Klassiekskursioon kui meeldejääv elamus

Esimene kokkupuude siseturismiga tekib varases koolieas, kui poolkohustuslikus korras viiakse õpilasi siia- ja sinnapoole Eestit. Hakkajamad õpetajad oskavad aga klassiekskursiooni muuta lapsele meeldejäävaks elamuseks, sidudes nähtu ja kogetu argieluga. Eesti üle 15 000 õpetaja käes on võti Eesti siseturismi arenguks nüüd ja tulevikus.

Postimees päris teema kohta aru 2008. aasta tegusateks ja silmapaistvateks õpetajateks valitutelt, motiveerimaks ka teisi õpetajaid suhtuma klassiekskursioonide korraldamisse vastutustundega, sest see loob alused rännupisiku istutamiseks ning ajaloo ja koduloo vastu huvi tekitamiseks noortes. Kodumaa vastu huvi tundmine mõjutab positiivselt aga nii turismitööstust kui ka majandust laiemalt, elutervest maailmapildist rääkimata.

«Klassiekskursioonid on õpilaste silmaringi laiendamiseks, kodumaa looduse, ajalooliste ja muude kaunite paikade tutvustamiseks,» nõustub ka Heldi Leidsalu, kes töötab Kullamaa keskkoolis klassiõpetajana ning on üks aasta õpetaja 2008 tiitliga pärjatuist.

«Klassiekskursioonid aitavad kaasa lisateadmiste omandamisele ning klassis õpitu kinnistamisele.»

«Iga õppekäik peab olema väga hästi planeeritud,» selgitab Tallinna 32. keskkooli õppealajuhataja Krista Sillar, lisades, et teemareise ei saa õppeaasta jooksul siiski väga palju olla.

«Ekskursioonide toimumine on praktikas väga segav tegur, sest lööb segi tunniplaani.» Tema sõnul toimuvad õppeaasta sees vaid praktilised õppekäigud, mis on kindlate õppeainetega otseselt seotud, lõõgastuseks mõeldud reisid aga jäävad õppeaasta lõppu.

Võta kuulda õpilaste arvamust

«Õppeekskursiooni algatab siiski õpetaja,» selgitab Sillar nende kooli tavasid ja õpetajate seisukohti. «Õpilaste arvamust tasub muidugi ka kuulata, aga sageli ei ole lapsed planeeritavatest kohtadest ja muuseumidest varem midagi kuulnud, mistõttu nad ei oska lihtsalt kaasa rääkida.»

Sillar teab oma kooli klassijuhatajate kogemustest kinnitada, et õpilased eelistavad pigem aktiivseid tegevusi ja loobuksid hea meelega kuivadest faktidest sootuks.

Algklasside puhul on põhiliseks otsustajaks, kuhu, millal ja miks minna, pigem ikka klassijuhataja, nõustub Leidsalu Kullamaalt. «Loomulikult tuleb seejuures arvestada õpilaste huve, teadmisi, majanduslikke võimalusi ning väiksemate puhul kindlasti ka lapsevanemate ettepanekuid ja soovitusi.»

Väljasõitudel on positiivne mõju

Klassiekskursioonide mõjukusse õpilase edasisele suhtumisele ja käitumisele turistina usuvad nii Leidsalu kui ka Sillar, kelle samuti selleaastaste tublimate õpetajate nimekirjast leiab.

«Klassiekskursioonid õpetavad austama teiste inimeste mõtteid ja tööd, säästvat suhtumist loodusesse ning huvi tundma ajaloo vastu,» usub Leidsalu ning lisab, et ekskursioonidel saadakse väärt kogemusi üksteisega suhtlemise ja viisakuse vallas.

«Klassiekskursioonil õpib õpetaja paremini oma õpilasi tundma, seda teises situatsioonis,» täiendab Sillar, «samas muutuvad õpilaste omavahelised suhted.» Sama kooli klassijuhataja Kaisa Linnuste, kelle hoole all on 5. klassi õpilased, nõustub öelduga täielikult.

«Pean klassiekskursioone oluliseks eelkõige õpilaste omavahelise läbikäimise parandamise seisukohalt,» lisab ta, «suhete paranemisel kasvab ka õppeedukus.»

Puhkamine on osa haridusest

Kui õpetajate sõnul keskenduvad aasta keskel toimuvad väljasõidud pigem uute teadmiste omandamisele või kinnistamisele, siis aasta lõpupoole, kui ilmad juba soojemad, korraldatakse väljasõite ka puhkamise eesmärgil.

«Kooliaasta lõpus oleme korraldanud näiteks telklaagrit,» meenutab Sillar, «selle eesmärgiks on ikkagi toredalt koos aega veeta ning koolist ja tavaõppimisest puhata.» Tema sõnul on paljud õpilased käinud Egiptuses, Tenerifel ja teistes kaunites paikades, aga sageli pole nad enne kooli käinud üheski Eesti muuseumis või külastanud ühtegi teatrit.

«Enne vaata ringi kodumaal,» soovitab ka Leidsalu, «siin on väga palju huvitavat ja ilusat.»

Kui Leidsalu koos õpilastega Eesti eri paigus ringi liigub, võib tema hinnangul näha üha enam ettevõtmisi, mis on seotud just oma kodupaiga lugudega nagu Kilplala küla Järvamaal või Kalevipojaga seonduv Saare vallas Jõgevamaal.

«Kui näha neid ettevõtmisi, saab lastega arutleda, kas ka nemad oma kodukohas leiaksid tulevikus selliseid võimalusi,» innustab Leidsalu oma õpilasi olema ettevõtlikud ja koguma ideid.


Tarbija24.ee
Rain Uusen, toimetaja
Foto: Pm
http://www.tarbija24.ee/?id=46314