Riik võib Lilleküla staadioni lõpuni ehitamiseks laenu anda

Riik kaalub Lilleküla jalgpallistaadioni väljaehitamiseks jalgpalliliidule soodsat laenu andmist ja jalgpallikompleksis väikese osaluse ostmist tingimusel, et puuduvast 90 miljonist kroonist leiab jalgpalliliit ise viiendiku.

Eesti Jalgpalliliiduga rahvusstaadioni väljaehitamiseks läbirääkimisi pidava rahandusministeeriumi hinnangu järgi võiks riik toetada jalgpallikompleksi valmimist osaliselt rahaliselt ja osaliselt alaliidule soodsat laenu andes.

Kokku vajab staadion kogu kompleksi valmimiseks 90 miljonit krooni. “Riigi eeltingimus on, et jalgpalliliit peab sellest katma vähemalt viiendiku,” ütles rahandusministeeriumi nõunik Kalle Kukk. “Kui riik peaks otsustama osaluse omandamise kasuks, siis on loogiline, et osaluse suurus vastaks riigipoolse investeeringu osakaalule.”

Kokku peaks riik seega leidma staadioni väljaehitamiseks ligikaudu 70 miljonit krooni, millest jalgpalliliit peab hiljem laenuna saadava osa tagasi maksma. Jalgpalliliidu presidendi Indrek Kanniku sõnul oleks nendelt otseseks investeeringuks nõutava ligi 20 miljoni krooni leidmine keeruline, kuid võimalik. “Kui mitte selle aasta jooksul, siis veidi pikema aja jooksul kindlasti,” ütles Kannik.


Kõnealuse 90 miljoni krooni eest saaks ehitada staadioni veekindlaks, mis takistaks betoonehitise lagunema hakkamist. Samuti saaks selle raha eest tribüünide kohale varikatuse.

“Otseselt staadionile läheks kogu vajaminevast rahast üle poole,” rääkis Kannik. “Ülejäänu eest saab staadioni kõrvale rajada kaks muruväljakut ja tagumise kunstmuruväljaku ümber ehitada halli, mis lubab harjutada talvetingimustes.”

Kanniku sõnul loodab ta riigiga jõuda rahastamise asjus positiivsele kokkuleppele paari nädala jooksul.

Rahandusministeeriumi nõuniku Kalle Kuke sõnul ei saa riik Lilleküla staadioni ehituse asjus olla kõrvaltvaataja rollis. “Tegemist on siiski ühiskondliku objektiga, millega on seotud Eesti maine,” ütles Kukk. “Ehituslikus mõttes peab leidma vahendid staadioni lõpuni ehitamiseks juba sel aastal.”

Tema sõnul ei võeta staadionisse investeeritavat raha ära mõnelt teiselt objektilt. “Selleks on vaja leida täiendavaid varusid,” lubas Kukk.

Raha eraldamine veel tänavu on võimalik, kui parlament võtab vastu riigi lisaeelarve. Koalitsiooniparteidest on kõige jalgpallilembesem Res Publica, mille ministrid Juhan Parts, Taavi Veskimägi ja Ken-Marti Vaher FC Toompea koosseisus Eesti jalgpallimeistrivõistlustel mängivad. Opositsioonist tegelevad aktiivselt jalgpalliga mitu Isamaaliidu liiget.


EPL