Olümpiavõitja Erki Noole Ateena-toetus külmutatud

Olümpiavõitja Erki Nool on väljateenitud riiklikust ligi 300 000 krooni suurusest olümpiamängudeks valmistumise toetusest kätte saanud viiendiku, ülejäänu saamiseks ootab kergejõustikuliit temalt lepingu sõlmimist.

Noole ja Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) juhtide sügisest alates vindunud tüli teravdus taas olümpiavõitja möödunudnädalase avaldusega, et ta pole riigilt saanud sentigi toetust, sest EKJL pole talle väljateenitud raha eraldanud.

Eile pärastlõunal pangaarvet üle vaadates tunnistas Nool siiski, et EKJL on talle nii jaanuaris kui veebruaris üle kandnud 25 000 krooni.

Lisaks sai ta alaliidult eelmisel nädalal 10 000 krooni, mis hüvitas tagantjärele tema märtsikuise sisemaailmameistrivõistluste eelse Viini treeningulaagri kulud.


Kultuuriministeerium eraldab Noolele igakuist sportlase stipendiumi 5000 krooni.

Ent Nool avaldas kartust, et kogu riiklik toetus, mille ta on varasemate saavutuste eest välja teeninud, võib tal saamata jäädagi. Sest erimeelsuste tõttu tingimustes pole ta jõudnud EKJLiga koostööleppe sõlmimiseni.

«Siiani maksime raha heas usus, et leping saab sõlmitud. Nüüd on toetuse eraldamine peatatud,» ütles EKJLi peasekretär Erik Pallase.

EKJLi juhatuse detsembrikuise otsuse järgi peaks Nool kaheksa kuu jooksul saama olümpiamängudeks valmistumiseks 330 000 krooni. Sellest summast enamiku, 280 000 krooni, eraldab EKJLile Eesti Olümpiakomitee hasartmängumaksurahast.

Nimetatud summa on EOK määranud olümpiavõitjale tiitlivõistlustel näidatud tulemuste, 2001. aasta MMi ja 2002. aasta EMi hõbemedali eest. Sama palju on teeninud ka teised kaks kergejõustiku tiitlivõistluste medaliomanikku, Andrus Värnik ja Pavel Loskutov.

EOK on esitanud alaliitudele nõude, et olümpiaks valmistuv sportlane peab igal juhul saama jaanuarist augustini kuus vähemalt 10 000 krooni nii-öelda söögiraha. «See on nagu aamen kirikus,» ütles EOK saavutusspordidivisjoni juht Martti Raju.

Ülejäänud summa – Noole puhul 25 000 krooni kuus – jagamise saab EKJL otsustada oma äranägemise järgi.

«Kui kannaksime raha otse sportlasele, väheneks alaliidu roll,» märkis Raju.

Samas seab EOK leping alaliidule tingimuse sõlmida enne stipendiumi välja maksmist sportlasega kirjalik leping. «Meie jaoks on lepingus tähtis ainult punkt, et sportlane kohustub valmistuma olümpiaks ja alaliit teda selles toetab. Meil pole moraalset õigust hasartmängumaksu raha eest midagi muud nõuda,» rääkis Raju.

Nool ütles, et saatis parandusettepanekutega lepingu detsembris tagasi, kuid sai seepeale EKJLi peasekretärilt Pallaselt taas esialgse variandi, milles sisalduvad punktid ei luba tal lepingule alla kirjutada.

«Olen lepingust huvitatud, sest vajan olümpiaks valmistumisel raha, pean tasuma laagrite eest, maksma treenerile ja massöörile,» lausus Nool.

«Tuleb siis uuesti oma variant saata, aga senise asjaajamise järgi on vähe lootust, et enne olümpiat lepingu sõlmimiseni jõuame. Pärast olümpiat võivad nad (EKJL) mind ju kuu peale saata,» märkis kümnevõistleja.

Noolele on vastumeelt tingimus kanda oma dressil alaliidu sponsorlogosid võistlustel, treeningutel ja ametlikel kergejõustikuüritustel.

«Riigilt saadava raha eest on mul kohustus olümpial hästi võistelda ja selle nimel ma harjutan. Alaliidu sponsoreid ei pea ma selle summa saamiseks reklaamima,» märkis ta.

Ka pidas Nool vastuvõtmatuks nõuet, et ta peab alaliiduga kooskõlastama oma isiklike sponsorite logode kasutamise.

«Riigi toetuse saamise eest ei saa sportlasele panna täiendavaid kohustusi. Seda saab teha ainult siis, kui teine pool on nõus,» ütles Noolt nõustav jurist Kalev Sakjas.

Pallase pareeris: EKJL polnud Noole parandusettepanekute vastu, viimane kaotas huvi lepingu sõlmimise vastu.

«Soovisime, et iga sportlane teavitaks meid oma eralepingutest, siis teaksime, keda saame kõrvale värvata. Lepingu sisu meid ei huvita,» nentis ta.

Pallase sõnul pole õige arutada lepingu tingimuste üle meedias. «Kui Nool seda soovib, on huvitatutel võimalus kaasa lüüa lepingu läbirääkimistel alaliidu internetiküljel www.ekjl.ee blankettide all,» vastas EKJLi peasekretär.

EOK president Mart Siimann püüdis paar nädalat tagasi olla Noole ja EKJLi vastasseisu lahendamisel vahendajaks, see ei andnud tulemust.

«EOK on olukorrast häiritud,» märkis Raju. «Kui sportlane kohustub olümpiaks valmistuma ja ta seda teeb, saaks lepingu vormistada.»

Logode kandmist ei saa Raju sõnul sportlasele kohustuslikuks teha. «EOK-l keelab selle ära olümpiaharta. Aga alaliidule on sportlased artikkel, mida sponsoritele müüa,» ütles EOK ametnik.

Postimees