Töötu abiraha maksmine seostumas tööotsimisega

Eile tutvustas sotsiaalminister Marko Pomerants valitsuse kabinetinõupidamisel uusi tööturumeetmeid, mille ellurakendamise korral seoks riik töötuabiraha maksmise senisest rangemalt aktiivse tööotsimise nõudega.

Töötule inimesele tähendaks uus kord seda, et kui täna saab ta töötu abiraha olenemata sellest, kas ta tegeleb aktiivselt tööotsimisega või mitte, siis uue korra järgi peaks töötu tõestama tööhõiveametis oma tahet tööd leida. Millised on aga need uued parameetrid, mille järgi peaks tööhõiveametnik hindama, kas töötu on aktiivne tööotsija või mitte, ei osatud eile Eesti Päevalehele selgitada.

Tööturuameti peadirektori Mati Ilissoni sõnul võib ühe võimalusena arvestada tööintervjuude arvu, teiseks mõõdetavaks parameetriks on väljasaadetavate CV-de hulk. Samas tunnistas Ilisson, et tegelikult peab ka täna tööotsija võtma vastu pakutava ameti või suunduma nõutud koolitusele.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Piret Lilleväli sõnul on tänastes seadustes aktiivse tööotsija mõiste ähmane, kuid seadusemuudatusega püütakse aktiivsus siduda tööhõiveameti poolt pakutava töö vastuvõtmisega. “Töötu ei pea tõestama oma aktiivsust, küll aga peaks riigil olema võimalus jätta töötust teesklevad inimesed töötu abirahast ilma,” lisas Lilleväli.

Nii Ilisson kui ka Lilleväli möönsid, et praegu on tööotsijate seas suur hulk passiivseid töötuid, kes tegelikult polegi tööleidmisest väga huvitatud. “Minu kogemuse järgi on Eestis piisavalt passiivseid tööotsijaid, kes vormistavad end töö-otsijaks vaid töötu abiraha saamiseks,” rääkis Ilisson. Lisaks 400-kroonisele abirahale saab töötu taotleda ka toimetulekutoetust ning nii saabki Ilissoni sõnul kokku märkimisväärse summa, mille eest on võimalik hõlpsalt ära elada.

Ühe suure probleemina on tööhõivega tegelevad ametnikud nimetanud uut tööhõive kontseptsiooni välja töötades, et paljud maapiirkondades elavad inimesed ei saa sõita linnas toimuvatele täiend- või ümberõppekoolitustele. Eemalejäämise põhjusena on märgitud sõiduraha puudumine. Uue süsteemi ellurakendamise korral saaks töötu taotleda ühes kuus kuni 1200 krooni sõidukompensatsiooni. Praegu on selleks summaks 200 krooni.

Teine oluline muudatus, mis on ühe alternatiivina kirjas tööhõivemeetmete kontseptsioonis, on paari aasta eest moodustaud töötukassa liitmine tööturuametiga. Eilsel valitsuse kabinetiistungil ministrid töötukassa riigistamise suhtes üksmeelt ei saavutanud.

Endine sotsiaalminister, tänane riigikogu liige Eiki Nestor hindab töötukassa riigistamist ning selle väljamaksete allutamist rahandusministeeriumi suvale, äärmiselt ebaratsionaalseks plaaniks.

“Mul on selline tunne, et riigile ei meeldi, et 800 miljoni krooni ligi küündivat reservi käsutavad mingid ametiühingud ja tööandjad. Rahandusministeeriumile meeldiks see, kui raha liiguks kas ministri või kantsleri allkirjaga,” rääkis Nestor.

Töötukassa ühe rajajana on Nestor täielikult kassa tööturuametiga liitmise vastu. Lisaks poliitilisele suvale näeb Nestor ühe võimaliku ohuna ka seda, et riik võib hakata töötukassas olevaid vahendeid ebaratsionaalselt kasutama.

Kui valitsus ja riigikogu kiidaksid väljatöötatud tööturumeetmed heaks, siis peaks lähiaastatel langema töötute arv märgatavalt. Euroopa Liidu nõuete kohaselt peab riik suutma luua 2010. aastaks lisaks 60 000 uut töökohta.



EPL