, ei suuda kool nagunii tagada, et kõik õpilased materjali täies mahus omandavad.»

Part möönis, et enamasti ei tule klassikursuse kordamine lastele kasuks ning istumajäänutega on hädas ka õpetajad.

Abi ainult 1. klassis

Tallinna Arte gümnaasiumi direktori Elle-Mari Linsmanni sõnul on samas klassis teise aasta veetmine mõjunud positiivselt eelkõige 1. klassi lastele.

«Kõik lapsed pole kooli tulles selleks veel valmis ning vajavad ajapikendust,» nentis Linsmann. «Elu on näidanud, et 1. klassis istuma jäetud lapsed jõuavad hiljem koolis normaalselt edasi. Aga kui õpilane jäetakse istuma 5.–7. klassis, ei päästa see enam midagi.»

Samas soovis Linsmann, et koolidele jääks õigus iga lapse puhul eraldi otsustada, kas jätta ta istuma või viia kahtedele vaatamata järgmisse klassi edasi.

24-aastane tallinlane Indrek, kes jäi 10. klassis istuma, leidis, et klassikursuse kordamisest loobuda ei tohiks, ning pidas oma istumajätmist ainuõigeks otsuseks.

«Kui õpilast ei jäeta näiteks 7. klassis istuma, kuigi peaks, on enam kui tõenäoline, et 9. klassis kukub ta nii või teisiti välja,» põhjendas Indrek. «Siis jäävad ära ka keskkool ja ülikool, sest kui ühes klassis hakkama ei saa, on järgmises veelgi raskem. Aga kui sa 7. klassi uuesti teed ja mõistus pähe tuleb, on maailm su ees ikkagi valla.»