Valitsus kavandab sigarettide aktsiisi erakorralisi tõuse

Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul kaalub valitsus eestimaalaste kiirelt kasvava ostujõu tõttu sigarettide aktsiisi erakorralisi tõuse, mis asjatundjate sõnul võib kasvatada niigi suurt salasigarettide turuosa.
«Eestis kasvab ostujõud kiiremini kui aktsiis,» selgitas Veskimägi. «Terviseedenduse ja suitsetamise piiramise seisukohalt on mõistlik aktsiise tõsta kiiremini.»

Minister viitab rahvusvahelistele uuringutele, mille kohaselt sigarettide hinnal on oluline mõju suitsetamisele. Kuna Eesti aktsiisitase on hoolimata juba paika pandud iga-aastasest 2–3-kroonisest suitsupaki kallinemisest liiga madal, töötavadki rahandusministeeriumi ametnikud sügiseks välja uue maksustrateegia, milles ühe variandina on pakutud välja aktsiiside tõstmine kaks korda aastas, mis võimaldaks Euroopa Liidule lubatud minimaalse aktsiisimäära saavutamist 2010. aasta asemel näiteks juba 2007. aastal.


«Üldine suund on suurendada kaudseid makse ja maksustada enam tarbimist, samas vähendades otseseid makse ja tulu teenimise maksustamist, et inimestele jääks raha rohkem kätte, et saaks ise otsustada, kas osta suitsu või ehitada maja,» märkis Veskimägi.

Sigarettide musta turgu juba aastaid uurinud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) direktori Marje Josingu sõnul võib plaanitust kiirem aktsiisitõus suurendada plahvatuslikult salakaubandust. «Praegune sujuv aktsiiside kergitamine 2010. aastani oligi vastavuses ostujõu suurenemisega, et tarbijad ei muudaks oma ostukohta,» rääkis Josing. «Kardan, et riik pole siiski veel nii haldussuutlik, et salasuitsude plahvatuslikku kasvu ära hoida.»

Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimehe Urmas Silmani sõnul on Euroopa Liidule lubatud 2010. aastani kestev iga-aastane sigarettide aktsiisitõus niigi väga suur, ületades oluliselt tarbijate ostujõu kasvutemposid. Arvestades, et Venemaal maksavad sigaretid poole vähem kui Eestis ning Lätis on suitsud neljandiku odavamad, muutub aktsiiside kasvuga paratamatult ka salasuitsuäri maksupetturitele ja kaubaturistidele ahvatlevamaks.


«Kui riigiametnikud teevad valesid otsuseid lootuses, et riigile laekub rohkem tubakaaktsiisi, siis võib Eesti sigaretiturg voolata täis Lätist legaalsena ja Venemaalt salakaubana tulevaid sigarette ning tulemus on hoopis vastupidine,» hoiatas Silman.

Eelmisel aastal ulatus sigarettide turumaht Eestis ligi kolme miljardi sigaretini, millest EKI hinnangul moodustasid illegaalsed sigaretid 22–25 protsenti. Salasuitsude tõttu jäi riigieelarvesse laekumata 226 miljonit krooni aktsiisi ja 82 miljonit krooni käibemaksu. Rahandusministeeriumi hinnangul on salasuitsude turuosa aga oluliselt väiksem ehk 17 protsenti, samas on EKI poolt küsitletud inimeste hinnangutel salasuitsude turuosa koguni 32 protsenti.

EKI suitsetajate hulgas läbiviidud uuringust selgus, et 13 protsenti suitsetajatest ostab salasuitsu pidevalt, kümnendik vahetevahel ning 12 protsenti väga harva ehk 65 protsenti elanikest ei osta kunagi salasigarette.

Kui legaalsete sigarettide hind oli mullu neljandas kvartalis keskmiselt 16,6 krooni paki kohta, siis illegaalne sigaretipakk maksis samal ajal 7,7 krooni ehk oli üle kahe korra odavam. Salasuitsu ostjad tõidki EKI-le peamise põhjusena, miks eelistatakse maksudest kõrvale hoida, esile hinnatundlikkust ehk madalad sissetulekud ei võimalda kallite suitsupakkide ostmist. Kui Põhja-Eestis ostis salasuitsu neljandik suitsetajatest, siis Kirde-Eestis koguni 63 protsenti suitsetajatest.

36-aastase narvaka Aleksandri sõnul pakuvad näiteks Narvas vanemad naised tänavatel aktiivselt salasuitse ning ka firmades käiakse pidevalt pakkumas võimalust tuua odavat alkoholi, sigarette või ravimeid Venemaalt. Kuigi veidi üle 7-kroonise pakihinnaga Vene suitsude kvaliteet on kehvem, eelistab enamik kohalikke siiski salasigarette, kinnitas Aleksandr.

Salasigaretid kodust

40 protsenti salasigarettidest ostetakse EKI uuringu kohaselt müüja kodust, kolmandik turgudelt ning kolmandik tänavalt.

Näiteks Tallinnas on tuntumad salasuitsu müügikohad Balti jaama turg ning Keskturg, kus kindlatest kioskitest saab odavat Venemaalt pärit suitsu osta. Populaarsemad salasuitsu margid on Priima, North Star, L&M, Bond, Pjotr I ja Drug.

Veskimägi avaldas lootust, et salasuitsude osakaal aktsiisi tõstmisel oluliselt ei suurene, milles oma osa on maksu- ja tolliametil, kelle lähiaastate üheks prioriteediks on aktsiiside laekumiste tagamine.

«Tulevikus peab aktsiiside parema laekumise tagama see, et maksu- ja tolliameti ressurssidest suunatakse olulisel määral näiteks liikuvatele kontrollrühmadele, kontrolli tõhustamisele ELi idapiiril ning ka tehnilise baasi parendamisse,» lisas Veskimägi.

Postimees