Soome kaptenid kaebavad range eksami üle

Soome laevafirma Silja Line’i kaptenid väidavad, et eestlased nõuavad lootsita sõidu eksami tarvis liiga ranget keeletesti, kuid siinse veeteede ameti hinnangul pole see raskem sellest, mida Eesti kaptenid Soomes või Rootsis tegema peavad.

Selleks, et Soome või Rootsi kapten saaks laevaga Tallinna lahte siseneda, peavad nad praegu endale lootsi ette tellima, kes siis laeva ohutult sadamasse juhib.

Maksma läheb see Helsingist viis-kuus korda päevas Tallinna tulevatele Silja Line’i laevadele SuperSeaCat Three ja SuperSeaCat Four iga kuu ligi miljon krooni, aastas pea kümme ja pool miljonit krooni.
Soomlased tundsid huvi lootsita sõidu eksami tegemise vastu ka kolm aastat tagasi. Juba tookord jäi asi soiku seetõttu, et Eesti nõuab eesti keele kesktaseme eksamit.

Siiani pole ühtegi Soome või Rootsi kaptenit, kes lootsita Tallinna lahte võiks sõita. Nüüd on kümme Silja Line’i kaptenit ligi kaks kuud käinud Tea keelekeskuses eesti keele ja laevandusalase eesti keele kursustel. Neid õpetab mereakadeemia õppejõud Elna Aun, kelle sõnul tõstatus keeleprobleem nüüd uuesti, sest soomlased arvasid, et Eesti astumisega Euroopa Liitu range keelenõue kaob.

Silja Line’i kapten Jan Valtonen ütleb, et nemad tahavad Eesti kaptenitega võrdses seisus olla. “Eestlastel on ju Helsingisse lootsita sõidu luba. Tahaksime sama Tallinna lahel,” lausus ta. “Lootsita sõidu eksam on Eestis ja Soomes samal tasemel, aga meile, soomlastele, on eesti keele test üks suur küsimärk.”

Eesti nõuab, et Soome kaptenid sooritaksid riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses kesktaseme keeleeksami. Eesti kaptenid Soomes peavad tegema tunnustatud keeltekoolis keeletesti, mis on soomlaste sõnul palju lihtsam.

Veeteede ameti meresõidu-ohutuse teenistuse juhataja asetäitja Taidus Linikoja pole soomlastega nõus. “Mõlemal juhul ju eeldatakse, et inimene saab keelest aru ja mõistab ka midagi vastu öelda. Soomlastele pole liiga tehtud,” märkis ta.

Linikoja käis aasta eest iga-aastasel Läänemere konverentsil, kus keeleprobleem oli spetsiaalselt päevakorras. “Osalesin ka ettekandega, et meie nõuded keeletestile on just sellepärast seesugused, et meil ei räägi vanem põlvkond inglise keelt ja Tallinna lahel on suvel seilamas väga palju eraisikute väikelaevu, kellelt ei nõuta inglise keele oskust,” lausus ta. “Kui siis suur laev tuleb ja palub inglise keeles väiksemal eest ära minna, ei pruugi väiksem sellest aru saada ja võib õnnetus juhtuda.”

Keeleoskus on oluline

Kapten Valtonen möönab, et keeleoskus on oluline, ja ütleb, et vajaliku ametialase jutu saab eesti keeles ära räägitud küll. “Meil on ju laeval eesti meeskond. Oma rutiinsed tegevused ja väikesed naljad saame eesti keeles tehtud,” ütles ta.

Intervjuu annab Valtonen siiski inglise keeles, sest ütleb, et argielus vaja minevat eesti keelt ta nii hästi ei valda. “Teised koolitusel käivad kaptenid oskavad paremini, nemad on korralikumalt õppinud,” lisas Valtonen. “Mul on viimasel kahel kuul tööl väga kiire olnud.”

Linikoja veeteede ametist ei näe võimalust, et Eestis sarnaselt Rootsiga lahte sisenemisel ainult inglise keelt võiks kasutama hakata. “Veel mitte. Võib-olla tulevikus,” märkis ta. “Järgmine põlvkond valdab juba väga hästi inglise keelt.”

Linikoja sõnul tegi veeteede amet küll aasta tagasi keeleinspektsioonile ettepaneku, et ehk ajaks lahel ainult inglise keelega läbi, kuid keeleinspektsioon lükkas selle tagasi.


EPL