Miljonivaatega korterid ootavad ostjat

Eesti Päevaleht viib oma lugejad ekskursioonile Tallinna kõrgeimal asuvatesse korteritesse

Kiirlift vuhiseb mõne sekundiga üheksateistkümnendale korrusele, uks avaneb ja astume koridori, kus valgustus süttib automaatselt. Liikumisanduriga valguslülitid teevad oma töö.

Oleme koos fotograafiga tulnud vaatama Tallinna kõrgemail asuvaid kortereid – Stockmanni kaubamaja kõrval Maakri majas umbes kuuekümne meetri kõrgusel asuvast seitsmest katusekorterist on müügis veel kolm.

Ehkki võimalikke “kosilasi” käib ehitusfirma FKSM projektijuhi Martin Sillandi sõnul vähemalt üks nädalas, ootavad aasta tagasi valminud maja kolm katusekorterit veel ostjat.

Ehitise projekteeris arhitektibüroo Ehala ja Irik ning ehitas FKSM. 2003. aasta suvel valminud 19-korruseline maja asub Tallinna südames, Maakri ja Lennuki tänava nurgal.
“Peetakse kalliks,” teab Sillandi põhjust. Ja kallid nad ka tõepoolest on – 30 000 krooni ruutmeeter maksvad korterid kuuluvad Tallinna hinnaskaala tippu.
Ja kuna müügis olevad korterid on küllalt suured, ulatudes 96-st 114 ruutmeetrini ning makstes vastavalt ligi 2,9 ja 3,4 miljonit krooni, võib kinnisvaraostu planeeriv inimene tõepoolest kauemaks mõtlikult pead sügama jääda. Või pigem majaostu kaaluda.

“Kolm miljonit on juba sellise korteri hind, mille ostjate ring ei ole kuigi suur,” märkis kõnealuseid kortereid müüv Sillandi.

Tema sõnul tulevad aga üle-jäänud Tallinna uuskorterite hinnad pidevalt järele ning varsti ei pruugi Maakri maja katusekorterid enam kallid tunduda.

Mida siis saab miljonite eest? Koridor ja trepikoda on suhteliselt askeetlikud – klaas, metall, betoon. Ei midagi erilist.

Korterisse astudes haarab kõigepealt loomulikult akendest avanev vaade – kogu linn on nagu peapesa peal. Päikeseloojang ning ka talvine õhtu tänavalaternate ja akende valguses pidid samuti hingematvalt kaunis olema. Väite kontrollimiseks me ööbima ei jää, kuid kujutlusvõime abil võib maalilise pildi silme ette manada küll.
Kõik tehnilised süsteemid on loomulikult olemas – kondit-sioneer, TV-antenni-, telefoni-, interneti-, signalisatsioonijuhtmed jne.

Siseviimistlus näib tavaline – kõik nii, nagu uues korteris ikka. Tundub, et hinnaga rõhutatakse ikkagi asukohta, nii nagu kinnisvara puhul ikka.

Ehkki viimistlusaste on kõikides korterites tasemele, kus laisk inimene võiks juba oma mööbliga sisse kolida, võib ostja tahtmisel seinte-uste värvi ja moega veel hullata.

Üks korteritest on arendaja poolt valgete krohvitud seinte asemel saanud põhjalikuma töötluse ning sisekujundaja abiga värvilisemaks ja elavamaks muudetud. Hind on sealjuures sama mis samasugusel, kuid korrus kõrgemal asuval tavalise viimistlusega korteril. Kõik ikka selleks, et tulevasele ostjale paremini meeldida.
Täpsustusena tuleks ehk mainida, et mõiste “katusekorter” kehtib ainult mõne korteri kohta – seitse korterit on jaotunud kahe korruse peale, osa kortereid asub üksteise peal.

Müügis olevate korterite ostja on suure tõenäosusega välismaalane – neljast seni ostetud katusekorterist kuulub kolm mitte-eestlastele.

“Välismaalastele jäi hoone esialgu silma ehk oma kõrguse tõttu. Asukoht on ka neile sobilik – kõik on käe-jala juures, autot pole vaja,” rääkis Sillandi.

Eestlastest ostsid majja korteri põhiliselt kesklinnakesksed ja südalinna melu armastavad tallinlased. 109 korteriga majas tervikuna on kohalikud siiski enamuses – välismaalasi on üks kolmandik kõigist korteriomanikest. Ülemisest kahest korrusest allpool tuli korteri ruutmeetri eest maksta umbes 15 000 – 25 000 krooni.

Seda kartust, et korterid müümata jäävad, Sillandi sõnul ei ole. “Varem või hiljem saavad müüdud,” on ta kindel.


EPL