Euro võib krooni välja vahetada

Eesti Pank kinnitas, et Eestil on võimalus minna eurole üle 2006. aasta teisel või 2007. aasta esimesel poolel vastavalt keskpanga ja valitsuse seatud ajagraafikule.

“Nii Eesti Panga kui ka valitsuse eesmärk kiireks liitumiseks Euroopa rahaliiduga pole meie andmeil ohus,” ütles keskpanga president Vahur Kraft. “Oleme selgelt sätestanud, et 2006. aasta keskpaigaks oleme tehniliselt valmis eurole üle minema.”

Kraft lisas, et eurole üleminek kas 2006. aasta teisel või 2007. aasta esimesel poolel ei sõltu ainult Eestist. “See on mitmepoolsete läbirääkimiste teema.”

Panga president selgitas, et eeldatavasti saame lähitulevikus Euroopa majandus- ja rahaliidu liikmeks ning sellele järgneb valuutavahetusmehhanismi periood. “Sel ajal ei või me kasutada valuuta vahetuskurssi konkurentsieelisena ja tegelikult pole me seda praegugi nii kasutanud,” lausus ta. “Euro vahetuskurss peab sel ajal olema fikseeritud, kuid see on meil juba praegu fikseeritud. Peame majandus- ja rahaliiduga liitumiseks näitama, et meie riigi majandus on kohanemis- ja konkurentsivõimeline.”

Kraft märkis, et senise majandus- ja rahanduspoliitika jätkamisel Eesti need kriteeriumid ka täidab.
Samas pidasid keskpanga president ja asepresidendid oluliseks, et Eesti peab omama riigireserve ning neid ka kasvatama. “Tihti unustatakse, et reservid on seotud majanduse mahuga,” ütles asepresident Märten Ross. “Mida suurem majanduse maht, seda suurem risk ja ka reserve peab rohkem olema.”

Asepresidendi sõnul on riigipanga reservis umbes 16 miljardit krooni ja riigi likviidseid varasid on praegu suurusjärgus 10-15 miljardit krooni.

Krafti sõnul võiks stabiliseerimisreservi suurus olla kümme protsenti SKP-st (siseriiklikust koguproduktist – toim). “Kui paneme kõik reservid kokku, siis on need hetkel suhteliselt heal tasemel,” lisas ta. “Vanemad Euroopa Liidu liikmesriigid kahetsevad siiani, et ei kogunud majanduse headel aegadel piisavalt raha reservi ja nüüd, kui majandus on kehvemas seisus ja oleks reserve tarvis, pole neid piisavalt.”

Valitsuse kava eelmisel aastal ülelaekunud 1,1 miljardi krooni jagamist pensionireservi ja haridusinvesteeringute vahel pangajuhid otseselt ei laitnud.

“Eelmise aasta suur ülejääk tuleb ilmselt lisaeelarvete kaudu kuhugi suunata, aga oluline on silmas pidada, et lisaeelarvega ei suurendataks sisenõudlust,” märkis Kraft.

Ross lisas, et pool sellest suunatakse tulevaste kulude katteks pensionireservi, sest kolme aasta pärast tekib probleeme kulude katmisel. Haridusinvesteeringute tarvis peaks ta õigemaks mujalt kulusid vähendada, mitte ülejääki kasutada.

Vahur Kraft, millal võime kuulda VEB-Fondi raha liikumise teemal teie ja ajakirjanik Toomas Kümmeli avalikku debatti?

Meie teada pidi Toomas Kümmel täna siia tulema (Eesti Panga esitlusele Eesti majanduse seisust ja prognoosidest keskpanga hoones – toim). Olin valmis temaga debateerima. Ta ei tulnud ja siis jääb ka debatt ära.

Aga endiselt küsin, et kas te näiteks olete pöördunud Eesti Panga kodulehele ja vaadanud VEB-Fondi temaatikat ja kronoloogiat? Kuid artikkel VEB-i teemal tuleb veel kindlasti.

EPL