Õpetajad saavad tuleva aasta eelarvest palka juurde

Tuleva aasta riigieelarve üldpõhimõtted paika pannud valitsus kavatseb riigikassasse kogunevad lisamiljonid suunata haridusse ja teadusesse, mis lubab jaanuarist maksta õpetajatele suuremat palka.
“Päris kindlasti õpetajate palgad tõusevad,” ütles haridus- ja teadusminister Toivo Maimets. Täpsem oleks tema väitel rääkida õpilase pearaha suurenemisest, sest ministeerium ei taha omavalitsustele ette kirjutada, kuidas haridusraha kasutada. “Usume, et koolid teavad seda ise kõige paremini,” sõnas Maimets. Samas ei osanud minister veel öelda, millises mahus tuleval aastal hariduskulud kosuvad ja milline võiks olla palgafondi kasv.
Maimets lubas igati seista ka teaduse parema rahastamise eest. Siin on talle toeks riigikogus vastu võetud strateegia, mille järgi peab riik 2006. aastal kulutama teadusele 1,5 protsenti SKP-st.


“See pole lihtne ülesanne, kuid usku on,” ütles ta.

Valitsus kinnitas eile ministeeriumide eelarvete piirsummad. Need arvud on mängumaaks, mille raames tuleb igal ministril 18. juuniks esitada oma haldusala rahajaotuse kava. Konkreetsetel numbritel ja valikutel ei soovinud rahandusminister Taavi Veskimägi peatuda. “Eelarvestrateegia rõhuasetus kandub haridus- ja teadustegevuse poole,” kinnitas ta. Veskimägi väitel pole tulemas mingit üldist avaliku sektori palgatõusu. Viimastel päevadel on kõige jõulisemalt endale palgalisa nõudnud tolliametnikud, kes piketeerisid eile Toompeal 4200-kroonise miinimumtasu vastu. “Maksu- ja tolliametis tuleb uus palgasüsteem, mis peaks olema ka õiglane. Kes teeb head tööd, peab ka head palka saama,” sõnas Veskimägi. Veel plaanib valitsus toimetulekupiiri viimist 500 kroonilt 750 kroonile. Teisalt tahab riik edaspidi toetuste arvutamisel võtta arvesse ka peretoetused, mis jätab paljud lastega perekonnad abisaajate ringist välja.

Reformierakond hoiaks toetuse madalal

Kokkuhoidu loodab Veskimägi samuti “laustoetamise” lõpetamisest ja inimeste tööjõuturule tagasi toomisest. Abiküsijate arvu kasvatab aga soojusenergia käibemaksu kerkimine tuleval suvel 18 protsendini ja plaanitav üüri piirmäärade kaotamine. Need kaks muudatust võivad riigikassale tähendada kuni 50 miljoni kroonist väljaminekut. Reformierkond toetusraha tõstmisega lihtsalt ei lepi.

“Toimetulekutoetust võib suurendada ainult siis, kui sotsiaalministeerium suudab ära tõestada, et raha läheb abivajajatele,” ütles Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen. Kergekäeline toetuste tõstmine mõjub Atoneni hinnangul halvasti majandusele ja tekitab tööjõuprobleeme. “Kui käia ringi, eriti Lõuna-Eestis, siis ettevõtjate suurim probleem on, et neil pole kusagilt töökäsi võtta,” lausus Atonen. Õhus on ka tänavune lisaeelarve. Otsuse selle tegemise või mittetegemise kohta langetab valitsus pärast 20. juunit, kui saab teatavaks uus majanduskasvu prognoos. Veskimägi sõnul selgub siis, kuidas mõjutas euroliitu astumine maksulaekumisi ja hindu.

Riik saab kulutada üle 52 miljardi

Eile valitsuse heakskiidu saanud nelja aasta eelarvestrateegia järgi on 2005. aasta riigi tulud 52,3 miljardit krooni ehk 3,8 miljardit krooni enam, kui rahandusministeerium prognoosib selle aasta tuludeks.

Euroopa Liidust on uuel aastal toetusraha tulemas ligi kuus miljardit krooni.

Kahe miljardi krooni võrra kasvab uuel aastal käibemaksu, 1,2 miljardi krooni võrra sotsiaalmaksu ja umbes miljardi krooni võrra aktsiiside laekumine. Ainuüksi kütuseaktsiisi peaks 500 miljoni krooni eest tänavusest rohkem kogunema.

EPL