Parts soovitab panna lastele eesti nimesid

Peaminister Juhan Parts soovitab eestlastest lapsevanematel panna oma järeltulijatele eesti nimesid, millest lähtub ka valitsuse toe pälvinud rahvusliku nimepärandi kaitsele suunatud uus isikunimeseadus.
“Olen konservatiivne inimene. Kui eestlane saab nime, mis pole kuidagiviisi nimi, kas sellel on mõtet?” küsis Parts.

Vastuseks küsimusele ilusa poisslapse nime kohta ütles valitsusjuht: “Juhan on ilus nimi.”

Samas ei võtnud valitsus kentsakaid ja võõrapäraseid eesnimesid keelava eelnõu suhtes jäika hoiakut, vaid jättis lõppotsuse parlamendi langetada. “Tegu on äärmiselt elulise teemaga, mis on riigikogule paras päh-
kel,” kutsus Parts debateerima.

Tema sõnul tekitas ministrite seas elevust punkt, mis lubab ametnikel tagasi lükata nimesid, mis pole kooskõlas heade kommete või Eesti nimetavaga. “Siin on keeruline piiri tõmmata,” märkis peaminister.

Kui eesti tüdruk leiab Aafrikast endale poisi ja neil sünnib laps, siis ei saa Partsi sõnul midagi aafrikapärase nime vastu olla. “Naljakas on asi siis, kui nimed pole pärisnimed ka teiste rahvuste ja kultuuride jaoks.”

Siseministeeriumis valminud eelnõu ei luba lastele panna ka üldtuntud isikute, vastassoo ja numbreid sisaldavaid nimesid.

“Piirangute eesmärk on kaitsta inimest tema enda või tema vanemate liialt kiirete ja põhjalikult läbi kaalumata otsustuste eest,” märgivad eelnõu autorid.

Kolme lapse – Charles Aaroni, Charlotta Rebecca ja Charlyz VihmaPisara ema Madli Zobeli sõnul on igal vanemal sügavad põhjused, miks ta oma lapsele ühe või teise nime paneb. “Ka mulle tunduvad mõned nimed veidrad ja nõmedad, nagu kellelegi võivad tunduda minu laste nimed,” lausus ta. “Kui VihmaPisarale nime panin, siis ametnik oli üsna diskreetne. Ta ainult ohkas ja vangutas pead.”

Zobeli hinnangul võivad Carolin Kase laadsed ees- ja perekonnanimed anda kokku veidrama tulemuse.

Riigikogu liikmetest kõige pikemat eesnime kandva Helir-Valdor Seederi sõnul läheb mõnel juhul vanemate fantaasialend üle piiri. “On loomulik seista oma kultuuri ja nimetraditsiooni eest, aga küsimus on selles, kas seda saab teha seaduse jõuga,” ütles Isamaaliidu poliitik. “On oht, et riik reguleerib üle.”

Eelnõu riivab seaduseks saades seletuskirja järgi inimeste põhiõigusi ehk õigust vabale eneseteostusele ja perekonnaelu puutumatusele. Kaalukausi teisel poolel on aga “avalik huvi eesti rahvuse ja keele säilitamiseks ning edasikandumiseks tulevastele põlvedele”, lisavad nad.


EPL